Viimasel ajal räägitakse palju venekeelsete noorte eesti keele oskusest, mis on praegugi heal tasemel ja iga aastaga aina paraneb. Samas oskavad eesti noored vene keelt üha vähem. Nii mõnigi noor, kes on keskkooli juba lõpetamas või selle lõpetanud, ütleb, et tema vene keele oskus võiks olla parem. See mure on avalikust aruteluruumist välja jäänud. Miks on üldse vene keelt osata kasulik ning kuidas eestikeelseid noori selles aidata?
Keeleoskust läheb vaja tööl, et suhelda klientidega ja pakkuda paremat teenindust. Võib juhtuda, et ettevõttes on suur venekeelsete töötajate osakaal, näiteks pärit Venemaalt ja Ukrainast. Siis kulub vene keele oskus ära, et ettevõtte sisesuhtlus toimiks kõiki töötajaid kaasavalt. Vene keelt on vaja selleks, et mõista Eesti venekeelse kogukonna mõttemaailma. Igas seltskonnas saadakse kiiremini omaks, kui selle keelt vallata. Ja loomulikult on vene keelest kasu Venemaal ja Ida-Euroopas reisimisel või töötamisel.
Et kõik soovijad saaksid vene keele heal tasemel omandada, ei piisa sellest, kui eestikeelsed koolid alustavad vene keele õpetamist alles viiendast või koguni kuuendast klassist. Gümnaasiumi lõpuks omandab vene keele ka motiveeritud õpilane üldjuhul ainult algtasemel. Isegi kui õpetaja on väga pühendunud, ei ole paar tundi nädalas piisav aeg, et õpilased keerulise keele selgeks saaksid.
Õpilastel on muudki tegevust ja nad ei saa kogu tähelepanu vaid ühele õppeainele suunata. Seega tuleb senisest enam pakkuda vene keele õpet esimesest klassist alates ning võimaldada soovijatel valida vene keel ka esimeseks võõrkeeleks.
Samuti saab vene keelt tõhusalt õppida siis, kui luua keelekümblusklassid koolides ja lasteaedades. Need on klassid, kus pool õppepäeva on tunnid eesti ja pool päeva vene keeles ning umbes pooled õpilased on eesti ja pooled vene emakeelega.
Üliõpilastele võib soovitada ülikoolide pakutavaid vene keele kursuseid ja keelekohvikuid. Nendele, kes koolis vene keelt ei õppinud, on ülikool aga hea võimalus nullist peale üks rahvusvaheline keele ära õppida. Tudengitele, kes juba valdavad vene keelt tugeval tasemel, tuleb oskuste lihvimisel appi ülikooli venekeelne väitlusklubi. Vahetu suhtlus on keelte puhul tähtis.
Nõudlust vene keele kui võõrkeele tõhusa õppe järele Eestis on. Paraku haridussüsteem seda nõudlust alati ei rahulda. Kui inimene oskab eesti ja inglise keele kõrval ka vene keelt, annab see tööturul lisa-, mõnes ametis ka otsustava eelise. Pealegi, mõlema keele tundmine aitab kaasa sellele, et eesti- ja venekeelsed noored üksteist rohkem mõistavad, mis tagab sidusama ühiskonna.
Ei tohi tulla normiks, et kuna siin elavad venelased ei õpi ära riigi keelt kus nad elavad, peavad teised ära õppima seda veel, et neil elu lihtsam oleks. Kui juhuslikult vene suunad expordi või impordiga tegele siis pole seda vaja ka, või idee poolest poleks.
Teisest käest on Venemaa vaene ja tagurlik, venekeelne maailm on täis valeinformatsiooni ja vihakõne, venekeelne teadus on aastakümneid mahajäänud, ja kõnelejate osas saad rohkemate inimestega suhelda kui õpid selgeks Bengali või Portugali keele. Noortele eestlastele tuleks saksa keel märksa rohkem kasuks, rääkimata prantsuse või hispaania keeltest, mis on siinkandis haruldasemad ja maailmas levinumad.
Vabandust, aga ega ikka ei ole vaja küll. Vene keele õppimine eesti kultuuriruumis ja Eesti geopoliitilises olukorras ei ole lihtsalt tarvilik – see ei too sulle suurt mingit edu peale selle, et saad poemüüjana töötada… Venelased õppigu ära eesti keel – ei hakka ükski selgrooga eestlane sul Eestis venelastega vene keeles rääkima…
Kasvasin üles kakskeelses perekonnas ja minu arvamus on see, et mingu ta perse oma jutuga. Kui sa tahad õppida, siis õpi, pole vaja riigi ees lömitada ja paluda.
