Näitab konkreetselt ära, kuidas väited, et midagi pole paremaks läinud ja kuidas heaolu kasv olevat 1:1-le loodusressurside kulutamisega on täiesti valed.
Artikli autor oma väidetele tõestusi ei paku. Lajatab Gretalikult mantraid “midagi pole tehtud” ja “lõputu majanduskasv bla bla”, aga sellel saidil on vastupidise kohta tõestusi olemas.
Selle osaga saab vägagi nõustuda.
> Seega väidame, et meie leiud toetavad ökoloogilise moderniseerumise mõtteviisi levikut. Ehk siis keskkonnaprobleemide olulisust on teadvustatud, kuid usk lahendada neid tööstusühiskonnale suuresti tuttavlikul moel teadust tehes ja tehnoloogiat luues on säilinud,” arutles Kanger.
Juhin tähelepanu, et uurijad ei võta seisukohta, kas sellised lootused *peaks olema* säilinud. Ideaalis – uurija säilitab uuritavast distantsi ja kirjeldab üksnes, mida leiab ja mis seaduspärasid näeb (selle viimase juures tuleb ta enda olemus veidi mängu, kuna kõik ei näe kõike samaoodi).
Siinkohal on ideaalse uurija seisukohtalt veidi järele antud:
> Nõnda on ökoloogilise moderniseerumise probleem endiselt püsiv usk sellesse, et olemasolevate tehnoloogiate tekitatud probleeme saab lahendada uute ja **keerukamate** tehnoloogiatega. “Kui ajalooliselt olid tehnoloogia mõjud kohalikud, siis näiteks geoinseneeria puhul võivad need olla väga kiired ja väga laiaulatuslikud,” selgitas Kanger.
Mina ei ütleks, et keerukamate. Ma ütleks, et teistmoodi. Jah, termotuumareaktor on keerukas, aga tuuleveski on nii 13-nda sajandi tehnoloogia, generaator sinna otsa panna pole mingi uus tase. Vesiveskid olid Hiinas juba ammu enne selle ristilöödud vennikese elu ja surma.
Mitmed keskkonnasäästlikud tehnoloogiad ei ole üldse keerukamad, meil lihtsalt on puudunud motivatsioon ja tootmisbaas nende arendamiseks. Kohanemine nõuab aega.
> Teine ökoloogilise moderniseerumisega tihti kaasas käiv tunnus on usk sellesse, et majanduskasvu on võimalik keskkonnamõjudest lahutada. “Ka siin kipuvad uuringud näitama, et energia ja materjalide tarbimine kipub pigem majanduskasvuga ühte jalga käima. Ehk siis ökoloogiline moderniseerumine sobib hästi modernse ühiskonna usuga tehnoloogilisse võluvitsa ja lõputusse majanduskasvu, ent selle võimekuse osas kaasaja probleemidele lahendus leida on hääled üha kriitilisemad,” rääkis Kanger.
Selles viimases lõigus on tunda, et Kanger teeb ennustuse: majanduskasvu jätkumiseks peab jätkuma ka energia ja aine tarbimise kasv. No eks näis, mõned tahavad seda ehk vääraks tõendada, teised võib-olla arvavad, et majanduskasv on asjakohane mõõdik ainult teatud laadi olukordades – et oludes muutudes see võib-olla ei jätku. Kui jätkub, siis peab vastama küsimusele, kuidas. See on rohkem juba majandusteadlaste rida.
Naljakas kui inimesed üritavad oma suvalist rapsimist mingitesse kategooriatesse ja ‘loogilistesse järjestustesse’ panna.
Teine Suur Siire, lol.
Kõige lihtsam põlverefleks on kahtlemata “ei saa aru, järelikult jama” või “ei meeldi, järelikult jama”. Soovitaks küll [artiklit ennast](https://t.co/lPlfA7Kytl) ka lugeda, mu arust päris kõva sõna.
4 comments
Ei usu.
Tüüpiline humanitaari taltsutamatu viha nende vastu, kel pea matemaatikat ja füüsikat jagab.
