võttes arvesse, et pakendikonteinerid tulevad vasrsti üldistatult iga elamu juurde… siis igati hea meede ju 😀
Küsitav on muidugi miks sellist asja peaks seadusega reguleerima, st KOV võib ise kaamerad panna, kui on kogumiskohas mure. Või panna sinna keegi istuma ja juhendama inimesi nt.
Valvekaamerad? Nii 20. sajand.
Me suudame sateliidi piltide pealt vaadata kas inimesed on oma muru niitnud, miks mitte vaadata kes prügi valesti viskab.
/s igaks juhuks
Pooldan kahe käega. Korteriühistutele võiks sama õiguse anda. Korterelamutes eriti suur probleem. Ming ahv, kes lugema pole õppinud, topib biojäätmete konteineri olmeprügi täis ja jätab oma vana madratsi, ukse ja mööbli prügikastide juurde vedelema.
Kedagi vastutusele võtta ei saa, sest riigikohus on otsustanud et jälgida ei tohi. Prügifirma teeb arveid tühisõidu eest. KÜ maksab suuregabariidilise prügi äraveo eest. Ning siis peab keegi kogu biokonteinerist prügi olmekonteinerisse ümber loopima või sorteerima. Tavaliselt KÜ juhatuse esimees.
Paneks valvekaamera, saaks teada, kes lugeda ei oska, Määraks 2000eur hoiatustrahvi esimesel korral, 4000 teisel korral ja kolmandal korral sunniks KÜ ÜK otsusega korteri võõrandama.
tundub et riigil on piisavalt raha…kes see krt neid sadu tuhandeid tunde videosi peaks hakkama vaatama 😀
nagu tulevad filmimeeskonnaga kohale ja värki? look mom, i’m on tv!
Kindlasti on see sorteerimine probleem. Aga siis tuleb mõelda süsteemi parendamise peale.
Aga tüüpiliselt meie valitsejatele, teeme asja võimalikult ebamugavaks ja siis hakkame karistama.
Teiseks, kas see filmimine on ikka legaalne tegevus? Mina näiteks ei soovi, et minu kodu ümber on mingid kaamerad, kust saab jälgida näiteks millal tulen või lähen ja kumma masinaga ma sõitu lähen ja kes mul kaasas on.
Haige jälgimisühiskond!
Enamus viskajaid on laisad või nõuka aja arvamusega, et teiste prügi sorteerimine peaks olema tasustatud töö… Mõlemal juhul ei muudaks nende käitumist ka raha trahv.
Meie KÜ juba valvab kes viskab mida, inimesed õppisid segaprügi paremini varjama
Mismoodi viskaja isik tuvastatakse, mingi programm näo järgi või? Aga kui maskiga selle räpase koha juures käia?
Tule taevas appi, mis lollustega meil ametnikud tegelevad.
Väga lühinägelik ja isegi ludiitlik lähenemine. Mingid kaamerad? Pff.
Palju mõistlikum oleks välja arendada riiklik prügiäpp KontEiner (hankemaht arvestuslikult 14,78 miljonit), mis töötab Smart-ID baasil. Avalike konteinerite vahetuse hange on samuti ettevalmistamisel ning uued konteinerid ühilduvad KontEineriga (NB! Kasutamiseks vajalik internetiühendus!).
Konteineri kasutamiseks tuleb end tuvastada ning skännida prügikoti sisu. Tubli kodanik skännib oma prügi juba kodus prügikasti pistes.
Konteineri sulgemiseks tuleb tegevus kinnitada digitaalse allkirjaga, millega ühtlasi ka nõustutakse konteineri kasutustingimustega. Valeandmete esitamise eest on ette nähtud trahv ning kohustuslik praktika Kliimaministeeriumis.
selle asemel, et investeerida paremasse sorteerimistehnoloogiasse või inimestesse kes sorteerivad, palkame inimese kaameraid vahtima, et siis karistada neid kes prügi ei sorteeri? Kõlab nagu klassikaline Eesti lahendus, kus eesmärk unustatakse poolel teel ära ning liigutakse otse võimalusteni, et kuidas karistada.
