Objektiivi poolt avaldatud 103 Eesti teadlase ja meediku ühispöördumine polariseerituse vähendamiseks ja sotsiaalse survestamise vastu. Pöördumine avaldati esialgselt ka Delfi ja EPLi poolt, kuid eemaldati seejärel. Postitan arutelu tekitamiseks.

9 comments
  1. Osad sellest “teadlaste” nimekirjast olid tuntud vaktsiinivastased, k.a. see tädi, kes on hariduselt molekulaarbioloog aga jätab alati ütlemata, et ta uuris rediseid, mitte ravimeid ega isegi inimesi.

  2. Natuke nagu õige ja siis vaatad alla kirjutanuid

    Õde, õde, õde, õde, õde, hambaarst, füsioterapeut… Ja mõtted, tulevad, et okei, arstid küll, aga

    20 aastat hambaid vaadanud arst viroloogia loengust väga midagi enam ei mäleta.

    Jms mõtted.

    Iva on, aga suurema pildi märkamist ei ole.

    Kõik on olulised, ennetus, ravi algfaasis, vaktsiinid, maski korrektne (mitte nina väljas) kandmine…

    Ja kuna viirus, vana tolgus, muteerub kiiremini kui mõni mees sokke vahetab, siis pole ime, et viiruse tõhusus varasemate tüvedegs võrreldes uute vastu kohati vähem tõhus on.

    Kuskilt keskelt lugesin välja, et vaktsiini tüsistustega on haiglas olnud (on) ~175 inimest (Fischeri viimane artikkel kas epl, v delfi, v postimees) . Juures küsimus, “kaua võib?” – lihtne vastus: koroonaga kaasuvalt on surmasid üle 1400, et polegi nagu küsimust.

    Laias pildis tüsistused vs laias pildis surmad, ja haiglasse sattumise tunduvalt väiksem tõenäosus kaaluvad need tüsistused üle, seda vähemasti riiklikul, otsustaval tasandil.

    Lihtinimese jaoks on loomulikult lähedase inimese raske haigestumine hirmus, surm veel hirmsam. Aga meil on probleem ühiskonna terve hoidmisega TERVIKUNA, mitte osaliselt. Ja kui 175 saavad tüsistusi et 1m jääks terveks, siis raske otse välja öelda, aga see on vajalik.

    Ääremärkus:
    Arusaam, et dokumendi näitamine (poes kontrollitakse alko ostmisel vanust, kas see tuleks ka ära keelata? Sest kassiiril pole kindlasti isiklike andmete käitlemise luba) on võrdne käitlusega… On tähe närimisele lähedasem kui selle vastu kisaja seda enesele teadvustab.

    Aga noh, need on rohkem mõtted, kui vastu argumendid.

  3. Ega muud, kommenteerin punkt-punktilt. Lisan juurde, et Objektiivi avaldatud “teadlaste ja meedikute” levinum tiitel näib olevat “õde”, “ämmaemand” ja “füsioterapeut”. Siiski on seal mõned molekulaarbioloogid kah, kuidas nende allkiri saadi, peaks neilt küsima. Kõigepealt ettepanekud:

    > Terviseandmed on inimese ja tema arsti vaheline asi. Nõuded neid esitada kolmandatele isikutele nagu turvatöötajad või tööandjad, tuleb tunnistada ebaseaduslikeks.

    Väär. Nakkushaigus või kaitse selle vastu pole isiklik asi. Toon näide äärmusest: kui keegi teab, et tal on HIV ja selle elukaaslasele mainimata jätab, loetakse see mitmel maal kuriteoks – tahtlikuks nakatamiseks. Samamoodi tohib inimeselt väga nakkava hingamisteede haiguse korral küsida, kas ta on haige, kas ta on vaktsineeritud, ning teha selle info põhjal otsuseid tema lubamise kohta riskiga piirkonda.

    > Kuna COVID-19 haiguse läbipõdemine annab laiema, efektiivsema ning pikaajalisema immuunsuse kui kasutusel olevad vaktsiinid, tuleb seda asjaolu ka COVID-tõendite väljastamisel arvestada. Kui riik on siiski otsustanud jätkata COVID-passide nõudmist siis peaks läbipõdenutel olema samad õigused kui vaktsineeritud inimestel, ilma kehtivusaja erisuseta.

    Selle sooviga võib nõustuda. Siiski, COVID läbipõdemine annab väga muutliku tasemega kaitse, mistõttu tuleks enne tõendi pikendamist teha antikehade test. Vaktsineerimine annab vähem muutliku tasemega kaitse, mistõttu selle järel testida ei ole vaja. Kuna aga jutu rääkijad on vaktsiinivastased, siis paar sõna juurde: *COVID-iga nakatumine ei ole lahendus vaktsineerimise vältimiseks, kuna nakatumine ohustab ühiskonda ja vaktsineerimine mitte. Ettekäänete otsimine tuleks ära lõpetada.*

    > Viiruse “kontrolli alla saamise” võimatu ülesande asemel tuleb keskenduda haiguse ennetamisele ja ravisoovituste väljatöötamisele haiguse algfaasis.

