> Esiteks, Eestil ei ole piisavalt odavatest ehk taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit ega ülekandevõimsusi, mis võimaldaksid odaval elektril liikuda meie turupiirkonda. Kõige odavam elekter tuleb tuuleparkidest, nii maismaa- kui ka meretuuleparkidest, siis hüdroenergiast, seejärel tuumaenergiast ja koostootmisjaamadest. Põlevkivi- ja söejaamad ning maagaasijaamad pakuvad energiat juba oluliselt kallimalt. Hinnaerinevus võib olla mitmeid, kuni kümneid kordi.
> Teiseks, vaieldamatult kõige suurem roll elektrihinna kasvus on olnud maagaasihinnal. Suur osa Euroopast kasutab energiaallikana just maagaasi. Samas on Venemaa oluliselt vähendanud gaasitarneid Euroopasse ja selle tulemusena kasvas maagaasi hulgihind 2021. aastal neli korda ehk 400%.
> /…/
> Kolmandaks, Euroopas on tootmisvõimsusi vähem kui vaja. Hoogsalt on tegeletud vanade jaamade sulgemisega, aga uute ehitamine on kallim, aeglasem ja keerulisem. Seetõttu on süvenenud defitsiit.
> /…/
> CO2 kvoodi mehhanism ei ole parim ning seda tuleb täiustada, et hinna muutus oleks vähem kaootilisem
> /…/
> Kallase sõnul on riigikogus on menetluses elektrituruseadus, mis täpsustab lepingutest taganemise tingimusi. “Elektrimüüjate sõnul võimaldaks kindluse andmine tuua fikseeritud pakettide hindu alla isegi paarikümne euro võrra megavatt-tunni kohta. /…/ Hetkel saavad kodutarbijad fikseeritud lepingutest igal hetkel välja astuda, mis ei motiveeri elektrimüüjaid odavamaid fikseeritud hindu pakkuma,” lausus ta.
> /…/
> peab Kallase sõnul saama kokkuleppele Soomega turu pudelikaelatasu jagamises (FTR). “Kui see kokkulepe ei liigu tehnilisel tasandil piisavalt kiiresti, olen valmis seda ka adresseerima kõrgemal poliitilisel tasandil.
> /…/
> Esiteks andis valitsus kolmele ministeeriumile ülesandeks esitada veel esimeses kvartalis ettepanekud maismaa-alade kohta, kuhu oleks võimalik rajada tuuleparke. Teiseks on töötatud välja kohaliku kasu element, mis peaks Kallase hinnangul suurendama kohalike elanike huvi, et nende piirkonda taastuvenergiavõimsusi rajataks.
> Samuti on Kallase sõnul vaja vastu võtta mereala planeering, mis annab vastuse, kuhu meretuuleparke saaks rajada.
> Neljandaks tehakse analüüs ja pakutakse välja lahendused energiasalvestuseks. Samuti kiirendatakse analüüsi, kas Eestisse saab rajada tuumajaama.
> Kallase sõnul peab lahendama kiiresti ka taastuvenergia võimsuste võrguga liitumise probleemi.
> Et Soomest pääseks rohkem Põhjamaade odavat elektrit Eestisse, on kavas aastaks 2030 rajada Eesti ja Soome vahele kolmas ühenduse ehk Estlink 3.
> Lisaks tuleb Kallase sõnul rohkem tegelda vesiniku kui tulevikuenergeetikaga.
Hindan, et valitsus ja peaminister on probleemistikust adekvaatselt aru saanud. Isiklikult olen rõõmus, et energiasalvestusega hakkab tegelema analüüsi töörühm. (Loodetavasti nad teavad, kus linnaosas TalTechi uks asub ja kui töörühmas pole säärast inimest, meelitavad sealt kellegi välja tulema.)