Pealegi, eesti keel on nii ära värdjastunud pool swag ingliskeelseks, et võiks hoida vähemalt seda viimastki.
Ei lähe mul kunagi meelest, kuidas vene keele õpetaja, vana käre Krabi ehk Graubneri-mutt 22. keskkoolis (nüüdsel aal tuntud kui Westholm) korra vihaseks sai me lontruste peale ja käratas, “Kurat, poisid, kas te aru ei saa, et vaenlase keelt tuleb osata!” Aasta oli 82 või 83 ja õnneks olime isegi põhikooli tasemel piisavalt arukad, pidasime lõuad, välja ei lekitanud, muidu oleks see ilmselt ta viimaseks tööpäevaks jäänud. Vinge proua oli.
Ta öeldu kehtib siiamaani, meeldib see teile või ei.
Too on ikka täiesti debiilik ju
vene keele õpe tuleks vastupidi koolides lõpetada
see aga, et artikli autor on ise venelane, on veel eriline näkku sülitamine
Mingil määral ma näen ta loogikat, aga see on natukene naiivne ning ei mõista Eesti noorte vaadet vene keelele.
Probleemiks koolides, ei ole ainult see kuidas vene keelt õpetatakse vaid see, et kui ma elan kuskil väikeses maakohas ei ole mul seda kuskil harjutada.
Muidugi võib öelda, et vaata venekeelseid sarju jms asju, aga kahjuks on neil väga raske konkureerida lääne kvaliteediga ning seetõttu on juba keeruline midagi kvaliteetset leida.
Samal ajal, aga enamus noori vaatavad ikkagi Euroopa ja muu maailma poole – see aga eeldab, et sul on vaja ära õppida, keel mida kasutatakse mujal maailmas rohkem – kas siis hispaania või prantsuse keel näiteks.
Kahjuks meil aga paljudes koolides sellist võimalust veel ei ole ning seetõttu ollaksegi ikkagi lõksus, et peavad mingi hetk ikkagi vene keelt õppima.
>”Et kõik soovijad saaksid vene keele heal tasemel omandada, ei piisa sellest, kui eestikeelsed koolid alustavad vene keele õpetamist alles viiendast või koguni kuuendast klassist.”
Asi ongi ju selles, et õpilased EI soovi vene keelt omandada, kuna vene keel ja kultuur ei ole prestiižsed, Venemaad nähakse vaenuliku, agressiiivse, vaese, tehnoloogiliselt mahajäänud diktatuuririigina, kust ei tule noori kõnetavat kaasaegset popkultuuri, moodi, muusikat, filme, mänge jne. Venemaa “pehme jõud” on täielikult ebaõnnestunud.
Pigem peaks võtma suuna, vene keele kõrvale muude valikute tekitamisele. Ma oleks koolis hoopis suurema innuga Hispaania, Prantsuse, Saksa või pigem isegi Rootsi keelt õppinud. Vene keelel ei näinud mingit pointi ja ei näe siiani. Maha visatud aeg.
See tuletab mulle vägisi meelde Vene redditis loetut:
>Estonia, Latvia and Lithuania are former parts of the USSR. In 1991, about 99% of them knew Russian.
ja samalt postitajalt:
>And among the Latvians and Estonians, only the provincial youth from the villages do not speak Russian. Everyone else speaks Russian. I think in Latvia more than 90% speak Russian. And in Estonia from 80 to 90%.
Need laused on muidugi pikematest lõikudest välja rebitud, aga näitavad ilmekalt, et Venemaalt vaadates paistab siinne olukord oluliselt parem kui hr. Desjatnikovile tundub.
Selline retoorika on ilmselge proov “soomestada” Eesti. Soomes on kahekeelne ühiskond, kus Rootsi ja Soome keeled on võrdsed ja ma ei ütleks, et see on hea.
Vaja ei ole tõhusamat vene keele õpet, küll aga võiks olla rohkem mitmekesisem keelevalik põhikooli osas. Oma põhikooli ajast oli venekeele õppimine päris piin, kogu see soviet ajalugu ja okupatsioon kaasa ka ei aitanud.
