Haldusreformidest ja nimemuutustest

Hiljutiste põrutavate poliitiliste uudiste varjus on täiesti teenimatult märkamata jäänud asjaolu, et Maa-amet on WFS-teenusena avaldanud ajaloolise haldusjaotuse andmed). Tõsi, failidena olid nad juba enne olemas, aga kes see ikka viitsib neid ükshaaval läbi klõpsata. Igatahes on nad nüüd ka loodritele kättesaadavad. Loodritest rääkides – nii mõneski müügiportaalis on siiani haldusjaotuse all reformieelsed piirid. Haldusreform oli 2017. Aga mis teha, võtab aega. Mine sa tea, ehk tuleb varsti jälle ringi teha.

Nendel, kelle puhul omavalitsuse nimi ei muutunud, on muidugi lihtne. Samas ei olnud see muutus ju esimene kord. Enne on ka piire ringi tõstetud ja uusi nimesid antud. Andmed on olemas, vaatame siis kui palju on keegi uut aadressi õppima pidanud. Esmalt vaatame, mida meile pakutakse.

Andmestikus on kõige vanem seis aastast 1917, kui meil olid veel kihelkonnad. Järgnevad vallad 1922 ja 1938 aasta seisuga. Siis on külanõukogud 1959, 1979 ja 1989. Lõpuks taas vallad (ja linnad) 2001. aasta seisuga, väike paus kuni 2007-2008-2009 ning seejärel 2007. aastast tänapäeva välja. Et nime puhul loeks ikka päris nimi, eemaldasin kõikvõimalikud liiginimed. Ehk siis "Põlva linn" asemel "Põlva". Sellega kaasnes huvitav detail, et üldiselt nime "Tallinn" kandnud omavalitsus oli 1997-2014 kihtidel nime all "Tallinna linn". Ehk siis "Tallinna". Muidu oleks pidanud hakkama teistele ka erandeid tegema, nagu Rikhold -> Riguldi või Hiiu -> Hiiumaa.

Tehnilise poole pealt on arvutus väga lihtne – lõika aga kõiki kihte üksteisega ja saad iga väikese maariba kohta tema ajaloo kätte. Siinkohal tekib küll probleem täpsusega. Nimelt on kaardikihid vähem või rohkem nihkes ja tekib hulganisti pisikesi ribakesi, mis erinevaid tarkvarasid turtsuma panevad. Näide Prangli saare kohta, kuidas see on erinevatel kaartidel ise kohas.

​

Prangli saare liikumine. Heleroheline on kõigi kaardikihtide ühisosa kuni 2003. aasta seisuni.

Tarkvara turtsumine viis selleni, et 2003. aastast edasi mõistliku pingutuse (loe: äärmise laiskuse) raames edasi ei jõudnud. Tuli võtta alternatiivne lahendus – tänase katastripiiride seisu pealt igale maaüksusele külge varasem omavalitsus. Miinusena kadus mõningane detailsus suurte maaüksuste tõttu, aga arvuti või koguni telefoni ekraanilt värvilist pilti vaadates vahet ju pole. Ja pilt tuli värviline.

Omavalitsusüksuse nimede muutumisi 2017-2024

Niiöelda algusest peale sama nimega (kaardil tumesinised) on järgmised kohad (igaks juhuks kirjeldus juurde):

• Häädemeeste
• Haljala
• Jõelähtme
• Jõhvi
• Kambja
• Keila
• Lüganuse
• Märjamaa
• Otepää
• Paide
• Rakvere
• Rapla
• Rõuge
• Tori
• Vormsi

Ajaloo jooksul on neid nimesid kandvate platside suurus muidugi muutunud, aga mingi jupp on läbivalt sama püsinud. Nagu eelnevalt öeldud, Tallinn -> Tallinna -> Tallinn läks muutusena arvesse. Ühe muutusega laike oli 88.

Teises äärmuses on kohad, mida on kõvasti liigutatud. Osa neist on piirialadel, mida on kord ühele, kord teisele poole joonistatud. Nii on näiteks Tallinna idapoolne ots jõudnud kuuluda Jõelähtme, Nehatu, Iru, Lagedi ja Viimsi alla. Üks alla saja ruutmeetri jääv maakild keset Pedja jõge on aga kuulunud Põltsamaa, Vana-Põltsamaa, Puhja, Kärevere, Laeva, Kolga-Jaani, Viljandi, Tartu ja Elva alla, koos edasi-tagasi pendeldamistega tuli kokku 14 nimevahetust.

Päris maatükkide osas, kus ka mõni hoone peal, on liider üks kena krunt keset Soomaad. Seal on valitsenud aegade jooksul Kõpu, Puiatu, Raudna, Vastemõisa, Pärsti, Suure-Jaani ja Põhja-Sakala.

​