    Haiguse ennetamisele keskendutakse juba 2 aastat – maskide kasutamise ja vaktsineerimise abil. Viiruse mahasurutuna hoidmine pole võimatu – Taiwanil elab Eestist 20 korda rohkem rahvast, aga viirus on kontrolli all ja surmasid ülivähe võrreldes Eestiga. Keskendumine ravile on vale strateegia, kuna massinakatumise korral ei jätku arste ega ravimeid. Vaktsineerimine on õige tee, kuna siis toodab igaüks oma antikehad ise, ning tihtipeale ei pea arst haiguse raviks midagi tegema.

    > Palume lõpetada hirmutamisel ja survestamisel põhinev kommunikatsioon ja algatada erinevaid spetsialiste kaasav teadmistepõhine dialoog.

    Sõbralik ja hea kommunikatsioon on toimunud juba ligi 2 aastat. Kahjuks on valeinfoga tegelevad väljanded nagu Objektiiv, Telegram ja erakonna EKRE mõned liikmed, sealhulgas erakonna praegune juht, säärast kommunikatsiooni järjekindlalt saboteerinud. Nad on hirmutanud inimesi vaktsiinidega, et saada tähelepanu ja võimu inimeste üle.

    Mõistlik ühiskond oleks selles näinud probleemi ja tõenäoliselt võtnud neilt ära esinemise platvormi. Inimestel, kes propageerivad nakkushaiguse vabalt levida laskmist, ei pea olema ligipääsu meediale rohkem, kui terroristidel, kes kutsuvad vägivalda kasutama – sest hooletusel nakkushaigustega ja vägivallal on samad tagajärjed: inimesi saab viga ning sureb.

    Kui on näha, et sõbralik kommunikatsioon on saavutanud oma lae, aga ühiskond on jätkuvalt kriisis ja osad ei pea soovitusi mitte millekski, on edasi 2 teed:

    – ebahumaannne variant, mida eetika ei luba: keskenduda ainult nende ravile, kes üritasid oma haigeks jäämist ennetada

    – kõva kärsaga bürokraatlik variant, mis on eetiline: seada piirangud, et takistada neil, kes ei viitsi end ja teisi kaitsta, oma päid tulle pistmast

    Elu on näidanud, et surve avaldamine toimib. Surve peab olema mõistlik ja kaasnema peavad põhjendused.

    —-

    > Eestis kasutatavatel COVID-19 vaktsiinidel on Euroopa Ravimiameti poolt antud tingimuslik müügiluba erakorraliseks kasutamiseks. See tähendab, et võrreldes teiste, varasemate vaktsiinidega, on nende kohta oluliselt vähem kliinilisi andmeid enne tarvitusele võtmist. Koroonavaktsiinide kliinilised uuringud kestavad vähemalt aastani 2023 ning praegu puuduvad lõplikud andmed nende kõrvaltoimete ja efektiivsuse kohta.

    Mitmel maal, sealhulgas USA-s on vaktsiinidele antud lõplikud müügiload. Vaktsiine on saanud miljardid inimesed. Teaduslikku alust kõhklemiseks pole: vaktsiinid kaitsevad ja nende kõrvaltoimed on üliharvad. Koroona ohustab ja tema kõrvaltoimed on sagedased ning suured. Eriti ohustab koroona just vanu inimesi, näiteks vanadekodus võib ta tappa poole elanikest.

    > Seniste andmete põhjal vähendavad COVID-19 vaktsiinid indiviidi tasemel haiguse raske kulu ja surma riski. Eriti oluline on see immuunpuudulikkuse, kardiovaskulaarsete haiguste, diabeedi, ülekaalu ja teiste riskihaigustega inimeste puhul, kellel on suurem oht sattuda haiglaravile või surra.

    Kõrge iga jäi mainimata. Kõik, kes on 65+ ja neid inimesi on meil palju, on riskirühmas.

    > Soovitame igakülgselt informeerida riskirühmi, muuhulgas üle 65-aastaseid eakaid, kõigist vaktsineerimisega kaasnevatest asjaoludest, mis aitaks langetada informeeritud nõusolekut, säilitades vaba tahte printsiip.

    Hea, et siinkohal kõrge iga välja toodi. “Soovitame informeerida” on õige soovitus, aga meeleavalduse korraldajad on järjekindlalt inimesi desinformeerinud ning jätkavad seda. Nendest on ebasiiras avaldada soovitus informeerida, kui nad ise vastupidist teevad.

    > Teame siiski ka seda, et vaktsiinide mõju haiguse leviku piiramisel populatsiooni tasandil on oluliselt väiksem algselt lubatust. Seetõttu peame ebaeetiliseks sotsiaalset survet vaktsineerimiseks.

