> “Nii, nagu vanarahvas ütleb, suur tükk ajab suu lõhki teinekord. Kogu see planeering on tegelikult selline, mis tegelikult tekitab hirmu ja võõrastust ka inimestes, kes tegelikult ei ole nende tuulikute vastu ja kes on nende tuuleparkide suhtes sõbralikud. Aga see 1700 ruutkilomeetrit mereala, kuni 1400 tuulikut, mida igaüht võib võrrelda Tallinna teletorniga – need on uskumatud mastaabid ja need tegelikult hirmutavad inimesi. Võib-olla see planeeringu maht on läinud esialgu natuke käest ära ja see tekitabki väga tõsist vastasseisu,” põhjendab Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi.
…aga IMHO on vastuargumendid tugevamad. Äärmisel juhul kannataks kilomeetri või paar mere poole lükata seda mõttelist joont.
– erinevalt ida-virulastest ei pea keegi tuuliku labasid sisse hingama (virulaste sisse hingatav asi reaalselt kajastub tervise statistikas)
– mujal maailmas pole linnud ja kalad välja surnud tuuleparkide tõttu
Nüüd on ilmselt kohaliku kasu instrumendi proovikivi: mida konkreetset sõrulased saavad, selle puhul et nende juures megasuur tuulepark tehakse?
Alguses ei saadud kuidagi asju liikuma aga nüüd on plaanides sisuliselt 4x Eestis tarbitava elektritoodangu maht. Isiklikult arvan, et võiks seda mahtu kohe koomale tõmmata selle arvelt, et esiteks liigutatakse planeeritavate alade piirjooned maismaast kaugemale, teiseks arvestatakse lindude rändetrajektooridega, mis Eestis on kõige arvukamad just Sõrve sääre/Kihnu/Ruhnu/Kuramaa vahelistel aladel, ehk siis need kõige suuremad planeeritavad tuulepargid on millegipärast kõik just seal rändealadel…
Selles mõttes on õige vastu olla, et asi liigub sinnapoole, et tuleb mingi talumistasu.
>”Kõik see. Kõik absoluutselt. Ei ole ühtegi nurka kus ma merd veel natuke näen või mis minu silma ei riiva. Ükskõik kustkohast kui me siit ümber maja nurga läheme, kõik on täis, absoluutselt!” kirjeldab sõrulane Mihkel Undrest, milline tema merevaade olema hakkaks, kui meretuulepark umbes kümne aasta pärast valmiks.
Sellest on küll kahju kui saarlasele ehitatakse tuulikusein ette niiet ta enam merd üldse ei näegi. Läheb ehk meelestki, et üldse mere ääres elab. Mine tea, tuulikud püüavad kõik tuule kinni, vaene mees ei saa enam mere lõhnagi tunda.
Nojah. Sellised me Eestlased oleme. Ühest küljest on jube halvasti, et elektrihind on kallis aga teisest küljest oleme vastu, et silmaulatusest väljas rajatavad tuulikud segavad meid.
Või on mingi kaitseväe radari teema.
Või on mingi kohaliku ühe krundi erastamisega mingi probleem.
Või on valla tasemel bürokraatiaga probleem.
Ja nii viimased 15a, ning tulemus on rekord arved nüüd, mida riik peab kinni maksma.
Ehk siis viimase 15a tegemata investeeringud tuleb nüüd kuludena kinni maksta ja investeeringute jaoks on endiselt vaja raha leida. Investeeringute all pean siis silmas kõigi nendnele ülal toodud probleemidele lahenduse leidmine, kuna reaalselt tuulikuid rajavad enamasti ettevõtjad, kes võtavad rahalise riski enda peale.
Üks mõte veel siia. Kui 10 aasta pärast ongi suudetud näiteks 6GW tootmisvõimsuses tuuleparke üles lükata, siis need kõik vajavad ju ülekandeliine jms. Selle aga maksab ju lõpuks kinni tarbija võrgutasude näol, mis praegugi moodustavad suurima osa elektriarvest. Keskmine elektrihind võib ju nende massiivsete tuuleparkidega alla tulla, aga selle vahe maksad kasvavate võrgutasudega ikkagi kinni. Hetkel oleme olukorras, kus kõigil on silmad elektriarvetest märjad ja siis hakatakse tuimalt kõike ettejuhtuvat haarama. Kas me lõpuks laseme suured tuulepargid ehitada selleks, et eestlastel on seda vaja, või selleks, et keegi saab omale miljoneid juurde trükkida?
