Isa avameelne kogemus lastekaitse huviorbiiti sattumisest: kui kasvatad lapsi külluses, teed kõik õigesti, kui säästlikult, satud lastekaitsesse

by Karlosest

11 comments

  2. Selle loo puhul oli kõige šokeerivam et suvalise inimese FB posti peale võib ametnik ette teatamata koju ilmuda

  3. Kuradi riik ma ütlen, oleks lapsetoetused kõrgemad, poleks sellist asja juhtunud!!! /s

  4. Ametnik vihje peale kontrollis. Leidis, et kõik korras ja läksid sõpradena lahku. Mis siin ikka draamat teha. Samamoodi võib karsklane hakata kaebama, et temal kontrolliti autot juhtides alkoholi sisaldust hingeõhus.

    Poleks ametnik kontrolli teostanud ja hiljem mingi jura kusagil ma ei tea….kuuuurijas päevavalgele oleks tulnud, oleks vastupidi nutt käinud.

  5. Ühest küljest väga tubli pere ja väga tubli isa. Tõsi on, et kiirmood on saatanast ja topiline kampsun pole funktsionaalsuses kaotanud. Teisest küljest … me elame ühiskonnas. Ma loodan, et neil lastel jätkub sitkust ja südikust, sest mingist vanusest on väga raske olla teismeliste grupis see autsaider, kes kannab kolmanda ringi riideid. Mingist järgmisest vanusest muidugi läheb see üle ja kunstikoolis võid olla seda kõvem tegija, mida rohkem lappe kleidil.

  6. Ma lugesin ka seda, aga ma ei saanud lahti tundest, et see artikkel mõjus eneseõigustamisena. See on täiesti ok taaskasutada asju, riideid ja muid vahendeid, aga sotsiaalmeediasse teinud inimesele hakkas silma asjade **mustus/räpasus**, mitte see, et tegu oli teiseringi asjadega.

    Isegi, kui FBi postitus võis tunduda üleliigsena, siis ma pigem elan ühiskonnas, kus lapsi märgatakse ja reageeritakse.

  7. Kui ikka lapse õpetaja kirjutab koju, et särk on mega must, siis see pole tarbimishulluse õhutamine vaid säästurežiim on tõenäoliselt ekstreemne ja õpetajat ikka võiks kuulda võtta. Ega õpetaja hea meelega sellist märkust vanematele ei tee ja kindlasti mitte esimeste moosiplekkide peale. Kuskilt maalt on säästlikkus üle piiri, et laps juba kannatab, kui igaüks märkab lapse asemel tema plekilisi riideid. Ise ju ka ei lähe igapäevaselt kolleegide ette plekilises särgis, miks siis laps peab lasteaias sedasi olema. Saab ka taaskasutuspoest ja facebookist kasutatud puhtaid särke.

  8. Tegelikult probleem selles, et lastel on seljas määrdunud ja mitu hooaega väikesed riided. Taaskasutust pooldan! Enda lastel ka taaskasutatud riided, aga õiges suuruses ja puhtad

  9. Mäletan seda FB postitust isegi kuna tõesti haige kamm käis seal kommentaarides ringi. Pole isegi ainult FB-le omane, klassikaline pipeline läbi kommentaaride algsest huvi tundmisest täieliku witchhuntini, vaja mingi “päevateema” sotsmeedias üles seada.

  10. Minu silmis “Kui riidel on plekk – ka igapäeva-­trööbariidel, mis on pestud –, siis viska riie ära või riskid saada Eliisi märkuse, et „lapsel oli seljas väga määrdunud T-särk““ viitab, et pere arusaam puhtusest erineb tavapärasest. Mul on ka lapsed ja üsna säästlik mõtteviis (pükse paikan, sokke ei nõelu). Ometi annan endale aru, et ühel hetkel on ese lihtsalt lõplikult oma aja ära elanud.

    Ma selle isaga sama vana ja tollal oli lasteaiaealistel ülivähe riideid (tõtt-öelda 90ndatel veel vähem), aga siis olidki lasteaiariided ja koduriided, millest esimesed olid korralikud, terved ja puhtad ja läksid koju jõudes kohe vahetamisele (ja järgmine päev uuesti selga, kui puhtaks olid jäänud). Igapäeva-trööbariided olid kodu juures trööpamiseks, avalikku kohta (sh lasteaeda) nendega ei mindud.

  11. Ühe Lõuna-Eesti kolka sotsiaaltöötajaga vesteldes tõi ta välja, et sealkandis võiks vähemalt pooltest lastega peredest lapsed kohe lastekodusse viia. Põhjust selleks oleks küll ja enamgi veel. Seda ei tehta lihtsalt seetõttu, et lastele on see veel suurem trauma kui näiteks joodikutest vanematega elamine. Maakohas on ju kõik kõigile teada.

    Selle kõrval tundub huvitav, et kas linnade ümber on siis tõesti olukord nii palju parem, et viitsitakse kaebuse peale reageerida või ei tunne sotsiaaltöötajad üldse oma ringkonda.

Leave a Reply