Olen täheldanud viimased aastad uskumatu arv Pug koeri Eestis. Küsimus teile nende omanikudele – mis teil viga on? Miks on vaja anda sellele loomale kohutav ja valu täis elu. Võib olla unpopular opinion, aga te olete kohutavad inimesed, kelle ego ja isiklik rahulolu on tähtsam kui koera enda heaolu ja elukvaliteet. Koera enda elu on kannatus, aga no nii nunnu koer on, et vahet pole, las ta piinleb, omanikul vähemalt hea vaadata.

Norra näide :
https://news.vin.com/default.aspx?pid=210&Id=10411832

29 comments

  7. Enne võtaks tõesti röhitseva sea koju kui mopsi. See Norra näide hea. Eetiline loomaaretus õnneks võtab hoogu, et “kõrgelt hinnatud” värd-tõutunnused mõnest polvkonnast enam kaugemale ei jõuaks. Siia alla läheb ka nt hundikoerte nõrk madalam alaselg (tagajalgade halvatus vanemas eas) ja ka teiste tõugude sisse vajunud koljud, mis rasket hapnikupuudust tekitavad.

  8. Täiesti nõus. Loomaaretus on kohati sadistlik ettevõtmine. Osad tõud on juba sellised, et juba sündides on 30% oht, et loomal on mingi ohtlik defekt või lihtsalt ei elagi eriti kaua. Ja see on nende jaoks okei nähtavasti.

  9. Võtke muidugi neid koeri endale. Tehke normaalne kindlustus ka siis koerale kui ikka tõsiselt armastate. Sõbral retsid raviarved sama koeraga. Arusaamatu miks inimesed seda koera võtavad, ta ju piinleb.

  10. ma eeldan, et sa räägid konkreetselt tõu farmidest, mitte nendest, kes loomade varjupaigast on võetud?

  11. “Sest nad on niiiiiii nunnud!!” (ma isiklikult arvan, et ei ole nunnud)

    Inimesed pole vist teadlikud, et suuremal osal neist on raske hingata, neil võib silm välja kukkuda ning neil on tihti peale liigestega probleemid. Nad on küll kallid koerad, kuid ülalpidamise kulud (täpsemalt ravikulud) võivad olla suuremad.

    Jah, on ka erandeid ning isegi mul siin asulas on ühel selline. Hüperaktiivne, pole pekivolte täis ning jookseb kiiremini kui mõni jänes.

  12. Oeh, olen kahe endise tüdruksõbraga seda hullumust kogenud… Ei mõista ka, miks peaksid sellised koerad esiteks kellelegi meeldima ja miks on vaja nii koertele teha.

  13. Unpopular opinion: loomade huvidega arvestamine inimeste huvide arvelt on ohtlik kontseptuaalne paradigmamuutus, mille lõppjärelm on universaalne kollektiivne seppuku inimkonnale kui sellisele. Eetika ja moraal on sotsiaalsed konstruktid millede ainus eesmärk on teenida inimeste huvisid ja väljaspool inimhuvide kaalumist on need tähendusetud. Kivi, puu ja konn ei ole eetikas ja moraalis subjektid, vaid objektid.

    Saaks väita, et see teemapüstitus teenib mingi konkreetse grupi inimeste huvisid, kellel on mingi refeleksoorne põlgusreaktsioon teatud teiste inimeste käitumisele, aga see käsitlus kohalduks ka teistele inimkäitumistele, millede puhul oleme otsustanud, et paljudes põlgust tekitavad inimesed (st vastavat käitumist viljelevad inimesed) on kaitstud grupp, kelle suunal kriitika on sotsiaalne tabu – a la transsoolised või sarnased indiviidid. Saaks väita, et mopsiomanikud on marginaliseeritud vähemusidentiteet, mis vajab kaitset ebaratsionaalsete vihkajate eest.

  14. õnneks on neid hakatud vaikselt ka tagasi aretama ning leidub ka kenneleid, kust tulevad mopsid, kellel on päris nina ja kes ei tee lihtsalt hingates koriseva kopsuhaige häält. teine sarnane teema on saksa lambakoerad – no kas see tagumik peab olema aretatud nii, et on peaga võrreldes 45 kraadi madalamal?

  15. Mul eksil oli pug.. ta oli veel ise “proud pug mama” (elasin Ameerikas) mis oli nii cringe. Ex läks hommikul kell 8 tööle ja tuli kell 5. Koer istus päev läbi puuris, käis väljas täpselt ainult häda tegemiseks. See koer suht ruigas sellise kurgu häälega, röhitses nagu siga ja norskas kui magas. Mul oli koerast nii kahju, kuna olen väga loomasõbralik inimene, aga ausalt see pilt, hääl ja kõik käis mulle nii närvidele. Aga jah, see ei ole tõug mida inimesed peaksid võtma. Inglise buldog samamoodi.