Eestlane on ikka eriline frukt küll, pole asja mille vastu ei olda, teeme raudtee- ei tohi, teeme silla- ei tohi, teeme tehase- ei tohi, teeme kaevanduse- ei tohi jne jne. Aga palgad peavad olema Soomega vorreldavad.
Minu arust võiks tervest Ida-Virumaast teha ühe suure tööstuse, venelased niikuinii midagi peale lihttöö elult ei taha.
Ei tahaks sörulaste nahas olla. Ja muud eestlased kiidavad takka „Tehtagu, aga mitte meie õuele. Tehke Saaremaale, seal nagunii mingid imelikud“. Ja uuesti: tuumajaam lahendaks energiaalased mured. Jäätmeid tekib vähe ja see on lahendatav.
Teeme tuumajaama ära, mis me vingume?
Vaadates seda üleüldist eestlaslikku munavalu igasugu algatuste osas (tuumajaam – oumaigaadtšenooböl; tuulepark – merevaade-linnud-kalad-radarid), ütleks, et ilmselt oleks sotsiaalse aktsepteerituse osas kõige kergema vastupanu tee Ida-Virusse veel üks põlevkivi jaam rajada.
​
Kirde-Eesti kohalikest elanikest tubli enamus niikuinii algatuse sisust aru ei saa ja suurem osa on kaevurid eniveis, kes ainult rõõmustavad, et pea vanuigi itimeesteks ümberprofileeruma, et leiba lauale tuua.
​
See, et euroliidu pärdikutel midagi öelda on, ei ole argument. Meil on EKRE ja neil on kõik vastused olemas, kuni Estexi…Exitini välja.
Peale sarkasmi ei tulegi nagu midagi pähe kõige selle peale. Tundub, et liiga palju rahvast elab eestis. We need a new plague.
10 comments
Sõrulaste mure on arusaadav:
> “Nii, nagu vanarahvas ütleb, suur tükk ajab suu lõhki teinekord. Kogu see planeering on tegelikult selline, mis tegelikult tekitab hirmu ja võõrastust ka inimestes, kes tegelikult ei ole nende tuulikute vastu ja kes on nende tuuleparkide suhtes sõbralikud. Aga see 1700 ruutkilomeetrit mereala, kuni 1400 tuulikut, mida igaüht võib võrrelda Tallinna teletorniga – need on uskumatud mastaabid ja need tegelikult hirmutavad inimesi. Võib-olla see planeeringu maht on läinud esialgu natuke käest ära ja see tekitabki väga tõsist vastasseisu,” põhjendab Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi.
…aga IMHO on vastuargumendid tugevamad. Äärmisel juhul kannataks kilomeetri või paar mere poole lükata seda mõttelist joont.
– erinevalt ida-virulastest ei pea keegi tuuliku labasid sisse hingama (virulaste sisse hingatav asi reaalselt kajastub tervise statistikas)
– mujal maailmas pole linnud ja kalad välja surnud tuuleparkide tõttu
Nüüd on ilmselt kohaliku kasu instrumendi proovikivi: mida konkreetset sõrulased saavad, selle puhul et nende juures megasuur tuulepark tehakse?
Alguses ei saadud kuidagi asju liikuma aga nüüd on plaanides sisuliselt 4x Eestis tarbitava elektritoodangu maht. Isiklikult arvan, et võiks seda mahtu kohe koomale tõmmata selle arvelt, et esiteks liigutatakse planeeritavate alade piirjooned maismaast kaugemale, teiseks arvestatakse lindude rändetrajektooridega, mis Eestis on kõige arvukamad just Sõrve sääre/Kihnu/Ruhnu/Kuramaa vahelistel aladel, ehk siis need kõige suuremad planeeritavad tuulepargid on millegipärast kõik just seal rändealadel…
Selles mõttes on õige vastu olla, et asi liigub sinnapoole, et tuleb mingi talumistasu.
