Ministeerium tõmbab tasuta kutseõpet koomale

4 comments

1. Pealkiri on klickbait, aga samas ei valeta ka.

2. Olles ise pärast ülikoolis käimist kutsehariduse omandanud – see ei peaks tasuta olema, kui just mingi töötukassa programm sinna ei suuna konkreetset inimest. Aga tasuliselt võiks saada ka õppida, kui kursustel ruumi on.

3. „Arvatakse, et parim haridustee on gümnaasium,“ nimetas Laasi-Õige üsna levinud hoiakut ja soovitas aidata õppijatel valikutes paremini selgusele jõuda. Seejuures kiitis ta Järvamaad, kus toetatakse noorte valikutegemist hästi.

   Sest see ongi parim. Kui plaan on edasi õppima minna, mitte et kutsekatest ülikooli ei mindaks aga seda kindlasti vähem.

   Üks kutseka eelis põhikoolist mineja jaoks oli see et sai kiirelt tööle….see lisaaasta vb peletab sealt need kes praegu sp läksid. Ehk 3 aastat päris gümnaasiumis vs 4 aastat kutsekas.

   Minu isiklik arvamus on see et kui tahetakse keskharidus kohustuslikuks muuta, siis praegused kutsekad sellega kvaliteetse keskhariduse pakkumise( mitte kutseandmise) poolelt hakkama ei saaks. Pigem tõesti las teevad kõik tavagümna läbi ja siis kas kutsekas ainult kutsepoolt või ülikoolis nö kraadipoolt. Iga asutus saaks tegeleda 1 asjaga mida teevad hästi.

4. Esindan vast ebapopulaarset suunda, aga:  

   Usun, et hariduse ligipääs peaks olema tagatud kõigile inimestele, olenemata sissetulekutest või elamise asukohast, ning elukestva õppe jutt peaks ka päriselt tõeks saama, mitte olema sõnakõlks. 

   Veelgi enam – väikekoolid ja -gümnaasiumid on õppekvaliteedi osas kohati problemaatilised küll, aga sama problemaatiline on see kui õpilane peab kooli saamiseks sõitma maha 50-100 km iga päev (ja kahjuks ei ole õpilaskodud alati heaks lahenduseks).  

   Sellele lisan omakorda juurde, et kutsekoolides on päris palju kukalt kratsima panevaid erialasid, mille puhul tekib küsimus, et mis pagana amet see on? Või on eriala… aga ainult neile, kellel on juba keskharidus omandatud.   

   Minu arvamus ja isiklik kogemus on, et jutt elukestvast õppest on täielik vale. 

   Enamasti on mulje jäänud, et elukestev õpe või ümberõpe on kättesaadav peamiselt neile, kes kas elavad õppeasutusega samas kohas või piisavalt lähedal ja kellel on piisavalt rahalisi vahendeid, et võimalusel õppida 3 aastat nt päevaõppes (ja omada 0 sissetulekut või saada natukest õppetoetust heade tulemuste puhul). Sellele lisaks aitab kaasa see kui inimesel pole endast sõltuvaid ehk lapsi või abikaasat või kui on, siis peab abikaasa või elukaaslane olema piisavalt suure palgaga, et toetada peret üksinda paar aastat kuni teine inimene nö ümber õpib.  

    Usun, et tegelikult süveneb iganenud oskustega või oskustööliste probleem veelgi kui ka tasuta kutseõpet koomale tõmmatakse, sest vabandage – aga kust saab mõni teenindusinimene nt omandama uusi oskusi, kui ta olemasolevatega tööle ei saa (või palk on miinimum), ise kooli eest maksta ei jaksa, õppetoestusi ei saa või neid pole ja samas peab ta iga nädal siiski tööl käima, sest elukoht pole tasuta nagu pole seda ka toit, transport ja ülalpeetavate kulu. 

   Kuidas peakski ennast nö oskuslikult parketikõlbuliseks inimene tegema kui temalt võetakse neid võimalusi vähemaks?  

    Meile öeldakse, et ainult oskuste omandamine ja parendamine aitab sul inimesena karjääriredelil edasi liikuda ja paremat palka saada. Aga kui sa tegidki nt 16-aastasena vale otsuse ja ei läinud edasi õppima või õppisid valet eriala kutsekoolis ja su palk on väike, aga 25ndaks eluaastaks sul on võib-olla kohustusi, sul pole võimalik nö ennast vabaks võtta või tagasi koju vanemate diivanile kolida, et kooli minna… mis sa teed siis?  

    Uppuja päästmine on muidugi uppuja enese asi ning Eestis on ka inimesi, kes ennast iga ihurakuga kõigest paksust ja vedelast läbi tõmbavad ning paremini sellest välja tulevad, aga miks peab see üldse inimestele nii keeruliseks olema tehtud? Inimeste harimine tuleb meile ainult kasuks. Algkulud on jah kallid, aga haritud rahvas on meile endile hea. Sh ka kutseharitud ja ka sellistel erialadel, mis esmapilgul tunduvad võib-olla mõttetud. 

   Jah, iluaia tegemise kursused on võib-olla osade inimeste arust riigi raha eest nõmedad, aga võib-olla need inimesed panevad oma äri püsti ja hakkavad riigile makse maksma? Meile ju öeldakse, et hakake ettevõtjaks ja et ettevõtjaks olemine on hea. 

   EDIT: paksud sõrmed tähendab erroreid, ups 🤷‍♂️