14 comments
Viimasel ajal räägitakse palju venekeelsete noorte eesti keele oskusest, mis on praegugi heal tasemel ja iga aastaga aina paraneb. Samas oskavad eesti noored vene keelt üha vähem. Nii mõnigi noor, kes on keskkooli juba lõpetamas või selle lõpetanud, ütleb, et tema vene keele oskus võiks olla parem. See mure on avalikust aruteluruumist välja jäänud. Miks on üldse vene keelt osata kasulik ning kuidas eestikeelseid noori selles aidata?
Keeleoskust läheb vaja tööl, et suhelda klientidega ja pakkuda paremat teenindust. Võib juhtuda, et ettevõttes on suur venekeelsete töötajate osakaal, näiteks pärit Venemaalt ja Ukrainast. Siis kulub vene keele oskus ära, et ettevõtte sisesuhtlus toimiks kõiki töötajaid kaasavalt. Vene keelt on vaja selleks, et mõista Eesti venekeelse kogukonna mõttemaailma. Igas seltskonnas saadakse kiiremini omaks, kui selle keelt vallata. Ja loomulikult on vene keelest kasu Venemaal ja Ida-Euroopas reisimisel või töötamisel.
Et kõik soovijad saaksid vene keele heal tasemel omandada, ei piisa sellest, kui eestikeelsed koolid alustavad vene keele õpetamist alles viiendast või koguni kuuendast klassist. Gümnaasiumi lõpuks omandab vene keele ka motiveeritud õpilane üldjuhul ainult algtasemel. Isegi kui õpetaja on väga pühendunud, ei ole paar tundi nädalas piisav aeg, et õpilased keerulise keele selgeks saaksid.
Õpilastel on muudki tegevust ja nad ei saa kogu tähelepanu vaid ühele õppeainele suunata. Seega tuleb senisest enam pakkuda vene keele õpet esimesest klassist alates ning võimaldada soovijatel valida vene keel ka esimeseks võõrkeeleks.
Samuti saab vene keelt tõhusalt õppida siis, kui luua keelekümblusklassid koolides ja lasteaedades. Need on klassid, kus pool õppepäeva on tunnid eesti ja pool päeva vene keeles ning umbes pooled õpilased on eesti ja pooled vene emakeelega.
Üliõpilastele võib soovitada ülikoolide pakutavaid vene keele kursuseid ja keelekohvikuid. Nendele, kes koolis vene keelt ei õppinud, on ülikool aga hea võimalus nullist peale üks rahvusvaheline keele ära õppida. Tudengitele, kes juba valdavad vene keelt tugeval tasemel, tuleb oskuste lihvimisel appi ülikooli venekeelne väitlusklubi. Vahetu suhtlus on keelte puhul tähtis.
Nõudlust vene keele kui võõrkeele tõhusa õppe järele Eestis on. Paraku haridussüsteem seda nõudlust alati ei rahulda. Kui inimene oskab eesti ja inglise keele kõrval ka vene keelt, annab see tööturul lisa-, mõnes ametis ka otsustava eelise. Pealegi, mõlema keele tundmine aitab kaasa sellele, et eesti- ja venekeelsed noored üksteist rohkem mõistavad, mis tagab sidusama ühiskonna.
Ei tohi tulla normiks, et kuna siin elavad venelased ei õpi ära riigi keelt kus nad elavad, peavad teised ära õppima seda veel, et neil elu lihtsam oleks. Kui juhuslikult vene suunad expordi või impordiga tegele siis pole seda vaja ka, või idee poolest poleks.
Teisest käest on Venemaa vaene ja tagurlik, venekeelne maailm on täis valeinformatsiooni ja vihakõne, venekeelne teadus on aastakümneid mahajäänud, ja kõnelejate osas saad rohkemate inimestega suhelda kui õpid selgeks Bengali või Portugali keele. Noortele eestlastele tuleks saksa keel märksa rohkem kasuks, rääkimata prantsuse või hispaania keeltest, mis on siinkandis haruldasemad ja maailmas levinumad.
Vabandust, aga ega ikka ei ole vaja küll. Vene keele õppimine eesti kultuuriruumis ja Eesti geopoliitilises olukorras ei ole lihtsalt tarvilik – see ei too sulle suurt mingit edu peale selle, et saad poemüüjana töötada… Venelased õppigu ära eesti keel – ei hakka ükski selgrooga eestlane sul Eestis venelastega vene keeles rääkima…
Kasvasin üles kakskeelses perekonnas ja minu arvamus on see, et mingu ta perse oma jutuga. Kui sa tahad õppida, siis õpi, pole vaja riigi ees lömitada ja paluda.
