Kus vaja, seal niita. Kus ei ole vaja, seal mitte niita.
Mingit suurt lagedat ala on ikka üsna nüri pügada. Samas otse maja ümber ikka veidi lühemaks, mugavam liikuda ja näeb kenam välja ka. Metsas saab samuti hooldusniidukiga peamised käiguteed üle lastud, kuigi seda päris muru niitmiseks vast nimetada ei saa.
Ma arvan, et mai kuus ei peakski niitma, las putukad toimetavad, kuna sel ajal on nad kõige aktiivsemad.
Mulle küll eelmise suve eksperiment väga meeldis, kui nt sõidutee ja kõnnitee vahelised mururibad niitmata jäeti ja igasugused huvitava välimusega taimed seal kasvada said. Mõnus vaheldus varasemale tuimalt niitmisele, mida tehti isegi siis, kui midagi põua tõttu kasvada tegelikult polnud saanud ja niisama tolmutati.
Putukate arvukus väheneb ja selles on süüdi inimtegevus, sh ka muruniitmine.
Niita võiks harvem ning eriti hea oleks veel see kui oma murule külvad igasuguseid lilli ja muid taimi mida mesilased ja muud putukad armastavad.
Eelmine aasta olid need raudrohuväljad väga ilusad mu meelest.
Nagu teisedki öelnud, et tuleb muru niitmisel tuleb mõistust kasutada. Mitte nagu Tallinnas mõnes kohast nägin eelmine aasta. Muru pole kasvada jõudnudki kui juba sõidetakse niidukiga sisse ja nii sügavalt, et mullaväli jääb ainult paistma. Ja järgnine nädal niidetakse juba mulda.
Eriti mõistlik oli seda teha põua ajal, kui muru selle liigse niitmisega lihtsalt ära hävitati. Kellegi murutraktoril oli vaja vist oma kilomeetrid täis saada
Ma lasen korra-kaks kuus niita, tihedamalt niitmisel ei näe mõtet. Las need putukad-mutukad askeldavad. Tänagi istusin kohvitassiga õues ja vaatasin kuidas mesilased võilillede kallal askeldavad. Nö inglise muru on ju kena vaadata, aga samas kuidagi väga igav.
Võiks niita ainult kaks korda aastas, jaanipäeval ja siis millalgi augusti lõpu poole. Ja seda kõike ainult sellepärast, et ära ei võsastuks.
See, mida kasutada vaja reaalselt, sealt niita, nt aias, kust pidevalt kõnnid paljajalu, lapsed jooksevad või pikniku tehakse. Mingid autoteedevahelised, kõnniteeäärsed jms lapid, mida keegi kunagi ilmselgelt ei kasuta, tuleks jätta putukatele-mutukatele 🙂 liblikate ja teiste mutukate heaks tuleks muidugi ka vähendada lehtede sügist-kevadest kokkuriisumist ja hävitamist, et nad saaks sinna oma munad muneda ja kevadel kooruda, lehti süüa. Ehk lihtsalt tuleb mõistlikult läheneda. Nii ilus oli eelmine aasta, kui ei niidetud.
Kaks korda aastas on ok, korra aastas, nagu eelmisel suvel tallinnas, on see ikkagi kole.
10 comments
Kus vaja, seal niita. Kus ei ole vaja, seal mitte niita.
Mingit suurt lagedat ala on ikka üsna nüri pügada. Samas otse maja ümber ikka veidi lühemaks, mugavam liikuda ja näeb kenam välja ka. Metsas saab samuti hooldusniidukiga peamised käiguteed üle lastud, kuigi seda päris muru niitmiseks vast nimetada ei saa.
Ma arvan, et mai kuus ei peakski niitma, las putukad toimetavad, kuna sel ajal on nad kõige aktiivsemad.
Mulle küll eelmise suve eksperiment väga meeldis, kui nt sõidutee ja kõnnitee vahelised mururibad niitmata jäeti ja igasugused huvitava välimusega taimed seal kasvada said. Mõnus vaheldus varasemale tuimalt niitmisele, mida tehti isegi siis, kui midagi põua tõttu kasvada tegelikult polnud saanud ja niisama tolmutati.
Putukate arvukus väheneb ja selles on süüdi inimtegevus, sh ka muruniitmine.
Niita võiks harvem ning eriti hea oleks veel see kui oma murule külvad igasuguseid lilli ja muid taimi mida mesilased ja muud putukad armastavad.
Eelmine aasta olid need raudrohuväljad väga ilusad mu meelest.
Nagu teisedki öelnud, et tuleb muru niitmisel tuleb mõistust kasutada. Mitte nagu Tallinnas mõnes kohast nägin eelmine aasta. Muru pole kasvada jõudnudki kui juba sõidetakse niidukiga sisse ja nii sügavalt, et mullaväli jääb ainult paistma. Ja järgnine nädal niidetakse juba mulda.
Eriti mõistlik oli seda teha põua ajal, kui muru selle liigse niitmisega lihtsalt ära hävitati. Kellegi murutraktoril oli vaja vist oma kilomeetrid täis saada
Ma lasen korra-kaks kuus niita, tihedamalt niitmisel ei näe mõtet. Las need putukad-mutukad askeldavad. Tänagi istusin kohvitassiga õues ja vaatasin kuidas mesilased võilillede kallal askeldavad. Nö inglise muru on ju kena vaadata, aga samas kuidagi väga igav.
Võiks niita ainult kaks korda aastas, jaanipäeval ja siis millalgi augusti lõpu poole. Ja seda kõike ainult sellepärast, et ära ei võsastuks.
See, mida kasutada vaja reaalselt, sealt niita, nt aias, kust pidevalt kõnnid paljajalu, lapsed jooksevad või pikniku tehakse. Mingid autoteedevahelised, kõnniteeäärsed jms lapid, mida keegi kunagi ilmselgelt ei kasuta, tuleks jätta putukatele-mutukatele 🙂 liblikate ja teiste mutukate heaks tuleks muidugi ka vähendada lehtede sügist-kevadest kokkuriisumist ja hävitamist, et nad saaks sinna oma munad muneda ja kevadel kooruda, lehti süüa. Ehk lihtsalt tuleb mõistlikult läheneda. Nii ilus oli eelmine aasta, kui ei niidetud.
Kaks korda aastas on ok, korra aastas, nagu eelmisel suvel tallinnas, on see ikkagi kole.