  17. Tänan harimast. Olen seda teemat vist kuskilt kuulnud, aga polnud kursis et see nii käest ära on. See muidugi ei üllata, et näiline suur loomaarmastus võib teinekord olla päris korralik üks nartsissismi vorme. Kirjutan “ebapopulaarsele” rantile seetõttu alla. Teine asi, mida ma kunagi avalikult ei taha arutada, et kuivõrd hea elu on võimalik koerale linnas korteris pakkuda – inimesed ise põgenevad linnaelu eest…

  18. Nad ei tea.

    Kui inimesed teaksid, siis ilmselt nad osadel juhtudel mõtleks selle peale.

    Natuke sarnane aga leebem lugu on taksikoertega: tuleks lõpetada pikkuse aretamine, neil on juba suurenenud risk selgroo lülidevahelise ketta nihestumiseks. Tavalise kehaga koeral või metsahundil on see ülimadal, probleem on inimese tekitatud.

    (Kui juhtumisi võtate taksi, aidake tal hoida kehakaalu normis, samuti ärge lubage treppidest joosta ega mööbli otsa ja tagasi alla hüpata. Muidu võib koeral vanas eas välja lüüa haigus, mida ravida on kas raske või võimatu ja mis halvab tagakeha suurte valude saatel.)

  20. Kahjuks on paljudel tõugudel tõuomased haigused, eriti veel kui on aretatud omavahel nii-öelda B ja sealt edasi kategooria loomi, olenemata tõust. Tean ka juhtumeid, kus on võetud tõukoer (justkui tuntud kasvataja käest), kellel osutub olema igasugused rasked haigused, kuna on valesti aretatud (aretama peaks nö tippude tippusid tervislike näitajate poolest, aga seda loomulikult ei tehta). Välimuselt oli see koer kena, aga ainult arstide vahelt pidi jooksma. Ja kust läheb see piir siis, et millist haigustega koera tohib aretada ja millist mitte (näiteks, kas retriiver võib olla, sest ta on “nunnum” kui mops teatud grupi arvates, aga mitte teise grupi arvates (sest ometi ju mopsi omanikke on, järelikult nad on kõige nunnum tõug osade inimeste arvates jne- kust täpselt see piir jookseb? Kes otsustab?)

    See muidu on väga hea teema, sest see ongi väga suur eetilisuse küsimus, et kuidas loomi aretatakse ja kas võib aretada välimuse järgi kuidas oma suva on lõpmatuseni (spetsiifilised omadused) või peaks aretama vaid tervise järgi – paraku on see piir ammu ületatud ja tundub, et mingit regulatsiooni selles osas ka pole. Kutsikavabrikud lokkavad, kus on kümnete kaupa halbades tingimustes koeri kannatamas. Nendele koertele katsutakse leida kodud, kuid aretaja mingit reaalset karistust ei saa, mis paneks mõtlema, et kas järgmine kord teha nii, vaid karjub kohe, et kavatseb oma tegevusega [jätkata:](https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/95319383/nad-polnud-elus-soomugi-varsket-ohku-hinganud-sillamae-kutsikavabrikust-paasteti-sadakond-em-chihuahua-em-t): “Koerte omanik vannub naabrite pahameelele vaatamata, et võtab kohe uued koerad ning äri hakkab taas täistuuridel käima.”

    Ma ei võtaks mopsi elu sees, kuigi on mõned tõukoerad, kes mulle meeldivad, samas ka neil on liigiomased haigused (näiteks retriiveritel liigesehaigustest narkolepsiani välja). Kas ma kunagi võtaks tõukoera? Kui see oleks retriiver, kas oleksin kuidagi eetilisem? Ei tea sellele küsimusele vastust, kui vaid seda, et kõige eetilisem oleks ALATI varjupaigast võtta koer.

    Seni on kõik loomad läbi elu mu ümber olnud “kuskilt päästetud/tekkinud”. Üldiselt segaverelised ja hea tervisega, kuid on ka olnud näha aretusvigu (mitte ostetud, vaid kehva seisu jäänud loomale turvalise kodu pakkumine) ja tuleb siiski esile küll, et aretus on teinud loomale liiga. Aga kui ta juba olemas on, siis head turvalist sooja kodu väärib ta ju ikka.

    Väga põnev teema just eetilise poole pealt üleüldiselt (jättes üleliigsed emotsioonid välja) ja tegelikult toob välja seda jälle kui vähe on meil loomakaitseseadust üldse ja regulatsiooni sellel teemal ja kui palju igasuguseid kutsikavabrikuid jne. Kindlasti peaks sellel teemal ühiskonnas rohkem rääkima.

    tl:dr: kõige suurem probleem on aretuste reguleerimatus loomakaitseseaduste puudumine maailmas ja sealhulgas Eestis. Teema on eetiliste küsimuste hea näide, sest kes otsustab, milline tõug võib olla, kust jooksevad täpselt need terviseprobleemid, mis on lubatud, lisaks alati jäävad kutsikavabrikud (kui me isegi reguleeriks, siis toodaks Venemaalt jne). Ühesõnaga keeruline mitme otsaga asi, mida ei tohiks vaadata ainult “mulle meeldib/mulle ei meeldi” vorsti otsast, vaid vajab laiemat avalikku arutelu.

