>Vähendame praeguses ärevas julgeolekuolukorras ühiskondlikku stressi ning kaotame koroonapassid ja maskikohustuse ning seame vaktsineerimisel fookusesse eakad ja teised riskigrupid, leiab ajakirjanik Urmet Kook.
>33, 108, 107, 68, 97, 113, 42. Need on päevade kaupa arvud, kui mitu uut vaktsineerimist Eestis sel nädalal tehti. Kokku nädalaga 568 uut vaktsineerimist, päeva keskmisena 81.
>Üks teadusnõukoja liige arvas hiljuti, et ajakirjandus ei peaks neist väikestest numbritest üldse rääkima, sest see taastootvat vaktsineerima mitteminekut. See jutt on paraku enesepettus.
>Ei ole märganud, et keegi oleks viimasel kuul neid numbreid ülemäära rõhutanud. Tulemus on aga endine: uusi vaktsineerijaid tuleb juurde nii vähe, et naljaga poleks võiks varsti hakata nende nimesid lehesabas avaldama. Nende väheste vaktsineeritute seas on nähtavasti veel ka lapsi, kes võisid süsti saada näiteks reisimise hõlbustamiseks, mitte sellepärast, et neil seda väga vaja oleks.
>Eelnevat immuunsust vältida suutva omikroni laines nakatuvad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed. Nii kahe kui ka kolme doosiga. Mis tähendab, et ei päde ka põhjendus, miks meil koroonapasse siseriiklikult vaja on.
>”Neid ei saa kaotada, sest siis ei lähe inimesed vaktsineerima,” pihtis aasta algul üks kõrge valitsuspoliitik. Aga on selge, et nad ei lähe niigi. Ehk sel põhjusel pole mingit mõtet koroonapassi käigus hoida.
>Samuti on päriselu viimase kuu-kahega palju muutunud. Mitmed Tallinna kesklinna kohvikud, mis veel jaanuaris hoidsid väga rangelt kinni nii koroonapassi kui ka kohvikusse sisenemisel maskikandmise nõudest, ei pane maski mittekandmist enam tähele. Alati ei küsita ka koroonapassi, eriti kui nägu teenindajale tuttav. Või ei küsita passi juurde isikut tõendavat dokumenti. Kinosaali lähevad pooled inimesed juba maskita, seansi ajal on mask ees üksikutel.
>Samal ajal oleme me suures julgeolekukriisis, mis avaldub ka Eesti inimeste kasvanud ohutajus, ärevuses ja laiemalt ebakindluses tuleviku ees. Sisemiselt katkine ühiskond ei ole sellises olukorras hea. Võtame siis ühe siseriikliku pingestaja koroonapasside näol maha, seda enam, et selle käigushoidmine ei oma omikroni kontekstis, kus nakatuvad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed, meditsiinisüsteemi jaoks enam märkimisväärset positiivset mõju.
>Jah, haiglaravil on endiselt palju patsiente, aga kui vaadata neid igapäevaseid numbreid lähemalt, siis rohkem kui pooled ei tule haiglaravile raske koroonaviiruse tõttu. Neil on muu häda, kuid neil on tuvastatud ka koroonaviirus. Või saavad nad viiruse haiglas.
>Tõsi, nemadki tuleb isoleerida, aga nende ravi on koroonaviiruse mõttes oluliselt erinev raske hingamispuudulikkusega haige ravist. See nõuab ka vähem haiglaressurssi, nagu on välja toonud eelmise teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar.
>Vaktsineeritud inimesed satuvad siiski statistiliselt harvemini haiglaravile, kui vaktsineerimata, kõlab teada-tuntud vastuargument. Vastab tõele. Aga terviseameti viimane epiidülevaade ütleb ka, et haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 72 aastat. Paneme siis vaktsineerimise sihiku edaspidi väga selgelt eakatele ja teistele riskigruppidele. Neile on vaktsineerimine endiselt hädavajalik.
>Teeme positiivse kampaania. Ärme ähvarda neid sellega, et koroonapassita ei pääse nad ööklubisse või jõusaali, sest siililegi on selge, et eakad seal ei käi. Teeme kampaania, millega pakume eakatele mingeid hüvesid, minugipoolest kasvõi raha. Kui valimiskampaaniate ajal ei häbene poliitikud “raha kohe kätte” põhimõtet, miks peaks seda siis nüüd häbenema? See oleks ka rahaliselt riigile säästvam variant, kui kulukad päevad haiglapalatis.
