Kusti Salmi lahkumise tagamaad

Eesti Ekspressi Kärt Anvelt, Oliver Kund ja Sulev Vedler kirjutasid pika loo Eesti kaitsestrateegiast, laskemoona ostmise vajadusest ja Kusti Salmi lahkumisest. Toon välja mõned põnevamad kohad. Enda kokkuvõtted, kommentaarid ja küsimused tähistan edaspidi kaldkirjaga.

Miks see teema nüüd esile kerkis? Kahel põhjusel: 1) "lääneliitlased avaldavad Kiievile survet sõja lõpetamiseks. Donald Trump kavatseb USA presidendiks saades Kiievi abistamise kokku tõmmata." 2) "Uus kaitseväe juhataja Andrus Merilo hoiatas jaanipäeva eel valitsuse kabinetiistungil ministreid, et kui Ukraina sõda külmutatakse, siis kulub Venemaal vaid kaks kuud, et üle poole oma vägedest ümber paigutada. Näiteks Eesti piiri äärde."

Kas ohutunnetus, et meil on loetud aastad aega on konsensuslik. Ei ole. " Sakslased ütlesid, et kulub 5–8 aastat, USA samuti."

Kui palju raha oleks vaja? "Merilo ja tema eelkäija Martin Heremi rehkendused ütlevad, et tegelik rahavajadus on kaks korda suurem. Koos juba laos olevate varudega maksab vajaminev kraam 4,3 miljardit eurot.

Nende koostatud „poenimekiri“ on pikk ja kirev: FPV ründedroonid, 35 mm kineetilised mürsud, 155 mm pikendatud laskeulatusega kildmürsud, BONUSe mürsud, Mistrali raketid, IRIS-T raketid, ATACMSi raketid, laevavastased raketid ja nii edasi."

Millal selle eest tuleks tasuda? Üle mitme aasta. 2025 ~700 mln eurot, 2026 ~700 mln eurot, 2027 ~500 mln eurot, pärast seda umbes 300 mln eurot.

Kuidas neid arve võrrelda? Eelmise aasta kaitseeelarve oli 1.3 miljardit eurot. See oli 3.21% SKTst. Kui lisandub 700 mln eurot (eeldusel, et kõik on uus kulu), siis oleks vaja 2 miljardit eurot ehk ~5% SKTst. See oleks paar aastat kulutamist nagu oleksime sõjas (võrreldavalt oli Venemaa kaitseeelarve eelmine aasta 5.9% ja Iisraeli oma 5.3%). Eesti riigi eelarve kulutas 2023 16.8 miljardit eurot kokku. Ehk 1.3% on juba iseenesest peaaegu 10%. riigieelarvest. Siin oleks hea kui keegi teadja selgitaks, kas Salmi 1.6 miljardit on siis 2025 vaja minev summa ehk see 700 miljonit eurot ei lisandu 1.3le vaid mingi osa sellest on juba plaanis?

Kas midagi on strateegias muutunud? Jah. "Varem arvestati kaitseväes, kui palju laskemoona mingi relv vajab. Sel kevadel võeti eesmärgiks määrata laskemoona kogus, mida läheb vaja vastase hävitamiseks.

Seejuures soovib Eesti 70 protsenti vaenlase väest purustada juba enne, kui too ületab riigipiiri."

Kusti Salm arvab, et süü lasub 2023 Riigikogu valimistel: "Asjad läksid nässu pärast valimisi. 2023. aasta algusest ei tehtud põhimõtteliselt enam mitte midagi, et kaitset edasi arendada,“ ütleb Salm. „Ükski algatus edasi ei liikunud, kõigele oli vastuseks, et valdkondi tuleb võrdselt vaadata, küll on Narva kommunaalküsimused tähtsad jne."

Kuidas mängisid rolli personaliküsimused. Mitmel moel. Esiteks oli Kusti Salm Veiko-Vello Palmi pooldaja, aga kaitseväe juhatajaks valiti Andrus Merilo. "Tema ja Salmi töine klapp oli sedavõrd hea, et seda duot hüüti Psalmiks." Veiko-Vello Palmi toetas ka Herem.

Teiseks räägib artikkel ka Kusti Salmi enda iseloomust.

"Eelmine kaitseminister Jüri Luik (ja praegune Eesti saadik NATO peakorteris) ütles oma järeltulijale Kalle Laanetile, et tema ei võtaks Salmi kantsleriks.

Luik on sündinud diplomaat, kes väldib kokkupõrkeid.

Tal on hoopis teine veregrupp kui Salmil, keda huvitab eesmärk, eesmärk ja veel kord eesmärk. Eesmärgi saavutamise nimel ei hoia ta end tagasi. Teda peetakse ekstreemselt ambitsioonikaks."

"„Kusti mõtleb ebakonventsionaalselt. Ta suudab läbirääkimistel panna inimesi ümber mõtlema. Samas ei huvita teda alati seadused, oluline on eesmärk,“ mainib üks ekskolleeg ja meenutab, kuidas aastaid tagasi arutasid ministeeriumi tulevikuliidrite programmis osalejad hea juhi omadusi. Noor ametnik Salm kuulutas juba siis, et olulised ei ole mitte niivõrd inimesed ja nende tunded, vaid eesmärk. „Ta kõneleb alatasa Pareto printsiibist. 20 protsenti inimestest teevad töö ära, 80 protsenti on rämps.“"

Kalle Laanet valis Salmi ja nende koostöö tundus sujuvat: "„Mul oli märkmikus veel mitmeid nimesid,“ meenutab Laanet kantsleri valimist. „Salm jättis kõige atsakama mulje.“

Laanet ütleb, et ta ei pettunud oma valikus kordagi.