  21. Üldiselt pean end küll tolerastiks, aga mopsiomanikke judge-in alati.

    Belgias vms olevat üks aretaja, kes vaikselt püüab neid koeri tagasi normaalseks muuta.

  22. Tõukoerad üleüldiselt on kergemini haigestuvad ja igast lahedate hädadega mis võtavad kõvasti aega ja raha, et ravida. Eriti kurvaks teevad ka Saksa lambakoerad kes on värdjalt madalaks aretatud tagant poolt, koer kõnnib nagu hakkaks kohe sitale.

  24. Mopsid on hea näide brahütsefaalsest koera tõust, kellega seoses on liikvel meeletult palju väärinfot. Mopsid pole iseenesest halva tervisega; need kes on halva tervisega on amatöör aretajatelt ja kutsikavabrikutest, nendelt kes tahavad teenida raha ning ei hooli koerast, ega tõust endast. Viimasel ajal on eriti palju olnud avalikuses looma farme, [isegi EKL võttis sõna selle pealt, ja ütles, et nemad hakkavad rohkem tegema, et kutsikavabrikute arvu vähendada](https://kennelliit.ee/et/pressiteade-ekl-ja-pta-uhispoordumine/).

    Aga BOAS ([Eesti griffoonide ühingul on suurepärane postitus sellest](https://est-griffon.com/grifoonid/toutervis/boas-uldfuusiline-tervisetest/)) on probleem mis tuleb sellest, et aretaja ei tee terviseteste, see pole tõu süü, see on inimeste süü, kes tahavad odavat koera kiiresti ja muudkui ostavad nendelt kustika vabrikutelt, on mopse [kes võistlevad kõrgeimatel spordi tasemetel](https://www.youtube.com/watch?v=MLmQ75hOqdI). On teisi brahütsefaalseid koeri, [kes võistlevad samal tasemel, kui need kes pole seda](https://www.youtube.com/watch?v=EjPp1sFEIg8).

    Ja no fucking shit inimestele meeldib kui koer on armas, mulle endale ka mopsid ei meeldi, aga tead chow chow-d on armsad, nemad on ka brahütsefaalsed. Igale oma.

    TL;DR Mopsidel pole midagi viga, mõned aretajad ei hooli küllalt aga see pole mopside asi. Nad ei ole lihtsalt konstantses piinas, korralikult aretatud mopsid elavad täisväärtusliku ja rõõmsa elu, enamasti mitte vähem kui 13 aastat. Viha ja põlgus ei peaks olema suunatud koertele, vaid kutsikavabrikutele, kes ei tea tervisetestidest midagi.

  26. Miks sa kindel oled et need kõik ostetud koerad on? Ma ostmisele olen vastu, aga varjupaigast miks ei võiks sellist võtta? On siis parem et nad jäävad varjupaika surma ootama?

  28. Võtke siis vähemalt tagurpidi tagasi aretatud mops (retro pug). Mingi ristand terjeriga vist. Loomakesel on vähemalt poole rohkem hingamisteed tänu koonule ja silmad kolju seespool.

    Ka panniga bonk teha neile mopsi omanikele, kes vaatavad kuidas nende koer oma tati sees lämbub ja on nagu “omg niiii nunnu”.

    Edit kui nui neljaks peab mingi värdik tõukoer olema, siis pigem retro. Muidu adopt dont shop 🤟🐕

  29. Neist on nii kahju- eriti suvel. Õues räiged pluss kraadid, oled juba ise hinge heitmas ja siis vaatad, et tuleb mingi suvitaja oma mopsiga vastu, kes vaarudes kõnnib, vaevu hingates (pealt näha noor koer).

    Siia leeri lisaks veel prantsuse bulldogi (kes on aretusega juba nii kaugele viidud, et poegib ainult keisrilõikega) ja Scottish fold kassi (kes on nii “nunnu” ja leebe aga tüüp on terve elu reaalselt valust uimane). Neid tõuge muidugi jagub veel, keda mitte võtta just liigse aretuse pärast- loom piinleb + maksad loomaarstile veel pealegi, nagu milleks? Et saad uhkeldada, et sul on “tõukoer”?

    Keegi ei keela tõukoera võtmist, kuid enne peab selgeks tegema, kas loom vastab sinu elustiilile, kas ta on üldiselt terve tõug, kas tema sugupuu on puhas (et ei ole paaritatud õde-venda või tehtud muid rõvedusi) ning kas tegemist on usaldusväärse, kogemustega tegijaga või on ta Tallinna mägede korteri “kennel.”

    Aitäh, et teema tõstatasid, sellest probleemist peab rääkima:)

Leave a Reply