Mulle meeldib selline sait nagu https://www.humanprogress.org/
Näitab konkreetselt ära, kuidas väited, et midagi pole paremaks läinud ja kuidas heaolu kasv olevat 1:1-le loodusressurside kulutamisega on täiesti valed.
Artikli autor oma väidetele tõestusi ei paku. Lajatab Gretalikult mantraid “midagi pole tehtud” ja “lõputu majanduskasv bla bla”, aga sellel saidil on vastupidise kohta tõestusi olemas.
Selle osaga saab vägagi nõustuda.
> Seega väidame, et meie leiud toetavad ökoloogilise moderniseerumise mõtteviisi levikut. Ehk siis keskkonnaprobleemide olulisust on teadvustatud, kuid usk lahendada neid tööstusühiskonnale suuresti tuttavlikul moel teadust tehes ja tehnoloogiat luues on säilinud,” arutles Kanger.
Juhin tähelepanu, et uurijad ei võta seisukohta, kas sellised lootused *peaks olema* säilinud. Ideaalis – uurija säilitab uuritavast distantsi ja kirjeldab üksnes, mida leiab ja mis seaduspärasid näeb (selle viimase juures tuleb ta enda olemus veidi mängu, kuna kõik ei näe kõike samaoodi).
Siinkohal on ideaalse uurija seisukohtalt veidi järele antud:
> Nõnda on ökoloogilise moderniseerumise probleem endiselt püsiv usk sellesse, et olemasolevate tehnoloogiate tekitatud probleeme saab lahendada uute ja **keerukamate** tehnoloogiatega. “Kui ajalooliselt olid tehnoloogia mõjud kohalikud, siis näiteks geoinseneeria puhul võivad need olla väga kiired ja väga laiaulatuslikud,” selgitas Kanger.
Mina ei ütleks, et keerukamate. Ma ütleks, et teistmoodi. Jah, termotuumareaktor on keerukas, aga tuuleveski on nii 13-nda sajandi tehnoloogia, generaator sinna otsa panna pole mingi uus tase. Vesiveskid olid Hiinas juba ammu enne selle ristilöödud vennikese elu ja surma.
Mitmed keskkonnasäästlikud tehnoloogiad ei ole üldse keerukamad, meil lihtsalt on puudunud motivatsioon ja tootmisbaas nende arendamiseks. Kohanemine nõuab aega.
> Teine ökoloogilise moderniseerumisega tihti kaasas käiv tunnus on usk sellesse, et majanduskasvu on võimalik keskkonnamõjudest lahutada. “Ka siin kipuvad uuringud näitama, et energia ja materjalide tarbimine kipub pigem majanduskasvuga ühte jalga käima. Ehk siis ökoloogiline moderniseerumine sobib hästi modernse ühiskonna usuga tehnoloogilisse võluvitsa ja lõputusse majanduskasvu, ent selle võimekuse osas kaasaja probleemidele lahendus leida on hääled üha kriitilisemad,” rääkis Kanger.
Selles viimases lõigus on tunda, et Kanger teeb ennustuse: majanduskasvu jätkumiseks peab jätkuma ka energia ja aine tarbimise kasv. No eks näis, mõned tahavad seda ehk vääraks tõendada, teised võib-olla arvavad, et majanduskasv on asjakohane mõõdik ainult teatud laadi olukordades – et oludes muutudes see võib-olla ei jätku. Kui jätkub, siis peab vastama küsimusele, kuidas. See on rohkem juba majandusteadlaste rida.
Naljakas kui inimesed üritavad oma suvalist rapsimist mingitesse kategooriatesse ja ‘loogilistesse järjestustesse’ panna.
Teine Suur Siire, lol.
Kõige lihtsam põlverefleks on kahtlemata “ei saa aru, järelikult jama” või “ei meeldi, järelikult jama”. Soovitaks küll [artiklit ennast](https://t.co/lPlfA7Kytl) ka lugeda, mu arust päris kõva sõna.