25 FAKTI | Delfi – Eesti esimene nii mitmeski mõttes!

Delfi läks esmakordselt eetrisse 23. novembril 1999 kell 10.30. Kes juhtus külastama, sai muu seas tol päeval lugeda: „Valitsus kehtestas uuest aastast alampalgaks 1400 krooni“ ja „Vene välisministeeriumi ärritas Eesti toetus Tšetšeeniale“. Ajakirjanduse revolutsioon digimaailmas sai alguse.

Kui sõidad üle piiri Lätti või Leetu, ei maksa arvata, et mainides „Delfit“, ei saa kohalikud aru, millest jutt. Vaid kolm päeva pärast Delfi sündi Eestis, nägi ilmavalgust Läti Delfi. Ja 2000. aasta veebruaris järgnes neile ka Leedu Delfi. Aastatega on Delfi pälvinud lugejate usalduse, olles tänaseni külastatuim uudisteportaal kõigis kolmes riigis.

Aastatel 2007-2014 tegutses Delfi ka Ukrainas, ent paraku ei saavutanud seal loodetud edu.

Kuigi Delfi lõi 1999. aastal Eesti internetifirma Microlink, müüs ettevõte portaali 2004. aastal 81 miljoni krooni ehk umbes viie miljoni euro eest USA investeerimisfirmale Texas Pacific Group. Taas Eesti omanike kätte jõudis Delfi 2007. aastal, kui Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik ostis portaali uskumatult suure summa, 54,1 miljoni euro ehk ligikaudu 850 miljoni krooniga.

Tegemist on tänaseni Balti riikide ajaloo kalleima meediatehinguga.

Aastaid hiljem tunnistas Luik, et Delfi ost oli hoolimata kallist hinnast õige otsus. „Tõmbasime firmale selga grandioosse laenu ja sukeldusime digitaalsesse tulevikku. Keegi ei teadnud, et samaaegselt sukeldume ka ülemaailmsesse finantskriisi. Pidin kõik pandiks panema, mis mul on – kodumajani välja -, ent selline ongi minu arusaam riskist.“

Kui sülelapsed välja arvata, pole Eestis ilmselt inimest, kes Delfit aeg-ajalt ei külastaks, olgu ta tellija või mitte. Tänavu oktoobris külastas Gemius Audience’i andmetel Delfit 686 000 inimest, neist suurem osa avas Delfi vähemalt korra päevas, arvestatav osa ka päeva jooksul korduvalt.

Kui Eestis või maailmas juhtub midagi raputavat, on Delfi paljude Eesti inimeste jaoks esimene kanal, mille kaudu end olukorraga kurssi viiakse ja kursis hoitakse. Viimastel aastatel oli taolisteks sündmusteks kahtlemata täiemahuline sõda Ukrainas ja koroonakriis – neil ärevatel päevadel oli Delfi loetavus rekordiline ja portaali külastas kuus üle 750 000 Eesti inimese.

Aastatega on Delfist kasvanud suur meediamaja. Kui algusaegadel võis töötajad sisuliselt kahe käe sõrmedel üle lugeda ja töö oli pigem tehniline kui ajakirjanduslik, siis tänasel päeval töötab AS Delfi Meedias kokku 439 inimest. Toimetuste töötajaid – reportereid, toimetajaid, fotograafe jne – on neist veidi alla poole, täpsemini 211 inimest.

2008. aasta oktoobris jõudis Delfi oma võimekuses nii kaugele, et oli aega hakata televisiooni tootma. Ja nii sündiski Delfi TV! Videomeeskond asus Delfis tegelikult tööle juba aasta varem, tootes esmalt üksnes videolõike Delfi erinevatele portaalidele.

„Televisioon ja internet lähenevad teineteisele kukesammul. Ja kaugel pole päev, kui pole enam võimalik teha vahet, kas inimene vaatab arvutist telekat või vastupidi, telekast internetti,“ lausus omaaegne Delfi sisujuht Kerttu Metsar toona vaat et prohvetlikult.

Tänasel päeval toodab Delfi TV maailma tasemel sisu, mille eest on pälvinud palju tunnustust. Videolugudest vaadatuim valmis mullu ja räägib Tallinnas asuvast salajasest pornohäärberist, milles filmitu jõuab miljoniteni üle maailma. Tellituim videolugu sündis aga tänavu septembris ja vaatleb Eesti meelelahutaja Ari Matti Mustoneni pöörast tähelendu USA-s.

