Huvitavaid teadmisi Facebookist 😀

37 comments
  1. > Akadeemik Lippmaa vĂ€idab kevadest saati, et maakera pöörlemine aeglustub tuulikute tĂ”ttu. «…iga energia jagu, mis me vĂ”tame tuulelt, vĂ”tame tegelikult maakera pöörlemisenergialt,» ĂŒtles akadeemik hiljaaegu ETV «Foorumis».

    Ehk siis akadeemik Endel Lippmaa on samal arvamusel. Muidugi on tegemist pealtnĂ€ha sĂ”geda vĂ€itega, aga seda on öelnud keemilise fĂŒĂŒsika ja fĂŒĂŒsikalise keemia professor. PĂ”himĂ”tteliselt on tal Ă”igus, aga see on nii kaduvvĂ€ike muutus, et sellega ei pea arvestama.

    ^https://arvamus.postimees.ee/1609823/rainer-nolvak-energiaplaneet-eesti

  2. meenub ka argument, et tuulikud pahad, sest tapavad linde.

    Jah, tapavad kĂŒll, nĂ€iteks USAs paarsada tuhat lindu aastas. Samal ajal tapavad kassid USAs 2,5 miljardit lindu aastas. Ka majad, autod, elektriliinid, taimemĂŒrgid tapavad linde sadu kordi rohkem. Aga miskipĂ€rast nĂ€en sotsiaalmeedias ikka ja jĂ€lle kisa, et just need krdi tuulikud on linnutapjad.

  3. Sama loogika jÀrgi tuleks kÀhku metsad maha vÔtta, sest tuule kÀes kÔiguvad puud moondavad ka tuuleenergiat soojusenergiaks ja peatavad planeedi.

  4. Ei teagi kas nutta vĂ”i naerda selles situatsioonis, ma esimese hooga naersin sihukese kajaka maha, et anna olla aga teine reaktsioon ongi, et tuletas meelde, kui palju uhhuusid on meie ĂŒhiskonnas vĂ€lja tulnud oma koopast.

  5. No teoorias iga kĂ”rge ehitis millel on massi liigutab maakera massi keskmet vĂ€lja poole ja tehniliselt aeglustab. Nagu karussellil kui kĂ€ed vĂ€lja ajad aeglustud ja kokku tĂ”mbad lĂ€heb kiiremaks. Kolme Kurstiku tamm kurikuulsalt aeglustas 0,06 mikrosekundit, nii et isegi sellise hiiglasliku vee massiga oli see tĂ€iesti tĂŒhine number, aga siiski tehniliselt vĂ”imalik vĂ€lja arvutada.

  6. Fakt, et mÔne sekundi kaupa kellasi reguleeritakse on tÔsi ja isegi kalendreid reguleeritakse ju lausa pÀevade kaupa aga see ei tulene mitte inimtegevusest vaid sellest, et kogu see pöörlemine ja tiirlemine ei kÀi tÀpselt meie loodud kella jÀrgi vaid ikka omasoodu ja meie oleme selle lihtsalt veidi valesti Àra jaganud.

    Aga mĂ”nikord tahaks kĂŒll sinna Paldiskisse helistada ja öelda, et nad oma ventilaatorid kinni paneks vĂ”i palava ilmaga tööle paneks.

  7. Atsi Pupp on selline mees kes istub Ă€mbris ja samal ajal ĂŒritab seda ĂŒles tĂ”sta.

  8. Eiei, maa on lapik ja tuulepargid on propellerid et see ketas ikka pöörleks meil, muidu kukub alla.

  9. See on see “teeme kĂ”ik oma kĂŒlmkapid lahti, et globaalset soojenemist vĂ€hendada” mindset

  10. Tegelt tal on osaliselt Ă”igus kĂŒll, maa pöörlemine aeglustub kogu aeg. Iga tuule takistus, iga veetamm mĂ”jutab seda, kuu liikumine, lĂ€heb kaugemale, tuleb lĂ€hemale, kĂ”ik sellised asjad mĂ”jutavad maa pöörlemise kiirust:
    https://www.nasa.gov/centers/goddard/news/topstory/2003/0210rotation.html
    Viimase 3200 aasta jooksul on maa pöörlemine aeglustunud 47 sekundi tuhandikku.
    https://www.jpl.nasa.gov/news/earths-rotation-slows-down
    Aga seisma jÀÀmiseni (tidal lock) pĂ€ikse suhtes, see on kĂŒll vĂ€ga kaugel, enne pĂ€ike hakkab paisuma punaseks hiiuks, elu lĂ€heb halvaks 600 miljoni aasta pĂ€rast. Siis pĂ€ike hĂ€vitab kogu eluslooduse maa pealt Ă€ra, kuna pĂ€ikse vesiniku kĂŒtus saab otsa ja hakkab heeliumi tuumasid kokku sulatama, selle pĂ€rast tuleb nahhui tĂ”mmata siit planeedilt, maa pöörlemise aeglustumise pĂ€rast pole vaja muretseda.
    https://www.sciencealert.com/watch-here-s-how-the-sun-will-eventually-destroy-earth
    Kuni 600 miljonit aastat peaks olema elu veel suhteliselt talutav siin planeedil, aga siis hakkavad halvad protsessid pihta:
    https://en.m.wikipedia.org/wiki/Future_of_Earth

  11. aga Ônneks on autod ja muud ratastega masinad mis maakerale hoogu juurde annavad, seega kÔik on tasakaalus.

  12. Ma vahel peale vÀsitavat tööpÀeva avan nÀoraamatu ja loen meelelahutuseks neid klounaade.

    Harva annan tuld kui saab eriti hĂ”lpsalt ĂŒmber tĂ”estada midagi, satun aga ahastusse, sest idiootsusega nussitakse aju lĂ€bi.

    Loodetavasti pole feisbuk ega delfi, postimehe jms kommentaariumid lĂ€bilĂ”ige Eesti ĂŒhiskonnast, vaid kogukond meie kĂ”ige tobedamatest.

  13. FunFact: Hiinas asuva maailma suurim hĂŒdroelektrijaam mĂ”jutas maakera pöörlemist niipalju, et seda oli vĂ”imalik teaduslikult mÔÔta. Jutt kĂ€ib vee massi “pidurdamisest”. VĂ”ib-olla siit tuleb mingisugune seos ka selle tuulikute linnalegendiga.

  14. Isoleeritud sĂŒsteemis, vĂ€liste jĂ”udude puudumisel, on osakeste sĂŒsteemi koguimpulsimoment jÀÀv…

    …aga, geeniust ennast tsiteerides – *”ega see polegi enamikele mĂ”istmiseks”*. 😀

  15. Oot, kus grupis? Teeks talle veidi harimist – et kui vaja, saab tuulegenekasse voolu sisse lasta, asi muutub mootoriks ja nii saab maakera jĂ€lle kĂ€ima lĂŒkata 🙂 EDIT: leitud ja tehtud 🙂

  16. Aga Ă€kki tĂ€nu tuulikutele muutub ĂŒldse Maa nagu hiiglaslikuks helikopteriks ja saame mööda universumi ringi trippida! 500 IQ.

  17. Nagu kunagi UK parlamendis ka mingi vunts vÔttis sarnasel teemal. Katsun leida, aga oligi umbes, et tuulikud vÔtavad tuule kinni ja enam polegi tuult maailmas vÔi siis, et pÀikesepaneelid imavad pÀikese endasse vms.

Leave a Reply