> Pärnu linnavalitsus koos koolijuhtidega otsustas, et kõik Pärnu linnas ja osavaldades asuvad munitsipaalkoolid, omavalitsuse huvikoolid ja noortekeskused lähevad pärast koolivaheaega 1.–14. novembrini distantsõppele. Distantsõppele saadetakse ka erivajadusega õpilased, algklassid ja gümnaasiumiastme õpilased.
Siis avaldas õiguskantsler arvamust, et Tallinnal polegi õigust oma hallatavaid koole osalisele kaugõppele saata. Puuduvat õiguslik alus, säärase korralduse peaks õiguskantsleri hinnangul tegema mitte KOV, vaid Terviseamet.
> Viiruse leviku olukorrale ega selle alusel ennustatavale haiglakoormusele ei ole pädev andma hinnangut koolidirektor ega kooli pidaja, rõhutab õiguskantsler. Koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu tekkinud ohu üle otsustab terviseamet, võttes aluseks epidemioloogilised, laboratoorsed ja kliinilised andmed, nagu näeb ette nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS). Selle järgi võib kooli näiteks ajutiselt sulgeda või koolis liikumist piirata üksnes terviseamet või valitsus, kuid millist õppevormi seejuures rakendatakse (näiteks kaugõpe), saab otsustada kool.
Huvitav on takkajärgi targana märkida, et ilmselt tähendab see: paberi peal on tegemata jäänud õppus või harjutus, et “mis juhtub, kui olukord koolides ülejõukäivaks muutub”. Õppuse käigus võinuks omavalitsuse esindajad istuda sama laua taga õiguskantsleri büroo esindajatega, ja läbi mängida olukorra *”me saadame koolid kaugõppele”*, et teine tiim saaks varakult avastada *”ärge tehke, see võib olla õigusvastane otsus”*.
Kuna säärast valitsemise protsessi läbi mängimist pole ilmselt toimunud, eeldab koolide pidaja, et tal on õigus tegutseda, ja õiguskantsler eeldab, et säärast õigust pole. Ilmselt jõutakse kohtusse.
Senikaua, isegi kui otsus on õigusvastane, täidetakse seda, kuni kohus õiguskaitset ei anna. Kuna aga varasemas Tallinna-teemalises artiklis on kirjas, et KOV otsust polegi olemas, on vaid KOV teade ja järgnevad koolide otsused, võib olukord olla juriidiliselt keerulisem, kui orbiidilt vaadates paistab.
Miks on pidevalt järgnev olukord?
Valitsus ja KOV-id: * astuvad lõpuks ometi samme leviku piiramiseks *
Õiguskantsler: REEEEEEE
Okei, ma saan aru – kõigil i-del pole alati täppe ja t-del kriipse peal, kõik ei ole juriidiliselt korrektne, aga no kurat, kas on alati vaja põikpäiselt õigust taga ajada, kui selle tulemus on üldine kahju?
Suht huvitav olukord meil – valitsus ja koolid vs KOVid.
3 comments
Eesti süsteemid tõrguvad jälle, parem käsi ei tea, mida vasak teeb.
Vahepeal tuli juba uudis, et [“Ka Pärnu koolid lähevad kaheks nädalaks kaugõppele”](https://www.err.ee/1608384476/ka-parnu-koolid-lahevad-kaheks-nadalaks-kaugoppele).
> Pärnu linnavalitsus koos koolijuhtidega otsustas, et kõik Pärnu linnas ja osavaldades asuvad munitsipaalkoolid, omavalitsuse huvikoolid ja noortekeskused lähevad pärast koolivaheaega 1.–14. novembrini distantsõppele. Distantsõppele saadetakse ka erivajadusega õpilased, algklassid ja gümnaasiumiastme õpilased.
Siis avaldas õiguskantsler arvamust, et Tallinnal polegi õigust oma hallatavaid koole osalisele kaugõppele saata. Puuduvat õiguslik alus, säärase korralduse peaks õiguskantsleri hinnangul tegema mitte KOV, vaid Terviseamet.
> Viiruse leviku olukorrale ega selle alusel ennustatavale haiglakoormusele ei ole pädev andma hinnangut koolidirektor ega kooli pidaja, rõhutab õiguskantsler. Koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu tekkinud ohu üle otsustab terviseamet, võttes aluseks epidemioloogilised, laboratoorsed ja kliinilised andmed, nagu näeb ette nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS). Selle järgi võib kooli näiteks ajutiselt sulgeda või koolis liikumist piirata üksnes terviseamet või valitsus, kuid millist õppevormi seejuures rakendatakse (näiteks kaugõpe), saab otsustada kool.
Huvitav on takkajärgi targana märkida, et ilmselt tähendab see: paberi peal on tegemata jäänud õppus või harjutus, et “mis juhtub, kui olukord koolides ülejõukäivaks muutub”. Õppuse käigus võinuks omavalitsuse esindajad istuda sama laua taga õiguskantsleri büroo esindajatega, ja läbi mängida olukorra *”me saadame koolid kaugõppele”*, et teine tiim saaks varakult avastada *”ärge tehke, see võib olla õigusvastane otsus”*.
Kuna säärast valitsemise protsessi läbi mängimist pole ilmselt toimunud, eeldab koolide pidaja, et tal on õigus tegutseda, ja õiguskantsler eeldab, et säärast õigust pole. Ilmselt jõutakse kohtusse.
Senikaua, isegi kui otsus on õigusvastane, täidetakse seda, kuni kohus õiguskaitset ei anna. Kuna aga varasemas Tallinna-teemalises artiklis on kirjas, et KOV otsust polegi olemas, on vaid KOV teade ja järgnevad koolide otsused, võib olukord olla juriidiliselt keerulisem, kui orbiidilt vaadates paistab.
Miks on pidevalt järgnev olukord?
Valitsus ja KOV-id: * astuvad lõpuks ometi samme leviku piiramiseks *
Õiguskantsler: REEEEEEE
Okei, ma saan aru – kõigil i-del pole alati täppe ja t-del kriipse peal, kõik ei ole juriidiliselt korrektne, aga no kurat, kas on alati vaja põikpäiselt õigust taga ajada, kui selle tulemus on üldine kahju?
Suht huvitav olukord meil – valitsus ja koolid vs KOVid.