>”Kõik see. Kõik absoluutselt. Ei ole ühtegi nurka kus ma merd veel natuke näen või mis minu silma ei riiva. Ükskõik kustkohast kui me siit ümber maja nurga läheme, kõik on täis, absoluutselt!” kirjeldab sõrulane Mihkel Undrest, milline tema merevaade olema hakkaks, kui meretuulepark umbes kümne aasta pärast valmiks.
Sellest on küll kahju kui saarlasele ehitatakse tuulikusein ette niiet ta enam merd üldse ei näegi. Läheb ehk meelestki, et üldse mere ääres elab. Mine tea, tuulikud püüavad kõik tuule kinni, vaene mees ei saa enam mere lõhnagi tunda.
Nojah. Sellised me Eestlased oleme. Ühest küljest on jube halvasti, et elektrihind on kallis aga teisest küljest oleme vastu, et silmaulatusest väljas rajatavad tuulikud segavad meid.
Või on mingi kaitseväe radari teema.
Või on mingi kohaliku ühe krundi erastamisega mingi probleem.
Või on valla tasemel bürokraatiaga probleem.
Ja nii viimased 15a, ning tulemus on rekord arved nüüd, mida riik peab kinni maksma.
Ehk siis viimase 15a tegemata investeeringud tuleb nüüd kuludena kinni maksta ja investeeringute jaoks on endiselt vaja raha leida. Investeeringute all pean siis silmas kõigi nendnele ülal toodud probleemidele lahenduse leidmine, kuna reaalselt tuulikuid rajavad enamasti ettevõtjad, kes võtavad rahalise riski enda peale.
Üks mõte veel siia. Kui 10 aasta pärast ongi suudetud näiteks 6GW tootmisvõimsuses tuuleparke üles lükata, siis need kõik vajavad ju ülekandeliine jms. Selle aga maksab ju lõpuks kinni tarbija võrgutasude näol, mis praegugi moodustavad suurima osa elektriarvest. Keskmine elektrihind võib ju nende massiivsete tuuleparkidega alla tulla, aga selle vahe maksad kasvavate võrgutasudega ikkagi kinni. Hetkel oleme olukorras, kus kõigil on silmad elektriarvetest märjad ja siis hakatakse tuimalt kõike ettejuhtuvat haarama. Kas me lõpuks laseme suured tuulepargid ehitada selleks, et eestlastel on seda vaja, või selleks, et keegi saab omale miljoneid juurde trükkida?
Eestlane on ikka eriline frukt küll, pole asja mille vastu ei olda, teeme raudtee- ei tohi, teeme silla- ei tohi, teeme tehase- ei tohi, teeme kaevanduse- ei tohi jne jne. Aga palgad peavad olema Soomega vorreldavad.
Minu arust võiks tervest Ida-Virumaast teha ühe suure tööstuse, venelased niikuinii midagi peale lihttöö elult ei taha.
Ei tahaks sörulaste nahas olla. Ja muud eestlased kiidavad takka „Tehtagu, aga mitte meie õuele. Tehke Saaremaale, seal nagunii mingid imelikud“. Ja uuesti: tuumajaam lahendaks energiaalased mured. Jäätmeid tekib vähe ja see on lahendatav.
Teeme tuumajaama ära, mis me vingume?
Vaadates seda üleüldist eestlaslikku munavalu igasugu algatuste osas (tuumajaam – oumaigaadtšenooböl; tuulepark – merevaade-linnud-kalad-radarid), ütleks, et ilmselt oleks sotsiaalse aktsepteerituse osas kõige kergema vastupanu tee Ida-Virusse veel üks põlevkivi jaam rajada.
​
Kirde-Eesti kohalikest elanikest tubli enamus niikuinii algatuse sisust aru ei saa ja suurem osa on kaevurid eniveis, kes ainult rõõmustavad, et pea vanuigi itimeesteks ümberprofileeruma, et leiba lauale tuua.
​
See, et euroliidu pärdikutel midagi öelda on, ei ole argument. Meil on EKRE ja neil on kõik vastused olemas, kuni Estexi…Exitini välja.
Peale sarkasmi ei tulegi nagu midagi pähe kõige selle peale. Tundub, et liiga palju rahvast elab eestis. We need a new plague.