Arutelud Keskerakonnaga hinnatõusu kompenseerimise viiside üle jätkuvad:
> Tänan ja tunnustan Keskerakonda nende kuude jooksul tehtud töö eest. Meil on koalitsioonis aga ühine arusaam, et nendest meetmetest kriisist väljumiseks ei piisa. Seetõttu töötame edasi selleks, et pakkuda leevendust neile, kes on eelmiste meetmete alt välja jäänud.
> Energiahindade järsk tõus on tabanud ka ettevõtjaid ja teisi juriidilisi isikuid. Seetõttu peame vältima likviidsusest tekkivat lumepalliefekti. Otsime neid lahendusi ka KredExi meetmete hulgast, näiteks laenukäenduste meedet või täiendavaid meetmeid käenduslepingute jaoks. Olemasoleva süsteemi täiendamiseks on kaalumisel ka energiamüüjate täiendava likviidsusvajaduse toetamine ja erakorraline käibekapitali laen.
> Veel täna arutame koalitsioonipartneriga elektribörsihinnale ülempiiri seadmist ja ettevõtjatele võrgutasu nulli viimist.
> „Kui soovitakse vana ahi välja vahetada, siis alternatiivideks võivad olla näiteks uus ahi, vana ahju renoveerimine, kaugküttega liitumine, olemasoleva ahju asendamine õhk-vesi soojuspumbaga ning maasoojusele üleminek,“ kirjeldas Savisaar lahendusi. Tema hinnangul on variante mitmeid. Lahendused sõltuvad inimese soovidest ning piirkonna eripärast.
> Kavandatava meetmega suunatakse toetus tiheasustusega piirkondadesse, kus kohtküte on peamine kütteallikas ning probleemid õhukvaliteediga kõige suuremad. Vahe õige ja vale kütmise vahel on tohutu. „Vale kütmine tekitab suurel hulga suitsu, tahma ja peenosakesi ning hais ja happeline suits laotub ümber naabruskonna. Oskuslike teadmistega on võimalik igat tüüpi ahjudest ja kolletest pärit heitmeid suuresti vähendada. Tuleb muretseda kvaliteetsed puud ja õppida tundma puidu põletamise protsessi oma küttekolletes,“ selgitas Savisaar.
> CO2 kvoodi mehhanism ei ole parim ning seda tuleb täiustada, et hinna muutus oleks vähem kaootilisem
Regionaalsed saastekvooditurud on alati kaootilised.
Selle asemele on vaja globaalselt võrdset süsinikumaksu koos WTO tasandustollidega piiridel. Tasandustolle oleks vaja ka regionaalsete kvooditurgude vahele, aga see oleks hullem painaja kui valuutade vahetuskursid. Finantsturud ei saa globaalset süsinikumaksu monetiseerida (st. mitmesuguseid täiendavaid keerukaid mehhanisme sellele juurde ja peale ehitada – nagu näiteks kinnisvara rämpsvõlakirjadega tehti), aga kvooditurge ja nendevahelisi vahetuskursse nad saaksid monetiseerida (mis oleks halb).
Kvoodituru üheks tagamõtteks võis olla hallata CO2 saastet ja süsiniku salvestamist sama turu abil, aga see oli viga. CO2 saastet tuleks karistada maksu abil ja süsiniku salvestamist tuleks hallata eraldi turu abil. Süsiniku salvestamise turg pole igavene, sest CO2 osakaalu atmosfääris ei tohi kahandada alla 250ppm, muidu järgneks jääaeg. Sellest tulenevalt on süsiniku salvestamise pikaajaliseks rakenduseks kuni 12-kuine energiasalvestus metaanhüdraatide või muude süsinikupõhiste hüdraatide abil. See ajutine energiasalvestus peakski olema seatud süsinikusalvestuse algeesmärgiks.
2 comments
Peaminister luges Riigikogus ette mõned teemad. Tsiteerin huvitavaid, stenogrammi [leiab siit](https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202201181000).
