Eile Võrus leitud säilmed tekitasid paljudes lootuse, et 2015. aasta 23. oktoobril kadunud Markkus on lõpuks ometi leitud, kuid ometigi ei ole täna hommikuse seisuga need tema säilmed.
Lihtsalt tekib taas küsimus, et kuidas kurat saab niimoodi ära kaduda, et mitte kunagi mitte midagi ei leita, mitte ühtegi niidiotsa? Tegemist oli tavalise koolipoisiga, vaevalt, et need tema sõbrad, kellega tal vahetult enne kadumist konflikt oli, ka professionaalid inimese ärakaotamises olid. Toona ju terve linn otsis maa alt kui maa pealt – tulemus 0. Või olen ma lihtsalt naiivne ja loll ning tegelt inimese kaotamine on kergem, kui ma arvan? Või kas inimesed s.h Eesti politsei ei oska inimesi otsida?
[https://www.politsei.ee/et/teadmata-kadunud-inimesed](https://www.politsei.ee/et/teadmata-kadunud-inimesed) – vaadake juba seda lehte siin, liiga palju inimesi ühe riigi kohta on teadmata kadunud. Mõistagi on seal juba vanu inimesi, keda õigel ajal ei leitud ning kelle jäänused ilmselt metsloomad on mööda ilma laiali viinud.
​
by trapmrn
6 comments
Palju inimesi on ilmselt vabatahtlikult kadunud, Teinekord võlad jne. Uskumatult lihtne on tegelikult minema minna nii, et ühtegi jälge maha ei jää.
Meil on Eestis 45339 ruutkilomeetrit ja üks keha võtab vast ruutmeetri.
Tule vabatahtlikuna inimesi otsima, siis näed, kust ja kuidas kadunud inimesi otsitakse ja leitakse.
Kohti kuhu kaduda on palju, kohti kust otsida on samapalju. Ressurssi otsimiseks on vähe. Otsimise jaoks on vaja suunda, ei hakata suvaliselt ringi käima. Tihti saab suuna kätte kaamerapildist, inimeste vihjetest, pangakaardi kasutamisest või telefoni positsioneerimisest. Osadel juhtudel jääb asi selle taha, et kadumisest on liiga palju aega möödas. Vahepeal pole üldse infot ja siis tulebki lootma jääda, et keegi juhuslikult aastaid hiljem leiab.
Teine teema on kriminaalse taustaga kadumised, kus võetakse kasutusele erinevad meetmed (maetakse maha, visatakse sohu, põletatakse, tükeldatakse jne), et kadunud inimest ei leitaks.
Mul on mingi loll mõte olnud nagu lõunas oleks viimased 20 – 30 aastat sarimõrvar tegutsenud kes on lihtsalt jube osav ja suudab ka käekirja muuta. A la Mr. Brooks stiilis vana. Lihtsalt spekuleerin lolli peaga…
Kui inimestel on vaimsed või rahalised probleemid, siis vaevalt nad kohe Bourne’ilikult kuhugi peitu poevad ja uut elu hakkavad elama. Pigem lihtsalt leitakse mõni üksik koht ja jäetakse eluga hüvasti.
Tuleb meelde, üks tuttav kunagi sai kaela depreka, ei otsinud abi ja jäi seetõttu kodutuks… Otsustas siis, et kaob Eesti teise serva, siis sugulased ehk ei tüüta. Otsiti veidi taga kah, siis ta andis teada, et temaga on korras. Elas seal mitu aastat hulkurina enne, kui suutis ühiskonda naasta.