Pealegi, eesti keel on nii ära värdjastunud pool swag ingliskeelseks, et võiks hoida vähemalt seda viimastki.
Ei lähe mul kunagi meelest, kuidas vene keele õpetaja, vana käre Krabi ehk Graubneri-mutt 22. keskkoolis (nüüdsel aal tuntud kui Westholm) korra vihaseks sai me lontruste peale ja käratas, “Kurat, poisid, kas te aru ei saa, et vaenlase keelt tuleb osata!” Aasta oli 82 või 83 ja õnneks olime isegi põhikooli tasemel piisavalt arukad, pidasime lõuad, välja ei lekitanud, muidu oleks see ilmselt ta viimaseks tööpäevaks jäänud. Vinge proua oli.
Ta öeldu kehtib siiamaani, meeldib see teile või ei.
Too on ikka täiesti debiilik ju
vene keele õpe tuleks vastupidi koolides lõpetada
see aga, et artikli autor on ise venelane, on veel eriline näkku sülitamine
Mingil määral ma näen ta loogikat, aga see on natukene naiivne ning ei mõista Eesti noorte vaadet vene keelele.
Probleemiks koolides, ei ole ainult see kuidas vene keelt õpetatakse vaid see, et kui ma elan kuskil väikeses maakohas ei ole mul seda kuskil harjutada.
Muidugi võib öelda, et vaata venekeelseid sarju jms asju, aga kahjuks on neil väga raske konkureerida lääne kvaliteediga ning seetõttu on juba keeruline midagi kvaliteetset leida.
Samal ajal, aga enamus noori vaatavad ikkagi Euroopa ja muu maailma poole – see aga eeldab, et sul on vaja ära õppida, keel mida kasutatakse mujal maailmas rohkem – kas siis hispaania või prantsuse keel näiteks.
Kahjuks meil aga paljudes koolides sellist võimalust veel ei ole ning seetõttu ollaksegi ikkagi lõksus, et peavad mingi hetk ikkagi vene keelt õppima.
>”Et kõik soovijad saaksid vene keele heal tasemel omandada, ei piisa sellest, kui eestikeelsed koolid alustavad vene keele õpetamist alles viiendast või koguni kuuendast klassist.”
Asi ongi ju selles, et õpilased EI soovi vene keelt omandada, kuna vene keel ja kultuur ei ole prestiižsed, Venemaad nähakse vaenuliku, agressiiivse, vaese, tehnoloogiliselt mahajäänud diktatuuririigina, kust ei tule noori kõnetavat kaasaegset popkultuuri, moodi, muusikat, filme, mänge jne. Venemaa “pehme jõud” on täielikult ebaõnnestunud.
Pigem peaks võtma suuna, vene keele kõrvale muude valikute tekitamisele. Ma oleks koolis hoopis suurema innuga Hispaania, Prantsuse, Saksa või pigem isegi Rootsi keelt õppinud. Vene keelel ei näinud mingit pointi ja ei näe siiani. Maha visatud aeg.
See tuletab mulle vägisi meelde Vene redditis loetut:
>Estonia, Latvia and Lithuania are former parts of the USSR. In 1991, about 99% of them knew Russian.
ja samalt postitajalt:
>And among the Latvians and Estonians, only the provincial youth from the villages do not speak Russian. Everyone else speaks Russian. I think in Latvia more than 90% speak Russian. And in Estonia from 80 to 90%.
Need laused on muidugi pikematest lõikudest välja rebitud, aga näitavad ilmekalt, et Venemaalt vaadates paistab siinne olukord oluliselt parem kui hr. Desjatnikovile tundub.
Selline retoorika on ilmselge proov “soomestada” Eesti. Soomes on kahekeelne ühiskond, kus Rootsi ja Soome keeled on võrdsed ja ma ei ütleks, et see on hea.
Vaja ei ole tõhusamat vene keele õpet, küll aga võiks olla rohkem mitmekesisem keelevalik põhikooli osas. Oma põhikooli ajast oli venekeele õppimine päris piin, kogu see soviet ajalugu ja okupatsioon kaasa ka ei aitanud.