> Esiteks, Eestil ei ole piisavalt odavatest ehk taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit ega ülekandevõimsusi, mis võimaldaksid odaval elektril liikuda meie turupiirkonda. Kõige odavam elekter tuleb tuuleparkidest, nii maismaa- kui ka meretuuleparkidest, siis hüdroenergiast, seejärel tuumaenergiast ja koostootmisjaamadest. Põlevkivi- ja söejaamad ning maagaasijaamad pakuvad energiat juba oluliselt kallimalt. Hinnaerinevus võib olla mitmeid, kuni kümneid kordi.
> Teiseks, vaieldamatult kõige suurem roll elektrihinna kasvus on olnud maagaasihinnal. Suur osa Euroopast kasutab energiaallikana just maagaasi. Samas on Venemaa oluliselt vähendanud gaasitarneid Euroopasse ja selle tulemusena kasvas maagaasi hulgihind 2021. aastal neli korda ehk 400%.
> /…/
> Kolmandaks, Euroopas on tootmisvõimsusi vähem kui vaja. Hoogsalt on tegeletud vanade jaamade sulgemisega, aga uute ehitamine on kallim, aeglasem ja keerulisem. Seetõttu on süvenenud defitsiit.
> /…/
> CO2 kvoodi mehhanism ei ole parim ning seda tuleb täiustada, et hinna muutus oleks vähem kaootilisem
> /…/
> Kallase sõnul on riigikogus on menetluses elektrituruseadus, mis täpsustab lepingutest taganemise tingimusi. “Elektrimüüjate sõnul võimaldaks kindluse andmine tuua fikseeritud pakettide hindu alla isegi paarikümne euro võrra megavatt-tunni kohta. /…/ Hetkel saavad kodutarbijad fikseeritud lepingutest igal hetkel välja astuda, mis ei motiveeri elektrimüüjaid odavamaid fikseeritud hindu pakkuma,” lausus ta.
> /…/
> peab Kallase sõnul saama kokkuleppele Soomega turu pudelikaelatasu jagamises (FTR). “Kui see kokkulepe ei liigu tehnilisel tasandil piisavalt kiiresti, olen valmis seda ka adresseerima kõrgemal poliitilisel tasandil.
> /…/
> Esiteks andis valitsus kolmele ministeeriumile ülesandeks esitada veel esimeses kvartalis ettepanekud maismaa-alade kohta, kuhu oleks võimalik rajada tuuleparke. Teiseks on töötatud välja kohaliku kasu element, mis peaks Kallase hinnangul suurendama kohalike elanike huvi, et nende piirkonda taastuvenergiavõimsusi rajataks.
> Samuti on Kallase sõnul vaja vastu võtta mereala planeering, mis annab vastuse, kuhu meretuuleparke saaks rajada.
> Neljandaks tehakse analüüs ja pakutakse välja lahendused energiasalvestuseks. Samuti kiirendatakse analüüsi, kas Eestisse saab rajada tuumajaama.
> Kallase sõnul peab lahendama kiiresti ka taastuvenergia võimsuste võrguga liitumise probleemi.
> Et Soomest pääseks rohkem Põhjamaade odavat elektrit Eestisse, on kavas aastaks 2030 rajada Eesti ja Soome vahele kolmas ühenduse ehk Estlink 3.
> Lisaks tuleb Kallase sõnul rohkem tegelda vesiniku kui tulevikuenergeetikaga.
Hindan, et valitsus ja peaminister on probleemistikust adekvaatselt aru saanud. Isiklikult olen rõõmus, et energiasalvestusega hakkab tegelema analüüsi töörühm. (Loodetavasti nad teavad, kus linnaosas TalTechi uks asub ja kui töörühmas pole säärast inimest, meelitavad sealt kellegi välja tulema.)