Kui tänapäeval tarbib suurem osa kasutajatest Delfit arvutiekraani asemel nutitelefoni kaudu ning veebilehti, mida pole telefonikasutuseks kohandatud, pole justkui olemas, siis 15 aastat tagasi oli suurem „plahvatus“ selles suunas alles tulekul.

Nii valmiski 2008. aastal lausa video, kus õpetatakse kasutajaid uut mobiiliversiooni tarbima.

Mobiili vahendusel Delfi kasutajate arv möödus arvuti omadest esmakordselt alles 10 aastat hiljem – 2018. aasta suvel. Tänasel päeval tarbib Delfit mobiilse seadme vahendusel juba ligi kaks kolmandikku unikaalsetest kasutajatest.

2009. aastal ei olnud sotsiaalmeedia võidukäiku enam võimalik eirata ja nii jõudis tolle aasta 24. novembril esmakordselt Facebooki ka Delfi. Aja jooksul on ilmnenud, et on hulgaliselt inimesi, kes jõuavadki uudisteni ainult sotsiaalmeedia kaudu. „Kui sind pole sotsiaalmeedias, siis pole sind olemas,“ nagu tavatsetakse öelda.

Tänaseks on Delfi Facebooki lehel juba üle 170 000 jälgija ja rohkem kui 150 000 „sõpra“. Jõuame ainuüksi sealtkaudu kuus keskmiselt umbes poole miljoni unikaalse kasutajani.

Aastast 2015 on Delfil ka Instagrami konto, kus lisaks tähtsamatele uudistele saab imetleda Delfi fotograafide ägedamaid tabamusi. Tänaseks on Delfi lnstagrami lehel üle 19 000 jälgija ning meie sisu jõuab sõltuvalt kuust 50 000 – 80 000 kasutajani.

2011. aasta oli oluline verstapost ajakirjanduse digitaliseerimisel. Delfi Meedia tegi Eesti turul esimesena julge, kuid ajakirjanduse jätkusuutlikkuse seisukohast olulise otsuse, hakates katsetama tasulist veebisisu. Kui esimese seitsme aastaga jõuti ainult 20 000 digitellijani, siis sealt edasi järgnes juba hüppeline kasv.

Tänaseks on Delfi digitellijate arv jõudnud 115 000 lävele. Arvestades Eesti väiksust on see märkimisväärne tulemus – võib ilma liialdamata öelda, et 1,3 miljoni elaniku juures on Delfi püstitanud digitellijate „maailmarekordi“.

„Oma tööd saab hästi teha ja ühiskonda teenida meediamaja, mis majandab ennast ise ära. Siis suudame arendada sisu, maksta ajakirjanikele head palka ning me ei pea end painutama kellegi soovide järgi,“ ütleb Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo.

Oluliseks verstapostiks Delfi ajaloos oli 2015. aasta, kui Delfiga liideti AS Eesti Ajalehed. Tolle sammuga jõudis Delfi portaali ka Eesti Ekspressi, Maalehe, Eesti Päevalehe ja LP sisu. Ajakirjanduslik sisuloome ja mitmekesisus sai sisse suure hoo ja Delfi hakkas muutuma seda nägu, mida ta on tänapäeval.

Järgmine oluline verstapost oli 2018. aasta, kui Delfiga liideti ka osa Ajakirjade Kirjastusest. Lugejail oli põhjust rõõmustada, sest Delfi sisu rikastus sel teel lausa seitsme ajakirja võrra, meelelahutuslikust Kroonikast pika traditsiooniga Eesti Naiseni.

Tollest ajast saadik on Delfi kümnete väljaannete platvorm veebis ja Delfi esileht viib kokku kõikide väljaannete parima sisu. „Ikka öeldakse, et „ma lugesin seda Delfist“ või et „Delfi kirjutas“. Kuigi võib olla tegelikult oli see Ekspressi või mõne muu väljaande lugu,“ tunnistab kunagine Delfi toimetaja ja tänane LP peatoimetaja Kerttu Pass.

25. novembril 2021 ilmus Delfi seni kõige tellitum lugu. Tol päeval raputas Kroonika avalikkust pealkirjaga: „Õudus suletud uste taga. Suunamudijatest abielupaari Triinu Liisi ja Justini koduvägivalda on käinud korduvalt lahendamas politsei“. Tänaseks on paar lahus ja vägivallas süüdistatud Justin McNairn naasnud kodumaale Austraaliasse.

