Tänapäeva noored

19 comments
  1. Teismelised on alati kringel, ma ise ei viitsi selle üle enam ammu juba irvitada sest see on igavene nähtus mis ajas ei muutu. Kui olin teismeline, siis kirjutasin Deviantart’is emoluuletusi tüdrukute kohta kellesse armunud olin. See oli kringel kraam millele ei taha tagasi vaadata ja mida tahaks unustada. Eks iga inimene õpibki läbi kasvuraskuste.

    Kui näed et teismeline on kringel, siis ära näita näpuga tema suunas, vaid mõtle enda peale – millal oled sina käitunud nagu täielik kringel?

    Ma tean et see on igav kommentaar aga niisama tahtsin targutada.

  2. Pole midagi ainult tänapäeva, mu Facebook memories tõi mingi aeg mu 10+ aasta taguseid postitusi ja ma olin ise ka ära unustanud kui cringe ma olla sain.

    Ja no need kes siin enne 2000ndeid sündisid, usun väga paljudel olid päevikud vms kus kirjutasid ka igasugu cringe asju. Ainuke eelis et ei jaganud seda terve maailmaga.

    Ehk tegelt noored koguaeg cringe olnud ja vanem põlvkond jääb koguaeg ajast maha ega mõista noori, ning nii see elu siin planeedil lihtsalt käibki. Varem või hiljem muutume me osad ka pahurateks “boomeriteks” ja tuleb uus põlvkond noori, kes meie silmis lükkab debiilsuse piire aina edasi, nii nagu elu koguaeg olnud.

  3. Noorus on hukas, aga tegelikult on inimkond hukas, kuna vaadake keskmist inimest. Putsis.

    Sauce: Lugege riigikogu stenogramme.

  4. Minul Hitlerjugendis selliseid probleeme ei olnud. Kõigil oli elus eesmärk ja raudne tahe see ellu viia. Liiga palju vaba ja mõtestamata ajasisustamist viibki kuradi kringlite vohamisele.

  5. Leidsin kunagi ammu oma venna e-sigareti ja mõtlesin, et lähen peegli ette ja filmin ennast snapchatis kuidas ma seda tõmban.

    Tõmblesin lihtsalt peegli ees, puhkusin auru kaamerasse ja saatsin kõigile…

    Tagasi vaadates, oli see ikka räme cringe.

  6. Mul on hea meel, et kui ma ~1995 internetti kasutama hakkasin, oli juba aru peas. Natuke hiljem võtsin põhimõtteks, et ei postita kunagi internetti midagi, mida ma ei tahaks, et mu pere, tööandja, jne näeks.
    Mõned aastat tagasi otsustasin, et ma ei kirjuta enam midagi negatiivset. Kui positiivselt või läbi huumori ei saa, siis pole vajagi.
    See põhimõte on end minu jaoks õigustanud.

  7. Eesti keelest on saanud mingi solgitud lühendeid täis, läänemaailma mõjutusi, Twitteri värdkeele ning tiktoki tuletis.
    Kas need lapsed peavad kirjandeid ka kirjutama või saavad Arvestatud ainuüksi selle eest kui oskab kirjutada idk, btw, tra, krt ja muud mörti?

Leave a Reply