11 comments
võttes arvesse, et pakendikonteinerid tulevad vasrsti üldistatult iga elamu juurde… siis igati hea meede ju 😀
Küsitav on muidugi miks sellist asja peaks seadusega reguleerima, st KOV võib ise kaamerad panna, kui on kogumiskohas mure. Või panna sinna keegi istuma ja juhendama inimesi nt.
Valvekaamerad? Nii 20. sajand.
Me suudame sateliidi piltide pealt vaadata kas inimesed on oma muru niitnud, miks mitte vaadata kes prügi valesti viskab.
/s igaks juhuks
Pooldan kahe käega. Korteriühistutele võiks sama õiguse anda. Korterelamutes eriti suur probleem. Ming ahv, kes lugema pole õppinud, topib biojäätmete konteineri olmeprügi täis ja jätab oma vana madratsi, ukse ja mööbli prügikastide juurde vedelema.
Kedagi vastutusele võtta ei saa, sest riigikohus on otsustanud et jälgida ei tohi. Prügifirma teeb arveid tühisõidu eest. KÜ maksab suuregabariidilise prügi äraveo eest. Ning siis peab keegi kogu biokonteinerist prügi olmekonteinerisse ümber loopima või sorteerima. Tavaliselt KÜ juhatuse esimees.
Paneks valvekaamera, saaks teada, kes lugeda ei oska, Määraks 2000eur hoiatustrahvi esimesel korral, 4000 teisel korral ja kolmandal korral sunniks KÜ ÜK otsusega korteri võõrandama.
tundub et riigil on piisavalt raha…kes see krt neid sadu tuhandeid tunde videosi peaks hakkama vaatama 😀
nagu tulevad filmimeeskonnaga kohale ja värki? look mom, i’m on tv!
Kindlasti on see sorteerimine probleem. Aga siis tuleb mõelda süsteemi parendamise peale.
Aga tüüpiliselt meie valitsejatele, teeme asja võimalikult ebamugavaks ja siis hakkame karistama.
Teiseks, kas see filmimine on ikka legaalne tegevus? Mina näiteks ei soovi, et minu kodu ümber on mingid kaamerad, kust saab jälgida näiteks millal tulen või lähen ja kumma masinaga ma sõitu lähen ja kes mul kaasas on.
Haige jälgimisühiskond!
Enamus viskajaid on laisad või nõuka aja arvamusega, et teiste prügi sorteerimine peaks olema tasustatud töö… Mõlemal juhul ei muudaks nende käitumist ka raha trahv.
Meie KÜ juba valvab kes viskab mida, inimesed õppisid segaprügi paremini varjama
Mismoodi viskaja isik tuvastatakse, mingi programm näo järgi või? Aga kui maskiga selle räpase koha juures käia?
Tule taevas appi, mis lollustega meil ametnikud tegelevad.
Väga lühinägelik ja isegi ludiitlik lähenemine. Mingid kaamerad? Pff.
Palju mõistlikum oleks välja arendada riiklik prügiäpp KontEiner (hankemaht arvestuslikult 14,78 miljonit), mis töötab Smart-ID baasil. Avalike konteinerite vahetuse hange on samuti ettevalmistamisel ning uued konteinerid ühilduvad KontEineriga (NB! Kasutamiseks vajalik internetiühendus!).
Konteineri kasutamiseks tuleb end tuvastada ning skännida prügikoti sisu. Tubli kodanik skännib oma prügi juba kodus prügikasti pistes.
Konteineri sulgemiseks tuleb tegevus kinnitada digitaalse allkirjaga, millega ühtlasi ka nõustutakse konteineri kasutustingimustega. Valeandmete esitamise eest on ette nähtud trahv ning kohustuslik praktika Kliimaministeeriumis.
selle asemel, et investeerida paremasse sorteerimistehnoloogiasse või inimestesse kes sorteerivad, palkame inimese kaameraid vahtima, et siis karistada neid kes prügi ei sorteeri? Kõlab nagu klassikaline Eesti lahendus, kus eesmärk unustatakse poolel teel ära ning liigutakse otse võimalusteni, et kuidas karistada.
Comments are closed.