Must on räpane ja neeger on solvav. Millist sõna kasutada?

23 comments
  1. Must on vähem räpane kui neeger on solvav. Pole kunagi sellest argumendist aru saanud. Kui mul on must särk, siis on see kohe räpane? Äkki on lihtsalt musta värvi. Kui ma tahan öelda, et särk on räpane, siis ütlen, et see on mustaks läinud.

    Keel on ajas muutuv ning rumal on sellele vastu tampida ja öelda, et “aaaga eestlased pole kunagi orje pidanud” või “kogu aeg on öeldud nii”. Vanamutt ja eit olid ka 150 aastat tagasi täiesti normaalsed käibesõnad, kuid nüüd sa naljalt vanainimese kohta seda ei ütle.

  2. Vahtre v-b liiga vana, et tajuda selle sõna negatiivsust.

    See on nagu kui sa ütled pika töökaaslase kohta ‘ämblik’ või lühikese kohta ‘midget’ – ebavajalik keskendumine mingile välimuse tahule. ‘Neegriga’ kipuvad kaasa tulema teatud tähendusevarjundid – sinust 5 korda rikkam, andekam, ilusam, ja haritum neurokirurg, kes just lõpetas eduka 7-tunnise operatsiooni su lähedase peas, ei ole sulle mingi neeger, näiteks.

  3. Järjekordne pealkirja peale leili minemise teema, kus sisu on tasu taga Delfis. Sisu aga kedagi ei huvita ju isegi. Mõttetu klikilõksu peale emotsioonide välja elamine. Vahet pole kas isegi artikli sisu pole saadaval ja loetud. Kurb näha siin reaktsiooni eeldusel, et ei oma ligipääsu, lihtsalt pealkirja peale oma impulse toitmas. Eriti seoses allikaga nagu Delfi. Kus pealkirja klikilõks on äri alustalaks muutunud. Rohkem kommentaare, rohkem korduvaid lehekülastusi ja rohkem reklaamraha. Oleks nagu aeg lõpetada meedia olemuse suhtes naiivne idioot olemine.

  4. Mustanahaline?
    Tegelikult peaks seda meile ütlema mõni nt siin elav või muidu keelt ja kultuuri valdav asjaomane. Et poleks pärast kobisemist.

  5. Pseudoprobleem. Kutsu kuidas tahad, enda mure kas sinuga keegi pärast seda veel suhelda tahab või mitte

  6. Mdea… variante on palju. Must ei ole räpane, aga kui tahad sünonüüme, siis tõmmu, tumedanahaline, Aafrika päritolu, afroameerika päritolu, etc.

    *Edit: sorry, ma mõtlesin, et see on küsimus. Paraku selgub, et see on Lauri Vahtre. Ma isegi ei kliki lingil, jahugu mida tahab.*

  7. Mustanahaline, ütlen mina. Eriti poliitkorrektselt siis musta nahavärviga inimene. See ei tekita automaatselt seda “räpase musta” kuvandit ja n-sõna väldib ilusti. Nahavärv on must, inimene pole räpaselt must. Siiamaani töötanud igas seltskonnas.

    Üldiselt seda hurr durr, eesti keeles “neeger” pole halvustav, juttu ma olen juba mingi 15 aastat kuulnud, ilmselt kauemgi. Ja puht ajaloolis-filoloogiliselt see ju muidugi vale pole. Aga kui sinu kõnetatav inimene tuleb kultuuriruumist, kus “negro/nigger” on solvav sõna, siis peaks minu arust ise adapteeruma, mitte hakkama võimlema, et “a meie keeles…”

    Kesk-või Lõuna-Ameerikas ma ka ei tahaks pigem olla igaühele mingi suvaline “gringo”. Mõtleme sedapidi ka.

  8. Tagantjärele rusikatega vehkimine. See muutus on nüüd keeles juba toimunud, eks siis tuleb sellega ka elada. Mustad siis mustad. Loodan, et algatajad on õnnelikud.

    Samas. Mul on sügavalt siiber sellest, et hirmsasti on vaja meile siia importida kogu seda ameeriklaste kultuurisõda. Ja mul on sügavalt pohhui, kas seda impordivad vurru ja helmed ja muud trumbifännid, või mingid peast vigased progressiivid. Ameerika ühiskond on põhimõtteliselt sügavalt rassistlik, seda nii vasakul kui paremal. Ja nii kapitaalselt katki, et mina tõesti ei kujuta ette, kes ja kuidas selle uuesti kokku liimib. Meile pole neid jänkide fantoomvalusid vaja, sest meil paljusid neist probleemidest pole või esinevad need täiesti teistsugusel kujul. Meil on omad probleemid, millega tuleb tegeleda, mitte importida võõraid.

    Teiseks. Sry, ma olen keeleinimene ja keel, sõnad on minu töövahend. Sõnadega sõdimine on kõige rumalam ja sisutum tegevus, mida ma tean. Sõna on mõiste väljendus. Kui on mõiste, siis leitakse sellele alati ka sõna. Kui tahetakse solvata inimest tema rassi alusel, siis keelatud “neegri” asemele leitakse mingi muu sõna ja solvatakse sellega. Ehk siis, sõna põlustamine on sümptomite ravimine, mis haigust ennast kuhugi ei kaota. Ameeriklaste hüplemine ühelt totakalt terminilt teisele, mis käib juba aastakümneid, on selle suurepärane illustratsioon. Kas sellest sõnadega sõdimisest on neil rassism vähenenud? Ei, mitte kriipsugi.

  9. Ma ei ole sellest “must on räpane” argmendist kunagi aru saanud. Kui need inimesed loevad etiketiraamatust, et matustel kantakse musta lipsu, siis nad tilgutavad oma kirjule lipsule suppi peale?

    Eesti keeles ei ole ka “laplane” kuidagi solvav sõna, aga kui saamid paluvad seda enda kohta mitte kasutada, siis ei ole see minu arust ülesaamatu pingutus.

    Kujuta ette, et sul on sõber, kes hakkab sind kutsuma hüüdnimega, mis on sulle mingitel isiklikel põhjustel vastumeelne. Sa seletad selle talle ära, aga tema patsutab sulle õlale ja ütleb, et tema ei mõtle sellega midagi halba, ja kutsub sind ikka selle nimega. No ei ole väga tore.

  10. Üldiselt võtavad vaevaks solvuda valged sotsiaalse õigluse sõdalased, neeger vaatab seda tralli kõrvalt pealt ja kihistab naerda.

  11. Noorematele on ehk võõras see pisike detail, et “must” koos venekeelse analoogiga tähistas sotsialismiparadiisis lõunapoolsete liiduvabariikide elanikke ja oli ikka siiralt solvav väljend. Selline kohe-saad-nuga tüüpi.

    Tänapäeval kasutatakse ida pool selle asemel ka muid termineid, näiteks kaukaasia välimusega (Лицо кавказской национальности), mis loob huvitava paralleeli USA-s kasutatava väljendiga “caucasian”.

  12. Sõida Aafrikasse/Indiasse jms ja tõenäoliselt kuuled kedagi sama moodi sind mitte rassistlikult või rassistlikult valgeks kutsumas.

  13. Valgenahaline, pruuninahaline, tumedanahaline, kollanahaline ja tibla.

    ​

    -nahaline võib asendada ka liitega -nahkne.

  14. Enamasti kasutan mustanahaline või tumedanahaline. Eks mu suu kulub lisasilpidega ja aeg tiksub surmale lähemale aga kuidagi ma olen selle raske koorma ära kandnud siiamaani.

Leave a Reply