Järgnevad Pere ja Kodu pihtimuslugu „Armastatud suunamudija Britt Erneweini avameelne ülestunnistus: kaotasin enda ja see lõi mu abielu kildudeks“ ja Ekspressi uuriv lugu „Kuidas Johanna-Maria Lehtme käe all sai Slava Ukraini heategevusest bisnis“.

Uudis miljonär Teet Saarepera surmast lõi pahviks. 6. oktoobril 2020 ilmunud Kroonika lugu küsis: „Mis juhtus kõigest 49aastase vitaalse mehega, kellel oli alati naeratus näol ja vimka silmis?“ Traagiline teema huvitas lugejaid sedavõrd, et see on Delfi ajaloo seni kõige loetum lugu – seda on avatud pea 1,3 miljonit korda.

Valimised ja demokraatia on meie lugejate jaoks kahtlemata olulised – Delfi kõige vaadatumat otsesaadet 2023. aasta parlamendivalimiste õhtul ja ööl vaatas pea 95 000 inimest. Ülekannet käivitati kokku üle 213 000 korra.

Et Eesti rahvas on ralliusku, tõestab ka 13. novembril 2021 eetris olnud Delfi seni kõige tellitum otseülekanne. Otepää talveralli naelutas ekraanide ette tuhandeid inimesi ja pani sadu esmatellimust vormistama. Toonane ülekanne on tellitud lugude üldedetabeli teisel kohal. Kõik kiiruskatsed võitnud Tänak teenis kindla võidu.

Järgnevad Kalev/Cramo 2021. aasta eurohooaja avamäng ja 2023. aasta parlamendivalimiste eel Delfi korraldatud tuline poliitiline debatt toonase Reformierakonna esimehe Kaja Kallase ja tänaseni EKREt tüüriva Martin Helme vahel.

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse raputas kogu Eestit. Sõja alguspäevil hoidis Delfi ööpäevaringse otseblogi kaudu sündmustel kätt pulsil. Tõenäoliselt on Eestis vähe neid, kes kasvõi korra seda ei kiiganud. Sõja esimese viie päeva jooksul avati Delfi otseblogi üle seitsme miljoni korra, tehes sellest portaali seni kõige loetuma otsekajastuse.

Võimsalt on otseblogisid jälgitud ka USA presidendivalimiste ja muidugi kõigi WRC rallide ajal.

Juba aastaid on Delfis väga oluline koht ka uurival ajakirjandusel. Julgeme kinnitada, et Delfi Meedia uuriva ajakirjanduse toimetus on Eesti tugevaim. Oma suurepärase töö eest on meie ajakirjanikud saanud tunnustust kodumaal ja tähelepanu rahvusvaheliselt.

Terve hulk meie meediamaja ajakirjanikke on pälvinud ka tuntuma uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri: Kirsti Vainküla (2018), Sulev Vedler (2019), Holger Roonemaa (2021, 2022, 2023), Martin Laine (2022 ja 2023), Aleksander Algo (2022), Tiina Kaukvere (2022), Oliver Kund (2022), Riin Aljas (2022), Herman Kelomees (2023), Matthias Kalev (2023).

Kui kuskil maailmas toimub midagi Eesti jaoks olulist, on seal kohal kindlasti ka Delfi.

Aastate jooksul on meie ajakirjanikud kajastanud sündmusi kohapealt kümnetes erinevates riikides ja kõigis maailmajagudes, va Antarktika. Tänavu on Delfi ajakirjanikud viibinud välislähetustes summaarselt kokku 814 päeva, kajastades sündmusi alates sõjast Ukrainas kuni rallideni üle maailma.

Ainuüksi viimasel kahel kuul on meie ajakirjanikud toonud lugejateni kohapealsed emotsioonid USAst, Tšehhist, Jaapanist, Austriast, Belgiast, Poolast, Gruusiast, Slovakkiast, Aserbaidžaanist ja Saksamaalt.

Taskuhäälingute ehk podcast’ide kasvavat populaarsust terves üle maailma ei saanud eirata ka Delfi. 2018. aasta oktoobris tõi Delfi turule podcast’ide keskkonna Delfi Tasku, mis koondas enda alla erinevate valdkondade saated. Tänaseks on Delfist saanud podcast’ide valdkonna turuliider Eestis ning Taskust leiab üle juba poolesaja erineva eestikeelse saateformaadi, millest kuulatuimad on „Mehed ei nuta“, „Pihtas-põhjas“ ja „Ettemõte“.

