Boltis käärib. Juhtide sõnul ei tasu sõitmine ära, firma arvates on teenistus konkurentsivõimeline

by railnordica

3 comments
  1. Bolt langetas aprillis klientidele hinda ning juba niigi rahulolematud juhid muutusid veel pahasemaks.

    Delfi Ärileht suhtles ja kohtus sel kevadel paljude Bolti juhtidega, kes on rahulolematud. Läbiv joon on see, et Bolt on suuresti kliendi poole kaldu ja juhid justkui hüljanud. Probleeme on teisigi.

    Suuremat muret teeb juhtidele sõitude hinnastamine ja juhtidele makstav tasu. Selle aasta aprillis langetas Bolt klientidele hinda, kuid jättis langetamata juhtidelt võetava vahendustasu – Tallinnas ja Tartus on see 25%, mujal 20% kandis. „Sisuliselt võetakse odavam hind juhtide rahakoti arvelt,“ kommenteeris üks juht nördinult. Kilomeetritasu langetati kuni 15 senti, praegu maksab üks kilomeeter juhtide sõnul 53 senti.

    # Mõttetud sõidud

    „Vahel pakub päris mõttetuid sõite. Näiteks Tartust Elvasse kümme eurot – ilmselgelt keegi ei lähe sinna. Aga kui oleks 30 eurot, nagu varem, siis leiduks juhte küll. Hind on paigast ära,“ sõnas üks juht.

    Üks teine Tartu juht tõi näiteks, et varem maksis õhtul Tõrvandisse sõit 12 eurot ja Haaslava ots 25 eurot. Nüüd aga vastavalt 8,5 ja 12 eurot. „Haaslavasse on Tartu kesklinnast 15 kilomeetrit, tagasisõit lisaks, kokku 30 kilomeetrit, et saada kaheksa eurot…“ tõi juht näite.

    Seda kinnitavad ka paljud teised juhid. „Klient tellib Bolti linna äärde, et paar kilomeetrit sõita. Mina sõidan aga mitu kilomeetrit maha, et teenida kolm-neli eurot,“ kirjeldas üks juht.

    # Boltiga taarat ära viima

    Hinnad on nii madalad, et kõlab küll anekdootlikult, kuid inimesed käivad Boltiga isegi toidupangas. „Mul oli huvitav kogemus. Raekoja platsilt tuli pudelikorjaja peale. Sõitis lähimasse poodi, et taara ära viia. Isegi pudelikorjaja suudab 2,5 euro eest Bolti tellida ega pea taarat käes tassima!“ rääkis üks juht.

    Bolt reklaamivat juhtidele, et kuus on võimalik teenida kuni 2500 eurot. „Samas ei öelda, et see summa on brutos,“ tõi üks juht esile. Sellest summast lähevad veel maha Bolti vahendustasu, maksud ja näiteks kütusekulu. Pealegi on selline summa mitme juhi sõnul ka täiesti ebareaalne – sisuliselt peaks sõitma päev läbi seitse päeva nädalas eeldusel, et kogu aeg on tellimusi.

    Isegi Eesti keskmist palka teenida olevat juhtide sõnul võimatu. „Ma korra tegin statistikat, sõitsin reedel 14 tundi, kuid ei saanud brutos 200 eurot kätte. Eks igaüks saab siit ise arvutada,“ kirjeldas üks juht.

    # Jootraha jääb andmata

    Üks valuline koht on ka juhtidele rakenduses jootraha andmine. Klientidele on see tihti nii keeruline, et jootraha jääbki juhile andmata. „Ja ainult 15 minutit saab jootraha jätta. Samas kui klient kiirustab bussile või rongile, ta ei jõuagi seda selle aja jooksul teha,“ rääkis üks juht. Ühtlasi on paljudele jäänud ebaselgeks, kui palju saab jootraha üldse anda – sõitudel on see summa erinev. „Kuna jootraha läheb otse juhile, siis Bolt polegi huvitatud olukorra parandamisest,“ arvas üks juht.

