Regionaal- ja põllumajandusministeerium plaanib uuendada kalmistuseadust, milles võidakse puudutada ka uusi matusevorme nagu puumatused.
Ministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna õigusvaldkonna juht Martin Kulp sõnas ERR-ile, et praegu toimub probleemide kaardistamine.
“Hetkel oleme ettevalmistavas faasis. See tähendab, et korraga toimub nii seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamine kui ka ikka jätkuvalt praktiliste probleemide kaardistamine ja omavalitsustelt nende kohta uurimine. Eelnõu koostamise ja vajaduse ajaraami saamegi otsustada juba järgmisel aastal, kui meil on väljatöötamiskavatsusele laekunud tagasiside,” rääkis Kulp.
Muudatustega soovitakse näiteks lahendada probleeme, mis puudutavad nii hauaplatsi kasutamist, andmekaitset, kalmistutele seatavaid tingimusi ja teisi parameetreid, mis puudutavad näiteks matmissügavust.
Üks uuema aja trendidest on puumatus, mille puhul lisatakse lahkunu tuhk puuistikusse. Eestis on selle idee välja töötanud matusebüroo Memoris, mille asutaja Tarko Tuisk selgitas asja lähemalt.
“Puumatus tegelikult on ju väljamõeldud sõna, sellist sõna olemas ei olnud ja see sõna on just tulnud meie poolt. See tähendab seda, kui inimesele väljastatakse alternatiivselt tavaurnide asemel biolagunevast materjalist urn koos istikuga. Ja siis inimene saab selle istiku kuskile istutada, kuhu on lubatud istutada,” rääkis Tuisk.
Tuisu sõnul tuleb puumatuse puhul küsida enne istutamist kalmistuhaldajalt selleks luba.
“Kalmistule istutamise puhul on ainus oluline aspekt, et tuleb alati kalmistu juhiga või inimestelt, kes seda kalmistut haldavad, küsida, kas see on lubatud, milline vorm on lubatud, kui kõrge, sest üldjuhul kalmistule ei tohi leinavormidest kõrgemaid vorme istutada,” selgitas Tuisk.
“Mida me oleme soovitanud Eestis, on lihtsalt, et Eestis istutada Eesti liike; puuliike, mis on Eesti kliimaga harjunud ja meie mullaga. Ja arvestada tuleb ka sellega, et kui soovitakse puu istutada kuskile oma kodu lähedale või enda kinnistule, siis arvestada sellega, mis saab siis, kui näiteks otsustatakse kolida.”
Kulbi sõnul on seadus uudse puumatuse osas ebamäärane.
“Muidugi ka omavalitsused on olnud veidi skeptilised selles osas. Õigemini nad ei ole trendi vastu, aga neil on mure, et mis saab sellest kalmistukujundusest, kui kõikjale lubada seda nii-öelda lausaliselt. Seega kuulame omavalitsused ära ja otsustame siis. Aga meie praegune mõte selles suunas on, et seda võiks lubada, aga anda õigus seda lubada omavalitsustele,” kommenteeris Kulp.
Tuisk ei näe otsest põhjust puumatuseid reguleerima hakata, kuid tal on hea meel, et see on jutuks tulnud.
“Täna juba ei ole keelatud mitte kuidagi kalmistuhaldajatel, kelleks enamasti on kohalikud omavalitsused, määrata seda, kas on õigus kuskile hauaplatsile midagi istutada või ei ole. Mul on hea meel, sest järelikult on see meie pärast kõneks tulnud ja ma ainult tervitan seda, kui selle peale mõeldakse.”