Arutelud Keskerakonnaga hinnatõusu kompenseerimise viiside üle jätkuvad:
> Tänan ja tunnustan Keskerakonda nende kuude jooksul tehtud töö eest. Meil on koalitsioonis aga ühine arusaam, et nendest meetmetest kriisist väljumiseks ei piisa. Seetõttu töötame edasi selleks, et pakkuda leevendust neile, kes on eelmiste meetmete alt välja jäänud.
> Energiahindade järsk tõus on tabanud ka ettevõtjaid ja teisi juriidilisi isikuid. Seetõttu peame vältima likviidsusest tekkivat lumepalliefekti. Otsime neid lahendusi ka KredExi meetmete hulgast, näiteks laenukäenduste meedet või täiendavaid meetmeid käenduslepingute jaoks. Olemasoleva süsteemi täiendamiseks on kaalumisel ka energiamüüjate täiendava likviidsusvajaduse toetamine ja erakorraline käibekapitali laen.
> Veel täna arutame koalitsioonipartneriga elektribörsihinnale ülempiiri seadmist ja ettevõtjatele võrgutasu nulli viimist.
P.S.
Samuti arutati Riigikogus ahikütte probleeme ja Erki Savisaar andis aru. Lugeda saab [siit](https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-arutas-eramajade-kutteprobleeme/). Lühikokkuvõte:
> „Kui soovitakse vana ahi välja vahetada, siis alternatiivideks võivad olla näiteks uus ahi, vana ahju renoveerimine, kaugküttega liitumine, olemasoleva ahju asendamine õhk-vesi soojuspumbaga ning maasoojusele üleminek,“ kirjeldas Savisaar lahendusi. Tema hinnangul on variante mitmeid. Lahendused sõltuvad inimese soovidest ning piirkonna eripärast.
> Kavandatava meetmega suunatakse toetus tiheasustusega piirkondadesse, kus kohtküte on peamine kütteallikas ning probleemid õhukvaliteediga kõige suuremad. Vahe õige ja vale kütmise vahel on tohutu. „Vale kütmine tekitab suurel hulga suitsu, tahma ja peenosakesi ning hais ja happeline suits laotub ümber naabruskonna. Oskuslike teadmistega on võimalik igat tüüpi ahjudest ja kolletest pärit heitmeid suuresti vähendada. Tuleb muretseda kvaliteetsed puud ja õppida tundma puidu põletamise protsessi oma küttekolletes,“ selgitas Savisaar.
> CO2 kvoodi mehhanism ei ole parim ning seda tuleb täiustada, et hinna muutus oleks vähem kaootilisem
Regionaalsed saastekvooditurud on alati kaootilised.
Selle asemele on vaja globaalselt võrdset süsinikumaksu koos WTO tasandustollidega piiridel. Tasandustolle oleks vaja ka regionaalsete kvooditurgude vahele, aga see oleks hullem painaja kui valuutade vahetuskursid. Finantsturud ei saa globaalset süsinikumaksu monetiseerida (st. mitmesuguseid täiendavaid keerukaid mehhanisme sellele juurde ja peale ehitada – nagu näiteks kinnisvara rämpsvõlakirjadega tehti), aga kvooditurge ja nendevahelisi vahetuskursse nad saaksid monetiseerida (mis oleks halb).
Kvoodituru üheks tagamõtteks võis olla hallata CO2 saastet ja süsiniku salvestamist sama turu abil, aga see oli viga. CO2 saastet tuleks karistada maksu abil ja süsiniku salvestamist tuleks hallata eraldi turu abil. Süsiniku salvestamise turg pole igavene, sest CO2 osakaalu atmosfääris ei tohi kahandada alla 250ppm, muidu järgneks jääaeg. Sellest tulenevalt on süsiniku salvestamise pikaajaliseks rakenduseks kuni 12-kuine energiasalvestus metaanhüdraatide või muude süsinikupõhiste hüdraatide abil. See ajutine energiasalvestus peakski olema seatud süsinikusalvestuse algeesmärgiks.