Äripäev oli aasta tagasi, mil valitsus kaalus sotsiaaldemokraatide ettepanekul Leedu eeskujul erakorralise pangamaksu kehtestamist, selle idee vastu – nagu ka valitsus kokkuvõttes. Nüüd nendime takkajärele targana, et tegelikult tulnuks see siiski sisse seada.

Eesti edukaim ettevõte 2024 on Swedbank, palju õnne! Teiseks tuli SEB, õnnitleme! Kolmas koht LHV, hurraa! Neljandaks jäi Luminor, tubli tulemus! Viies Coop Pank, hästi tehtud! Kuues Bigbank, juhhei!

Leedu majandus buumib nii, et vähe pole – tänavuseks majanduskasvuks prognoositakse värske seisuga 2,2%. Samas meitel muudkui vindub.

Meenutuseks: Stenbockis toonase peaministri Kaja Kallasega kohtumas käinud pankurid lahkusid suusõnalise kokkuleppega, et tasuvad pangamaksust pääsemiseks järgneval kahel aastal 120 miljonit eurot ekstra tulumaksu. Lisaks lubasid suuremad pangad võtta erakorralist dividendi, tuues nii 2024. aastal riigile täiendavalt 80 miljonit eurot ja 2025. aastal 40 miljonit eurot. Kriitikud märkisid seepeale, et kui suured pangad maksavad välismaa omanikele rohkem dividendi, siis lahkub pankadest rohkem kapitali.

Leedus nõutakse 60% maksu netointressitulult, mis ületab viimase nelja aasta keskmist tulu enam kui 50% võrra. Sotsid rääkisid ettepanekut tehes ligi poole miljardi euro suurusest efektist riigieelarvele, Äripäev saab eespool viidatud Eesti Panga andmete põhjal, et riigile laekunuks Leedu mudeli järgi 300 miljonit lisaeurot. Sellise raha eest võinuks jätta ära näiteks tänavuse käibemaksu tõusu, mis tõi riigieelarvesse ligi 250 miljonit eurot. Küsigem siinkohal: kumb olnuks Eesti majandusele kokkuvõttes kasulikum?

Kaste: >! https://pastebin.com/fUhp8D0D !<

by MrJrx0

9 comments

  3. Kurb, et Eesti edukaimad ettevõtted on välismaa ettevõtted, kellel Eestis tegutsemises mingit äririski pole ning kes saavad igavesest ajast igavesti kõrgeid intresse koordida, samal ajal luues null lisandväärtust.

  4. Muide kõige lollim asi kogu selle loo juures on see, et kui seda pangamaksu hakata alles nüüd tegema, siis maksutulu tuleb juba oluliselt väiksem. Põhjuseks on ECB baasintressimäärade langetustele järgnenud euribori hoogne langus, mis viib ka pankade intressitulud varem väljastatud laenude pealt alla.

    Nt Leedu riigikassasse laekus 2023. aastal erakorralise pangamaksuna 256 miljonit eurot. Käesoleval aastal on laekumised juba vähenenud. 2025. aastal prognoositakse ainult 50 kuni 70 miljonit eurot laekumist.

    >The Bank of Lithuania estimates that the levy could raise 50 to 70 million euros next year compared to 256 million euros in 2023 when the tax was first introduced.

    [https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/2299720/lithuania-extends-bank-solidarity-tax-to-fund-defence](https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/2299720/lithuania-extends-bank-solidarity-tax-to-fund-defence)

    Ehk me oleksime pidanud pangamaksu tegema siis, kui seda Leedus tehti ja kui sotsid sellest ka rääkisid – 2023. aastal. Kui alles nüüd teeksime, arvestades sellega, et maksud tagasiulatuvalt kehtida ei saa, tuleksid esimesed laekumised alles 2025. aastal. Kui meie pankade käekäik on Leedu omadega sarnane (ja miks see ei peaks olema?) ning euribori langust arvesse võttes, tähendaks see juba üpris mõõdukat maksulaekumist.

    Rong on juba läinud, aga me oleme alles ärkamas. Äripäevalt kah tagantjärele tarkus. Masendav.

  5. Lollargumentina selles loos pangamaksu vastu oli lisaks see, et selle maksu kehtestamise juhul LHV ja Coop panga aktsia hind langeb. Tegelikult langeb meie majandus ja temaga koos ka Tallinna börsi aktiivsus, nii et need ajakirjanikud on suht lollid.

  6. Rahvast on lihtsam veebda – näita näpuga, et näe, naaber on sul “rikas” vms ja kaklevad omavahel.

    Pangad on juba targad ja suudavad igat pidi manipuleerida ja vastu võidelda.

  7. Väga kurb oli divikate diilis ka see, et dividendidena enamus pankade kasumist voolas riigist välja. Erakorralise maksu puhul see raha oleks Eestis jäänud

  8. Eestis on rahvas loll ja maksab euribori intressi kinni. Mujal on see risk pangale, meil klient katab pankade riske.

  9. Uskumatu, et Äripäev on ka lõpuks tunnistanud, et käibemaksu tõus oli tegelikult halb idee. Aega läks küll jaburalt kaua. Juba 2022. aastal, kui Eesti inflatsioon oli Euroopa tipus ja 30 aasta kõrgeimal tasemel, oleks pidanud aru saama, et hinnatõus on Eesti majanduse suurim probleem sel hetkel, mille vastu peaks valitsus midagi tegema ja kohe kindlasti mitte seda võimendama.

Comments are closed.