    Samal ajal ei ole Bolti sõitmine paljudele juhtidele põhitöö. Sageli tehakse seda hobina või peamiselt lisaraha teenimiseks. „Mõnele juhile on see ka n-ö elu küsimus. Võtab vastu väikese tasuga otsa ja kui küsida, miks, siis vastab, et mida ta tegema peab, maksud on ju vaja maksta,“ tutvustas üks juht karmi reaalsust.

    Teine juht rääkis, et kuigi tal on põhitöö olemas, ütles sealne ülemus, et rohkem ei anna palka tõsta. Selleks et mitmelapselise perena praeguses olukorras, kus hinnad tõusevad piltlikult sagedamini kui päike, majanduslikult ellu jääda, tulebki selle juhi sõnul midagi veel teha. „Paljud on küsinud, kas tasub ära. Ei tasu. Pigem müü tanklas burksi,“ hindas ta.

    # Odava sõidu lükkab juht tagasi

    Madalad hinnad panevad ka kliendid kehvemasse seisu – võib ju proovida Bolti saada, kuid on tõenäoline, et juhid lükkavad odavama sõidu tagasi. „Kuidas peaks paarieurone hind juhti motiveerima kliendile järele minema?“ küsis üks juht.

    Samas näevad juhid, et kliendid on valmis ka rohkem maksma. „Varem oli hind natuke isegi üle mõistuse, kuid sõideti,“ sõnas üks juht. „Inimestel on ikka vaja sõita,“ lisas teine.

    Juhid ei pea muidugi kõiki sõite vastu võtma, kuid sel juhul nad ka ei teeni midagi. Lõpuks ongi nad lõhkise küna ees – kas teha mõneeuroseid sõite või passida niisama. „Juhid tahavad rohkem raha ja kliendid vähem maksta. Lõputu vaidlus,“ nentis üks juht kokkuvõtteks.

  2. Njah. Mitme otsaga asi. Kuniks siiski leidub juhte, kes nende kopikate eest on nõus rooli keerama, seni ju äriplaan toimib ja Bolti jaoks probleemi pole.

  3. 2) Kliendid skeemitavad

    Probleeme on teisigi. Juhtide jutust kumas läbi seegi, et nad tunnevad, et Boltil on neist tegelikult ükskõik. „Bolt on kliendi poole kaldu, andes kliendile palju õigusi,“ rääkis üks juht. „Mul oli juhtum, kus klient tellis sõidu Tartust Tallinna, 300 eurot. Läksin talle järele, aga ta ei ilmunud välja, seega tühistasin sõidu. Järgmisel päeval sain aga Boltilt hoiatuse, kuna klient väitis, et ma olin ta peale võtnud, ta tasus sõidu eest ette, aga käisime sõidu ajal tanklas ja siis jätsin ta sinna maha,“ kirjeldas ta. „Ma olin valmis juba politseisse minema, et lähme kontrollime kaameraid, kus see tankla oli! Lõpuks sain Boltilt vastuse, et „suure uurimise tulemusel“ tuvastati, et minul oli õigus. Aga lisati, et selline asi ei tohi korduda. Mis asi?! Mina ei teinud juhina midagi valesti,“ on juht nördinud.

    Ka teised juhid kinnitavad, et Bolt hoiab kliendi poole. Kui klient näiteks oksendab autos, siis saab ta alati öelda, et okse oli autos juba siis, kui ta sinna istus, ning juht peab olema see, kes fotodega tõendab, et asja taga oli siiski konkreetne klient. „Sama on kaotatud asjadega. Väidetakse, et jäeti midagi autosse, ja lõpuks on juht süüdi,“ pahandasid mitu juhti.

    Kuna Bolt kaitseb klientide andmeid, siis ei saa juht sageli midagi enda kaitseks öelda, sest ta ei saagi täpselt teada, mis toimus või mille peale klient kaebuse esitas.

