Ravimatult haige Mart Pukk: kuna meil on elust vabatahtlik lahkumine keelatud, olen kaalunud enesetappu
by KP6fanclub
Ravimatult haige Mart Pukk: kuna meil on elust vabatahtlik lahkumine keelatud, olen kaalunud enesetappu
by KP6fanclub
6 comments
“Küsimusele, mida ta arvab sellest, et meditsiin peab aitama, mitte tapma, vastab ta: „Arstid on liiga enesekesksed, soov siitilmast lahkuda pole meditsiiniline probleem, vaid vaba inimese tahteavaldus. Elu kuulub ikka inimesele endale, mitte arstile või vaimulikule.“
Pukk nendib, et ennekõike peab surmahaigusega inimene oma olukorraga leppima. „Kui ei lepi, siis pole iialgi piisavalt tuge ja abi.“
Mis oleks teie jaoks ideaalne lahendus praegu?
„Võimalikult kiiresti surra.“”
Terve/ surnud inimene ei too raha sisse.
Aga konkreetselt rääkides, siis eutanaasia võiks olla (vähemalt surmavalt haigete/ suurtes valudes inimeste jaoks) kättesaadav ja aktsepteeritud.
Just hiljuti jooksis meediast läbi ka artikkel, kus mingi kristlane rääkis, kuidas ikka surema peab nii, et viimase momendini hoitakse meditsiini abil elus ja siis surm saabub loomulikul teel. Paraku tean isiklikult inimesi, kellel on kas ravimatu haigus või lihtsalt vanusest tulenevalt iga päev valud, mille vastu mitte miski ei aita – ja neil ei ole mingit pääseteed. Usun, et kui meil oleks riiklikult reguleeritud eutanaasiavõimalus, oleks see elu lõpp palju väärikam. Ei saa lasta mingil religioossel tõekspidamisel kogu ühiskonna elu korraldada. Inimestel, kellel pole perekonna tuge, finantse ega võimalusi, et ennast kuidagi ära nihverdada, ei olegi paraku mingit muud šanssi kui piineldes hääbuda. See on tegelikult väga tume ja depressiivne perspektiiv.
Ok?
Blaming doctors for them not euthanising a patient is a bit odd.
For starters, it’s illegal in Estonia. Secondly, if euthanasia were to be legalised here, more doctors would have to spend their days in courtrooms because of zealous relatives who, in the face of doctors following all the guidelines and adequately documenting the process, will claim that the euthanasia was either forced upon the patient or not in the patient’s best interest. Not to mentioned the instances where proper steps were ignored or outright malice was at play – in such instances the relatives will be left with no sense of closure and wondering if it was the right thing to do.
Even still, the patient’s family can request an autopsy where, in rare cases, the diagnosis for which euthanasia was allowed can be overturned. This would open a can of worms for everyone involved even if the decision was made by a committee. Not to mention the possibility of the euthanasia law being so poorly written that proper guidance is nonexistant. The entire thing would be needless stress on the already stretched public health service.
In the Netherlands, where it was legalised first, their are numerous instances where properly documented and ethical euthanasia cases go on trial for years. While such cases won’t achieve a victory, it would still be needless stress for all parties involved.
Assisted s*****e is already an option in Swiss clinics. The entire process there is much more thought out than what can be achieved in Estonia, unfortunately.
Üks lollimaid tabusi on see elu lõpetamise teema. Tihti mõtlen isegi, et kui tõesti midagi kapitaalselt persse läheb endal tervisega, tuleks see ära teha. See pole lihtsalt, et sitt päev on vms, kannatamises pole midagi kangelaslikku, kui näha veel, et haigus või mingi valu krooniline on. See iidne mõtteviis, et elu on püha, tuleks kaotada ühiskonnast ja siis võib-olla hakkab elukvaliteet tõusma ühiskonnas, sest siis ei ole enam seda, et ootame ja vaatame vaid kohe kas võetakse midagi ette või läheb inimene omal valikul.
Muidugi Eestlane (k.a mina) ongi selline, et parem olen vait ja las teised mõtlevad, et kõik on korras, aga seespidiselt on räigelt lõhki inimene, ka sügav depressioon on õigustatud põhjus, et ots peale endale teha, aga kuna see on selline asi, mida raske näha ja seletada, siis on see teema vähe keerulisem jälle. Lihtsalt minu vaatenurk on see, et inimene ei pea kannatama kui ta ei taha, kas vaimselt või füüsiliselt. Paraku meie ühiskond ei taha seda tunnistada või ei juleta lihtsalt avada diskussioonigi sel teemal.