Memo selle kohta, et ilma teadliku tasakaalustava tegevuseta, on kapitalil – ning ka maaomandil (või kui mitte omandil, siis kasutusel, sest osad rendivad) – kalduvus koonduda. Suurelt tegemine on tihti efektiivne, aga kui mastaabid aina suuremaks lähevad, siis lõpuks tekib barjäär uutele tulijatele.
> Viimase 20 aastaga on põllumajandustootjate arv Eestis vähenenud 80 protsenti, kuid ühe põllumajandustootja maakasutuse keskmine pindala on sama ajaga suurenenud viis korda.
> /…/
> Maakasutuse koondumist soodustavad majanduslikud tegurid, kuna sageli saavad suurtootjad toota odavamalt kui väiketootjad. Nii võib olla näiteks sõnnikuhoidla ehituse kogumaksumus sama nii väike- kui ka suurtootja jaoks. /…/ Lisaks on põllumajanduspoliitika pikalt soosinud erinevate toetusmeetmete ja bürokraatiaga suuremaid põllumajandusettevõtjaid.
> /…/
> Euroopas laiemalt on üks äärmuslikum maaomandi ja -kasutuse koondumise näide Šotimaa, kus kohalik keskkond soosis pikalt maa koondumist väheste tootjate kätte. Probleemiga tegelema hakkamise hetkeks oli kümnendik maast 18 eraomaniku käes. Praeguseks on sealne maaelu suuresti hääbunud ja valitsus teeb jõupingutusi, et seda suurte investeeringutega uuesti käima tõmmata.
> /…/
> Probleemi tõsidusele on Euroopas tähelepanu pöörama hakatud ja on mõistetud, et põllumajandussektorisse sisenejaid, sh noori on vaja toetada. Sellest tulenevalt plaanitakse reformida ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), mis on pikalt soosinud suuremaid tootjaid, sh maakasutuse ja -omandi koondumist.
> ÜPP-reformi tulemusel toetatakse väiksemaid tootjaid ja põllumajandusega alustavaid noori. Tulevik näitab, kas reform annab ka soovitud tulemuse.
1 comment
Memo selle kohta, et ilma teadliku tasakaalustava tegevuseta, on kapitalil – ning ka maaomandil (või kui mitte omandil, siis kasutusel, sest osad rendivad) – kalduvus koonduda. Suurelt tegemine on tihti efektiivne, aga kui mastaabid aina suuremaks lähevad, siis lõpuks tekib barjäär uutele tulijatele.
> Viimase 20 aastaga on põllumajandustootjate arv Eestis vähenenud 80 protsenti, kuid ühe põllumajandustootja maakasutuse keskmine pindala on sama ajaga suurenenud viis korda.
> /…/
> Maakasutuse koondumist soodustavad majanduslikud tegurid, kuna sageli saavad suurtootjad toota odavamalt kui väiketootjad. Nii võib olla näiteks sõnnikuhoidla ehituse kogumaksumus sama nii väike- kui ka suurtootja jaoks. /…/ Lisaks on põllumajanduspoliitika pikalt soosinud erinevate toetusmeetmete ja bürokraatiaga suuremaid põllumajandusettevõtjaid.
> /…/
> Euroopas laiemalt on üks äärmuslikum maaomandi ja -kasutuse koondumise näide Šotimaa, kus kohalik keskkond soosis pikalt maa koondumist väheste tootjate kätte. Probleemiga tegelema hakkamise hetkeks oli kümnendik maast 18 eraomaniku käes. Praeguseks on sealne maaelu suuresti hääbunud ja valitsus teeb jõupingutusi, et seda suurte investeeringutega uuesti käima tõmmata.
> /…/
> Probleemi tõsidusele on Euroopas tähelepanu pöörama hakatud ja on mõistetud, et põllumajandussektorisse sisenejaid, sh noori on vaja toetada. Sellest tulenevalt plaanitakse reformida ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), mis on pikalt soosinud suuremaid tootjaid, sh maakasutuse ja -omandi koondumist.
> ÜPP-reformi tulemusel toetatakse väiksemaid tootjaid ja põllumajandusega alustavaid noori. Tulevik näitab, kas reform annab ka soovitud tulemuse.