Lauri Leesi [arvamusartiklist](https://epl.delfi.ee/artikkel/120265465/lauri-leesi-ei-leia-kuidagi-10-miljonit-eurot-et-opetajate-streik-lopetada-loobuge-riigieksamitest)
Usun, et ma ei ole kvalifitseeritud sellel teemal kindlat seisukohta võtma kuna ma ei tea kõiki aspekte, juba pakutud lahendusi ja numbreid, kuid kas riigieksamite ärajätmine ei aitaks maandada tüli õpetajate ja valitsuse vahel?
Terve aasta keskmine hinne juba ju näitab õpilase võimekust?
Esiteks, terve aasta kokku võetud hinne hõlmab ka muid komponente, näiteks kodutöid, arvestusi ja praktilisi töid. Need komponendid võivad aidata kaasa õpilase üldise õppeedu hindmisele ja ei toetu kitsale ajaraamile.
Teiseks, eksamihinne on tavaliselt ühekordne hindamine, mis toimub ühel päeval. See võib tekitada õpilastes stressi ja võib mõjutada nende tulemusi, vaatamata paljudest ärevus -ja/või tähelepanuhäirega õpilaste võimest keskenduda.
Kolmandaks, eksamihinne võib olla ebaõiglaselt mõjutatud õpilase tervislikust seisundist või muudest välistest teguritest, probleemidest ja muredest.
Lugesin haridusvaldkonna arengukava ja tundub, et sealt on midagi paremat tulemas (PDF faili leiab Google’ist, üsna huvitav lugemine), kuid see on väga pikaks ajavahemikuks (2021 – 2035).
Kes vähegi viitsib sellel teemal arutleda või mulle aru pähe panna, miks selline variant ei leevendaks praegust olukorda, palun rääkige kaasa. Isegi kui see mingit muutust ei too, siis teemast huvitatud inimesed saavad siin ka niisama arutleda, sest mida muud me eestlased ikka teeme.
by OrdinaryGrand7672
10 comments
Kuidas põhikooli lõpueksamid antud artiklisse puutuvad?
Selliste teemade juures oleks kena, kui sa KAS quoteks relevantse osa (mis on sisu kommenteerides igati seaduslik) või pastebiniks kogu artikli (mis on natuke vähem seaduslik aga thug life ja [fuk da police](https://www.youtube.com/watch?v=qZuxPKUVGiw&ab_channel=NWA)). 4 lause põhjal mida copypaste “meediast” inimene raha maksmata näeb, võiks sama hästi oletada, et Lauri Leesi lahendus on leida/pilastada miljon kümneaastast poissi (oletasin ja valmis kihla vedama, et oligi nii)
Eksam näitab päris hästi kas inimene suudab pinge all, kasutada suuremas mahus omandatud materjale, piiratud aja jooksul, lahendades keerulisemaid ülesandeid, mis on tegelikult väga head oskused mis on vajalikud olla edukas tööd tehes.
Eksamid on vajalikud.
Ma ausalt ei viitsi lugedagi seda artikklit peale pealkirja.
Õpetajad ei streigi ainult raha pärast. Seal on töö ülekoormus ka teemas.
Eksamid on nii väike koormus. See pole lähedalegi lahendusele.
Mõistlikus mahus stress on normaalne elu osa, sa kohtud stressiga ükskõik mis elu valdkonda sa pärast kooli suundud. See ei ole mingi argument, et eksam tekitab stressi ja on seepärast halb. Kontrolltööd, suured kodutööd jms on ka stress ja stress ongi vajalik — kooli eesmärk on sind teatud valdkondades eluks ette valmistada, stressiga hakkama saamine on selle osa.
“Kas riigieksamite ärajätmine ei aitaks maandada tüli õpetajate ja valitsuse vahel?”
Kuidas see reaalselt aitaks? Küsin, kuna öine aju ei suuda ära ühendada riigieksamite ärajätmist ja õpetajate streiki.
“Terve aasta keskmine hinne juba ju näitab õpilase võimekust?”
See näitab õppimise (tuupimise) võimekust aga mitte oskusi.
Võib-olla on ajad muutunud ning praegu aktiivselt seotakse eelnevalt õpitut pidevalt uue materjaliga. Kui midagi näiteks õpiti aasta alguses ja pärast seda kordagi ei käsitletud antud teemat siis see hinne, mis tollal saadi suure tõenäosusega ei ühtiks hindega, mis saadaks suvalisel testimisel aasta pärast.
Teise ja kolmanda punktiga nõustun aga samas teoreetiliselt peaks õpilased olema võimelised sooritama eksami igas konditsioonis. Kuna ka päris elus pead sa tulema toime keeruliste olukordadega stressi ajal.
Ja kõige suurem probleem on see, et riigieksamid on standardiseeritud ja koolide tasemel eksamid ei ole. Ehk riigil on raske saada infot, mis reaalselt toimub meie hariduses.
Võib-olla Lauri Leesi kirjutis ja haridusvaldkonna arengukava juba vastavad nendele küsimustele kuna ma kumbagi ei lugenud.
>Kõige objektiivsemalt hindab õpilast oma õpetaja!
* Lauri Leesi.
No mina selles küll kindel ei ole. Erakoolis võib-olla tõesti, kuid mul konkreetke kogemus kus tegin kellegi pealt maha: ta sai 4 ja ma 3. Eluline kogemus väidab vastupidist.
Palun, hakkame normaalseks ja proovime mõista, et mõõdukas koguses stress ei ole
halb. See sunnib tegutsema ja mõtlema ebamugavas olukorras, üle iseenda varju hüppama. Kui sellega ei saada hakkama või seda teadlikult välditakse, siis vabandust, aga ees on raske elu.
Teadmiste hindamine on normaalne osa hariduse omandamisest. Ilma selleta puudub info tulemlikkusest.