    Järeldus ei ole loogiline. Iga epidemioloog ütleks, et kui vaktsiin on ebatõhus, siis vaktsineeritute protsent peab haigusega toimetulekuks olema kõrgem. Sotsiaalne surve on põhjendatud, kuna ilma ühiskonna liikmete osavõtuta ei saa pandeemiat peatada. Igaüks peab tegema oma osa.

    Muide, Aafrikas suuri lootusi andev malaaria vaktsiin on ainult 35% tõhususega ja nõuab õige mitme doosi manustamist. Ometi on see Aafrika elanikele väga hea uudis, kuna malaaria on raske ja levinud haigus, mis võib täielikult rikkuda inimese lapsepõlve ja viib iga aasta miljonite surmadeni. Kui kolmandik malaariasse haigestumisi välditaks, oleks see suur kergendus. Muid suudetaks siis paremini ravida.

    > Eestis rakendatud vaktsiinipasside poliitika põhineb uskumusel, nagu oleksid vaktsineeritud inimesed nakkusohutud. Teades, et haigestuda ja viirust levitada võivad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata indiviidid, on viimaste põhiõiguste piiramine põhjendamatu ja ebaõiglane.

    Vaktsiinipasside kasutusele võtmisel on 2 eesmärki: vähendada riski ja avaldada sotsiaalset survet. Sotsiaalne surve on mõistlik ja õiglane. Igaüks peab tegema oma osa pandeemia peatamiseks.

    > Heas usus kasutusele võetud vaktsiinipassid ei teeni oma algset meditsiinilist eesmärki, vaid töötavad pigem sellele vastu, pakkudes nende omanikele alusetut turvatunnet ja lõhestades ühiskonda.

    Vaktsiinipassid täidavad väga hästi seda eesmärki, et inimesed end ära vaktsineeriks.

    > Laste vaktsineerimisest saadav kasu ei ületa võimalikke riske. Lapsed ja noored ei kuulu COVID-19 riskigruppi ning nende haigestumine on reeglina kergekujuline.

    Lapsed olidki seetõttu järjekorras viimased, ent lapsed käivad koolis ja lasteaias, kus on inimeste vaheline kontakt väga tihe. Kui eesmärk on hoida ühiskonda mingil määral avatuna ja pakkuda jätkuvalt kooli ning lasteaia teenuseid, peab nakkuse levikut ka laste hulgas vähendama.

  4. Vaadates neid kes oma nime sai n avalikustanud on 60% inimestest seal ämmaemand, hambaarstid ja õe, need kes pole on eeldavasti üliõpilased kes seda sama õppivad.

  5. https://kylauudis.ee/2021/09/28/labipodenute-ja-tervete-laste-vaktsineerimiseks-puudub-vajadus-ja-pohjendatus/ kui Saarma välja jätta, sest ma ei saa austada inimest kellele ikka pole pähe jõudnud et ussimürgist pole tolku, siis teiste asjakohaste teadlaste arvamusi saab siin lugeda. Pmst karjaimmuunsust vaktsineerimisega praeguse seisuga ei saavuta. Sellega võib praegu nõusse jääda paraku. Teine murekoht on neil lapsed. On tõsi et võib olla oma oht vaktsineerimisega ja me ei tea kõiki võimalikke pikaajalisi mõjusid. Kuid samuti on ohud, reaalsed, registreeritud ohud, haigestumisega, mida nad ignoreerivad. Lastele on söömine ka ohtlik, aga kui sellest ohust rääkida ei saa nälgimise ohtlikkusest vaikida. Siiski on hea lugeda et nad laus vastu pole vaktsineerimisele. Samas, kuigi paraku loodetud karja immuunsust ei saada, siis haiglaid saaks hoida vähem koormatud, nakkusi ka hoida madalamal tasemel ja jätkata plaanipärase raviga mis on väga suur võit nii väikse riski eest nagu vaktsineerimine.

  6. Mind huvitab selline põhimõtteline küsimus nende teadlastele. Teistest riikidest, mis praegu piirangud kaotavad ja kus üle 70% rahvastiku vaktsineeritud, vaktsiinid toimivad – aga ainult väikses Eestis on see järstu suur probleem ja kõik valesti ja pahasti. Kas päriselt?

  7. 47 anonüümset allkirja, nalja teete? Mine anna kuskil riigiametis anonüümne allkiri, vaata kas töötab. vabariigi peale 56 meditsiiniharidusega inimest, kes soovivad polariseerumise vähendamist. Huvitav on see, et ühtki intensiivravi arsti/õde polnud seal nimekirjas, oh miks küll?

  8. Eemaldati ilmselt selleks, et mitte naeruvääristada PÄRIS teadlasi ja arste. Mingid hambaarstid ja ämmaemandad ei ole sel teemal pädevad.

Leave a Reply