Tunnetuslikult tahaks öelda, et praktikasuhte väärkasutamine on tööturul probleemiks. Suvi on varsti käes ja paljud noored sisenevad tööturule, kus neil hakatakse seitset nahka koorima. Eestis on levinuimaks lihtlabane ümbrikupalga maksmine, vale lepingu sõlmimine (tehakse VÕS lepingud, mitte tööleping) ja nn proovipäevad. Ka proovipäevad on seaduses justkui reguleeritud ja neid saab kasutada vaid Töötukassas arvele võetud töötu. Ometi on proovipäevad levinud võte, kuidas tööandjad tasuta tööjõudu ehk noori ja nende teadmatust ära kasutavad. Samuti on olnud neid juhuseid, kus MTA-le öeldakse kontrollkäigu korral, et töötajad ei olegi seal töötajad, vaid õpilased ja praktikandid.
>Isegi kui pooled on sõlminud praktikalepingu, mis vastab oma sisult töösuhtele, siis on praktikandil ka praegu Eestis võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Lisaks on praktikandil alati võimalik abi saamiseks ka tööinspektsiooni poole pöörduda.
Kujutame ette, kuidas noor inimene läheb hagema oma tööandjat, kes on suveks ehk juba pillid kotti pakkinud ja kellel ei ole selja taga sentigi. Esiteks peaks noorel olema raha, et maksta riigilõivud jms tasud, vajadusel ehk ka jurist. Teiseks on tööandjal võimalik asjaga venitada, kaevates töövaidluskomisjoni või maakohtu otsuse edasi.
3 comments
Mulle jääb kaubanduskoja seisukoht arusaamatuks.
Tunnetuslikult tahaks öelda, et praktikasuhte väärkasutamine on tööturul probleemiks. Suvi on varsti käes ja paljud noored sisenevad tööturule, kus neil hakatakse seitset nahka koorima. Eestis on levinuimaks lihtlabane ümbrikupalga maksmine, vale lepingu sõlmimine (tehakse VÕS lepingud, mitte tööleping) ja nn proovipäevad. Ka proovipäevad on seaduses justkui reguleeritud ja neid saab kasutada vaid Töötukassas arvele võetud töötu. Ometi on proovipäevad levinud võte, kuidas tööandjad tasuta tööjõudu ehk noori ja nende teadmatust ära kasutavad. Samuti on olnud neid juhuseid, kus MTA-le öeldakse kontrollkäigu korral, et töötajad ei olegi seal töötajad, vaid õpilased ja praktikandid.
>Isegi kui pooled on sõlminud praktikalepingu, mis vastab oma sisult töösuhtele, siis on praktikandil ka praegu Eestis võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Lisaks on praktikandil alati võimalik abi saamiseks ka tööinspektsiooni poole pöörduda.
Kujutame ette, kuidas noor inimene läheb hagema oma tööandjat, kes on suveks ehk juba pillid kotti pakkinud ja kellel ei ole selja taga sentigi. Esiteks peaks noorel olema raha, et maksta riigilõivud jms tasud, vajadusel ehk ka jurist. Teiseks on tööandjal võimalik asjaga venitada, kaevates töövaidluskomisjoni või maakohtu otsuse edasi.
“seadusega keelustatakse praktikajuhendaja flirtimiskatsed juhendatavaga.” /s
Huvipärast küsimus, kas see kehtib ka praktikad mis seotud õppimisega, arstid/õed ja teised käelise tegevuse praktikad (sepad jms)?