Kui tead midagi olulist, mida teisedki võiksid teada saada, saada meile vihje! Tänu tublidele Delfi vihjesaatjatele, kellest osa soovivad jääda anonüümseks, on aastate jooksul valminud arvukalt lugusid, mis muidu võinuks jääda sündimata.

Iga päev jõuab Delfi postkasti kümneid vihjeid Eesti elus sündivast. Olgu tegu liiklusõnnetuse, kuriteo, valgustkartva juhtumi või lihtsalt huvitava faktiga – võime kinnitada, et meie tublid toimetajad loevad läbi iga viimase kui vihje, kontrollivad üle, ja kui ainest, teevad sellest kiirelt uudise. Ja loomulikult garanteerime ka iga vihjesaatja anonüümsuse.

2020. aastal jõudis Delfi veel ühe uue ja suure ambitsioonini – pakkuda Eesti kvaliteetseima ja mitmekülgseima ajakirjanduse kõrval meeldejäävaid ja emotsionaalseid üritusi, mis tekitaksid ühiskonnas kõneainet ning võimalusel toetaksid mõne valdkonna väljapaistvust Eestis.

Ja nõnda sündiski Delfi Elamus. Aastate jooksul oleme korraldanud suurejoonelisi spordiüritusi nii tennise-, korvpalli- kui ka rallisõpradele, arvukalt erinevaid konverentse ja mitu teatrietendust.

Alles sel nädalal korraldasime juba oma teise suure tenniseõhtu, kui Eesti tenniselootus Mark Lajal läks kodupubliku ees vastamisi Prantsuse staar Gaël Sébastien Monfilsiga. Ja pelgalt päev varem esietendus Von Krahli Teatri ja Delfi koostöös sündinud lavastus „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“

Aastate jooksul on Delfi kirjutanud tuhandetest inimestest, ometi tulevad mõned neist lugudes esile teistest tihedamini. Ei saa üle ega ümber meie vaenulikust idanaabrist ja selle valitsejast Vladimir Putinist, kelle nimi on erinevatest lugudest käinud läbi loendamatu arv kordi. Venemaa juhi vastu on Delfi lugejatel olnud alati suur huvi ja ka tema tegusid on kajastatud selgelt enim.

Ralliäss Ott Tänaku tegemisedki ei jäta Delfi lugejaid külmaks ja tema hoiab kajastatumate persoonide seas teist kohta. Talle järgnevad USA hiljaaegu tagasivalitud president Donald Trump, tänaseks meie seast lahkunud poliitik Edgar Savisaar ja Eesti ekspresident Toomas Hendrik Ilves.

Anonüümne kommentaarium on olnud osa Delfist alates esimesest päevast peale. Kui 2000. aastal nimetasime seda suisa „Eesti kollektiivseks ajuks“, siis täna enam nii öelda ei tihkaks. Hoolimata debattidest kommentaariumi sulgemise üle, elab see oma elu ikka edasi: tööle on võetud moderaatorid ja appi tehisaru, et olukord kommentaariumis kontrolli alt ei väljuks.

Tänase seisuga kommenteerituim lugu Delfis pärineb 9. jaanuarist 2021 ja räägib Kaja Kallase reaktsioonist reformierakondlaste muudatusettepanekule – kas Eesti elu oleks parem Venemaa osana –, mis oli mõeldud osana obstruktsioonist väärama abielureferendumi eelnõu. Loo alla on kirjutatud üle 3600 kommentaari.

Tänase päeva seisuga on Delfi portaalis kokku üle 3 010 575 loo. Võib lugema jäädagi!

Tallinna kesklinnas asuvas Delfi toimetuses süttivad tuled argihommikul kella 6 paiku. Ajal kui suurem osa Eestist veel magab, on toimetuse poole teel kaks meest – välisuudiste toimetaja Lauri Laugen ja peatoimetaja Urmo Soonvald. Kumb neist avab esimesena ukse, lülitab sisse tuled ja teeb esimese kohvi? Kord üks, kord teine – rebimine on tihe ja võitlus kõige varasema töötaja tiitli nimel kestab edasi.