„Laanet andis 2022. aasta alguses mulle ja Martin Heremile päris vabad käed. See oli tema juhtimisotsus ja me töötasime väga hea meeskonnana,“ tunnistab kantsler."

Kusti Salm olevat ministeeriumis võtnud rakendusele mõõdikud ja tulemuspalgad. (See on kummaline, mõlemad eksisteerisid Kaitseministeeriumis juba näiteks kantsler Mikk Marrani ajal.)

"Muidugi tekitas see pingeid ja nurinat.

Aruandlusaega hakkasid kaitsevaldkonna inimesed nimetama Hollywoodi põneviku järgi näljamängudeks, sest eesmärkide täitmisest sõltus preemia saamine ja suurus. „Salm on mõõdikute maniakk,“ kurdab üks tippkohal töötanud ametnik. „Struktuuride lammutamises on ta ülitugev, organisatsiooni ehitamises mitte. Kusti on ka väga sirgjooneline. Kui tema arvamus ei sobi, siis saad võimaluse lahkuda. Ministeeriumis olla kaadri voolavus nii suur, et mõned peavad seda isegi julgeolekuprobleemiks. Samas on temas palju positiivset ja suur osa alluvatest usub just sellesse positiivsesse poolde. Majas töötab palju fanaatikuid, kes ei loe töötunde.“

„Salm on sedasorti ülemus, kes oma ülemust austab, aga alluvaid n***b mõnuga. Ka siis, kui saaks ilma,“ tähendab teine endine kolleeg."

Artikkel räägib pikalt millistele poliitikutele ta meeldib ja millistele mitte. Kuid ma ei näe muud kui isiksuste kokkupõrkeid, sest pooldajaid ja vastaseid on pea igast parteist, ehk tegemist ei ole parteiliinidega.

Artiklis on veel mõned kummalised anekdoodid. Näiteks: "Enne kantsleriks saamist oli Kusti Salmil võimalus saada Euroopa Kaitseagentuuri juhiks ehk tähtsale kohale Brüsselis. Salm kinnitab seda: „Ursula von der Leyeni kabinetiülem helistas mulle 2018. aastal ja ütles: meil on sellele kohale kandidaat: sina. Von der Leyen sai aga neilsamadel päevadel Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks ja siis vajus see teema ära. Pean tunnistama, et ega ma ise ka sellega enam edasi ei tegelenud.“"

Teades veidi kuidas need asjad Brüsselis käivad, siis see kogu lugu tundub kummaline. Midagi läks vist tõlkes kaotsi.

Mida Kusti Salm edasi teeb? Lühike vastus: augusti lõpuni juhib kaitseministeeriumi. Edasisest annab vihjet:

"Ärimeestest kuulub Salmi sõprade sekka Skeletoni suuromanik ja boss Taavi Madiberk. Temagi visioonis areneb Eesti tugeva kaitsetööstusega riigiks.

Madiberki juurde läks tööle ka Veiko-Vello Palm."

Kas Salmi lahkumist mõjutasid RKIKi hangete ümber keerlevad skandaalid? "Kusti Salmi lahkumisotsuse puhul hakkasid levima kõlakad, et selle taga võivad olla „lõhnavad riigikaitsehanked“. Tema juhtis ju enne kantsleriks saamist Kaitseinvesteeringute Keskust ja suured ostud käisid hiljemgi läbi tema laualt.

Salmile andis indulgentsi Riigikontroll, kes teatas 9. mail, et värske auditi kohaselt olid hanked üldjuhul läbipaistvad.

Snaipripüsside ostul ei olnud aga selgelt, täpselt ja üheselt mõistetav, mida ja kui palju hangitakse. Kuigi tarned hilinesid, ei nõudnud RKIK leppetrahvi.

Pikamaa tankitõrjesüsteemide hankes läks suurem osa rahast hoopis ühekordsete tankitõrjerelvade ostmiseks. Relvad pidid tabama tanke vähemalt 4 km kauguselt, osteti aga selliseid, mis lasevad vaid 2 km kaugusele. Hanke mahtu tõsteti 40 miljonilt eurolt 200 miljonini.

„Pikamaa tankitõrje hankes tehti meile etteheiteid küll,“ tunnistab keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar. „Kuid sellest, mis see kõik puudutab Kusti Salmi, ei saa ma küll aru.“"

Võib-olla keegi teadja oskab veel seda 1.6 miljardit lahti seletada. Samuti, saadame hetkel suure osa toodetavast laskemoonast otse Ukrainlastele. Kas Eesti tahab liitlastega turul võistelda, et enda varusid samal ajal täiendada? Või tehakse seda ostmist kuidagi teistega koos? Kui palju ostetavatest varudest saadetaks ikkagi Ukrainlastele (nn. kaug-kaugtuli, sest samad masinad hävitatakse juba Ukraina pinnal enne meie piiri taha tulekut).