
Sada töötajat, sada pealekaebajat. Kokku üks Suur Vend, kus kõik jälgivad kõiki, keegi kedagi ei usalda ja igaühest võib saada reetur.

Sada töötajat, sada pealekaebajat. Kokku üks Suur Vend, kus kõik jälgivad kõiki, keegi kedagi ei usalda ja igaühest võib saada reetur.
7 comments
Ei tea, miskipärast ei lasknud linki panna. [https://www.err.ee/1608481211/lauri-vahtre-valmimas-on-pealekaebamise-soodustamise-seadus](https://www.err.ee/1608481211/lauri-vahtre-valmimas-on-pealekaebamise-soodustamise-seadus)
Mul nagu suht’vähe reegleid elus, aga üks neist on, et ma ei loe midagi, mida Lauri Vahtre kirjutab.
Saan aru, et sellise seaduse jõustamise kohustus tuleb vastavast EL direktiivist ja aega on olnud vähemalt kaks aastat. Kas sellest Eesti mastaapides suurt tolku oleks — pole kindel. Suures Euroopas võib-olla küll. Me ju ei taha, et tuumauuringute või vaktsiinikatsetuste juures potentsiaalse kobarkäki avastaja ei julgeks oma kahtlusi kellegagi jagada …
Igas arenenud riigis ja ettevõttes on n-ö vilepuhujad kaitse all. Õigusrikkujatest teavitajate kaitsmise vastu on kaht sorti inimesi – 1) rikkujad ise; 2) nõuka aja mentaliteediga inimesed, kelle arust rikkumine on okei ja “kitse panemine” häbiväärne.
Pealkirja järgi tundub, et Lauri on kellegi rahakotis. Ilmselt mõne ebaeetilisi tavasid viljeleva tööandja, kelle tagumiku alt võivad püsti tõusmisel leegid üles lahvatada. 🙂
Ilma maksumüürideta saab teemast lugeda siit: [“Komisjon algatas vilepuhujate direktiivi pärast Eesti suhtes rikkumismenetluse”](https://www.err.ee/1608482141/komisjon-algatas-vilepuhujate-direktiivi-parast-eesti-suhtes-rikkumismenetluse).
> Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna rikkumisest teavitajate ehk nn vilepuhujate direktiivi ülevõtmise tähtaeg on möödunud.
> Justiitsministeerium on ette valmistanud rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mis kaitseb tööandja kasutatavate survemeetmete eest inimest, kes on teavitanud seaduses ette nähtud korras tööl toimunud rikkumisest, kui tal oli alust arvata, et rikkumine toimus. See omakorda peaks aitama ettevõtetel ja asutustel tagada ohutu ja turvalise keskkonna, rikkumised võimalikult kiiresti kõrvaldada ning sellega vältida rikkumiste avalikuks tulekuga kaasnevat mainekahju.
> “Teavitaja kaitse eelnõu on olnud mitme valitsuskoosseisu menetluses, väljatöötamiskavatsus käis kooskõlastamisel eelmise valitsuse ajal 2020. aasta suvel. Eelnõu koostamisel on aktiivselt konsulteeritud teiste ministeeriumite ning huvigruppidega,” ütles justiitsminister Maris Lauri.
> Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saatis selle riigikokku mullu 16. detsembril. Eelnõu esimene lugemine toimus parlamendis 26. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 8. veebruar.
Seega, Eesti venib siiski sinnapoole, et säärane seadus oleks.
Praegu valmiv eelnõu on paras käkk, mille eesmärk paistab olema üllas eesmärk bürokraatiaga maha suruda. Selle asemel, et panna karistusseadustikku üks paragrahv – “Vilepuhuja kiusamise eest saad nuuti” – nõutakse mingit ajuvaba täiendavat aruandekohustust.
> Väliselt ja ametliku versiooni kohaselt võideldakse nii korruptsiooni vastu, julgustatakse inimesi rikkumiste vastu välja astuma. Väga kena. Ainult et anonüümsete pealekaebajatena, ja pole tarvis eriti palju mõistust või elukogemust, mõistmaks, kuhu see peagi välja viib.
Hea point. Muidugi tüüpilises Eesti 50 inimesega ettevõttes ilmselt terve suitsunurk teaks väga hästi, kes kaebas.
Üldiselt ma väga ei taju, et Eestis mingi kõva juhikultus vmt oleks, et ei julgeta aastaid midagi öelda lekkivate tuumatünnide kohta.