    # Streik pole siiski päevakorras

    Ka juhtidel – nagu klientidelgi – pole telefoninumbrit, kuhu vajaduse korral helistada. Kui peaks öösel juhtuma, et ebaadekvaatses seisundis klient hakkab autot lõhkuma, siis on juhil ainus võimalus kirjutada äpi kaudu klienditeenindusele. Sageli – eriti öösiti – vastab aga robot ning „päris“ inimene tuleb tööle alles hommikul, mil kiire lahenduse leidmise aeg on ammu möödas.

    Kevade alguses arutasid juhid ka võimalikku streiki. Tänaseks on sellest ideest loobutud. „Ei tea, kes ja kuidas hakkab. Umbkeelsed sellega ju kaasa ei tule,“ hindas üks juht. „Lähed minema, tuleb kohe kolm juhti asemele. Bolt võtab kõik vastu.“

    Praeguste hindade ja muude probleemide taustal riskib Bolt sellega, et head juhid lähevad ära, kuid asemele tulevad näiteks välismaalased, kes ei oska keelt ja kel on reeglitest ükskõik, hoiatavad juhid.

    # Bolt pareerib probleeme

    Bolti sõiduteenuse juhi Oscar Rõõmu sõnul sõidab Bolti heaks tuhandeid juhte, kellest väga paljud on siiski nii tööaja paindlikkuse kui ka teenistusega rahul. „Sel kevadel on uute juhtide arv 40% suurem kui aasta tagasi. Huvi Bolti sõitmise vastu on ajas suurenenud,“ kinnitas ta.

    Juhtide teenistuse kohta ei soovi Rõõm konkreetseid arve välja hõigata – see oleneb muu hulgas nii kellaajast, päevast kui ka muust. „See võib kaks korda erineda, kui võtta näiteks reede õhtu või teisipäeva hommik,“ selgitas ta ja lisas, et teenistus on siiski konkurentsivõimeline. „Juhid hääletavad oma ajaga ja lõpuks paneb turg selle paika. Kui ei oleks võimalik teenida, siis juhid ei oleks platvormil. Nad läheksid mujale või otsiksid muu töö,“ sõnas Rõõm.

    Ent temagi arvates saaks siiski hinnastamist kindlasti parandada, eelkõige elukalliduse tõusu arvesse võttes. „Siin on aga kaks poolt. Üritame pakkuda kliendile odavat teenust ja samal ajal juhile konkurentsivõimelist teenistust. See ei ole alati lihtne, kuid teeme analüüse ja katsetame erinevaid hindu,“ kinnitas ta.

    Ühe sellise katse puhul langetas Bolt aprillis klientidele hinda. „Klientidele oli see hea uudis, kuid juhtide esimene reaktsioon oli pahameel,“ meenutas ta. Samas oli hinnalanguse eesmärk tõsta juhtide teenistust selle kaudu, et nõudlus suureneb. „Üle 65% juhtide teenistus tõusiski just tänu sellele, et nad tegid ühes tunnis rohkem sõite, kuna nõudlus kasvas,“ tõi Rõõm näite. Samal ajal oli siiski piisavalt palju juhte, kes seda kasutegurit ei näinud. „See jaotus natuke ebaühtlasemalt kui meile meeldinud oleks,“ kinnitas ta ja lisas, et Bolt näeb siin arenguruumi.

    Rõõmu sõnul on Bolt teadlik ka jootraha jätmise murest, kuid turvalisuse kaalutlusel saab seda anda vaid 15 minuti jooksul ja kõige rohkem kümme eurot.

    „Kõige lihtsam viis juhtide teenistust tõsta ei ole see, et tõstame hinda, kuna siis nõudlus kukub, juht teeb vähem sõite ja saab veel vähem raha,“ on Rõõm kindel.

Leave a Reply