Covid-19 pikaajalised mõjud südameveresoonkonnale

3 comments
  1. Analüüs on tehtud enne Delta tüve.
    Vt. eriti jooniseid 3, 4 ja 6 (any cardiovascular outcome).

    Jääb mulje, et näiteks diabeetikud teadlikult ei koorma oma organismi üle, aga mittediabeetikud kuidagi (näiteks sportides) koormavad oma organismi üle.

    Ja ka haiglasse mitteesattunud nakatunutest vähemalt 2,5% põevad hiljem mingit täiendavat südameveresoonkonna haigust.

  2. Neile, kes ruttu arvudeni tahavad nõuda, on diagramm 5:

    [Fig. 5: Risks and 12-month burdens of incident post-acute COVID-19 cardiovascular outcomes compared with the contemporary control cohort by care setting of the acute infection.](https://media.springernature.com/lw685/springer-static/image/art%3A10.1038%2Fs41591-022-01689-3/MediaObjects/41591_2022_1689_Fig5_HTML.png?as=webp)

    Ehk siis “12 kuu südameveresoonkonna tervise tulemused pärast COVID-19 põdemist, võrrelduna sama vana kontrollgrupiga, sorteerituna saadud arstiabi liigi järgi”.

    Rohelisega on haiglas mitte käinud, oranžiga haiglas käinud, lillaga intensiivis käinud.

    Kõik on nagu arvata võib: mida kaugemale intensiivi poole jõutakse, seda suurem tõenäosus on järgneva aasta jooksul millegi halva juhtumiseks.

    Tuttav perearst teatas juba eelmisel kevadel, et tema valmistub suures mahus COVID patsientide taastusraviga tegelema, kuna aimata võib, et seda tuleb palju.

Leave a Reply