Noored hindavad, et Maarja-Liisa pakub võimalusi kodukohta panustada. Ta teeb seda väikese tagamõttega. “See seob noori tugevamini kodukohaga,” usub ta.
“Olen ise ehe näide sellest, et olen läinud ära Tallinna, aga tulnud üsna kiiresti tagasi. Üks põhjus oligi see, et sain ennast koolinoorena teostada, seda märgati ja hinnati, see tõmbas tagasi. Kui Tallinnas olin osa hallist massist, siis tundsin, et Ida-Virumaal on võimalik ennast päriselt teostada niimoodi, et sellel on ka silmaga nähtav tulemus,” rääkis Maarja-Liisa.
Kogukonna väsimatu vedur
Eevi Paasmäe tutvustamas trükist Laagna kandi kadunud koolidest. Maarahvaseltsi Vanatare tegevus on tänu Eevi vedamisele ja projektide kirjutamisele hulga sisukamaks muutunud. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik
Eevi Paasmäe on kohaliku kogukonna vedur ja tänu temale on vagunitel kergem järele tulla. Ta ei saanud minna aumärki vastu võtma, sest avastab kirgliku reisisellina sel nädalat Ateenat.
Eevi panustab vabatahtlikuna mitme kodanikuorganisatsiooni tegevusse: ta on juhatuse liige Sillamäe eesti seltsis ja maarahvaseltsis Vanatare, on Ida-Virumaa Eesti naisühenduste ümarlaua algataja ja lööb kaasa Eesti kultuuriseltside ühenduses.
“Mind käivitab tahe aktiivne olla. See on vist geenides. Mäletan väga hästi seda aega, kui ütlesime oma emale: “Kuule, sa oled kaks päeva nüüd kodus olnud, kas seda on sinu jaoks palju?” Sest juba ta pidi minema midagi küla peale tegema,” meenutab Eevi.
Nüüd ütleb tema lapselaps, et see on rumal jutt, nagu oleks pensionäridel palju aega. Sest vanaemal ei ole.
“Ja teine asi on see, et ma ammutan sellest jõudu ja energiat. Ma ei kujuta ette, kui peaksin kodus istuma − siis ma ei viitsiks tubagi koristada. Tegutsemisest oma jõu, energia ja tervise ammutangi. Olen kogu elu niimoodi elanud ja eriti meeldib mulle uusi ideid otsida.”