>Kaitsemaskid võiks samuti teha rangelt vabatahtlikuks. Ärge arvake, et ma olen mingi maskieitaja. Olen siiani alati kandnud kohusetundlikult maski ka olukordades, kus see on täiesti mõttetu, näiteks hästiventileeritud kaubanduskeskustes. Ja kannan ka edaspidi näiteks ülerahvastatud ühistranspordis. Aga sunni võiks asendada vabatahtlikkusega.
Praegu on see aeg, kus tõusu enam ei toimu, aga langust kah veel ei paista. Niipea, kui langusele pöörab ja haiglates muude haiguste raviks ruumi tekib, võiks küll.
Alustada tuleks passidest ja mitte maskidest, muide. Sest passid praeguse seisuga väga paljut ei enneta, aga maskid ennetavad jätkuvalt nii mõndagi. Ise kavatsen maski vabatahtlikult mai alguseni edasi kanda, isegi kui kohustus kaotatakse.
Kuulaks enne arste kui ajakirjanikke.
Mida on ERRi portaalide juht teinud selle heaks, et Eesti vaktsineeritus oleks Taani (või vähemalt Läti) tasemel ja maskikandmine ning piirikarantiin oleks Taiwani tasemel?
Kõik kolm Urmeti soovitust on piirangute lõdvendamised. Võiks juba aru saada, et kui optimeerimise käigus mingeid piiranguid lõdvendada, siis peaks mingeid muid piiranguid karmistama. Kus on karmistamise soovitused? Kas tõesti unistab Urmet sellest, et sügise alguses sama tants jälle jätkuks?
Las lambad jooksevad.
Ummi ole vait. Ei näe probleemi maski kandmises, tunnen end ehk veidi kindlamalt kui näen et mind ümbritsevad inimesed ka maske kannavad. Passide üle ka jaurata ei näe mõtet; kui nt kinno või kuhugi üritusele minnes tean, et sinna ainult vaksitud inimesi lastakse, mitte kristalliusku/õlide ülistajaid või muid selliseid “valgustatud” uhhuusid, veits kindlam olla.
Passist saan aru aga maskist mitte. Kui seda kohustust ei ole siis keegi ei kanna.
No üritustel oli/on siiani päris hea käia, kui sikud lammastest eraldatud.
Aga sarnaseid lugusid kuulen veel ja veel – kõik ka kolme sutsuga inimesed, suht noored pealegi, on oma sahmaka kätte saanud ja mõni mitte väga kergelt, neid kõiki ühendab see, et seotud kooliga. Õpetajad või siis lapsed käivad.
Või siis üks arst (mitte Covid) – haiglas väga kontrollitud keskkond, kuid lapsed tõid ikka koolist koju, ei aidanud respiraator ega nädal varjumist.
Ma oleks isegi passide kaotmise poolt, see ei muuda niikuinii midagi. Ma ei ole uurinud, aga ümberringi on vist kõik riigid juba passivabad. Maski kannan ka edaspidi, nõutakse või mitte.
Passi mõte ei olegi vaktsineerima minemise “sundimine” enam – see hoiab antivaxxrid eemal ja laseb teistel normaalselt elada.
9 comments
>Vähendame praeguses ärevas julgeolekuolukorras ühiskondlikku stressi ning kaotame koroonapassid ja maskikohustuse ning seame vaktsineerimisel fookusesse eakad ja teised riskigrupid, leiab ajakirjanik Urmet Kook.
>33, 108, 107, 68, 97, 113, 42. Need on päevade kaupa arvud, kui mitu uut vaktsineerimist Eestis sel nädalal tehti. Kokku nädalaga 568 uut vaktsineerimist, päeva keskmisena 81.
>Üks teadusnõukoja liige arvas hiljuti, et ajakirjandus ei peaks neist väikestest numbritest üldse rääkima, sest see taastootvat vaktsineerima mitteminekut. See jutt on paraku enesepettus.
>Ei ole märganud, et keegi oleks viimasel kuul neid numbreid ülemäära rõhutanud. Tulemus on aga endine: uusi vaktsineerijaid tuleb juurde nii vähe, et naljaga poleks võiks varsti hakata nende nimesid lehesabas avaldama. Nende väheste vaktsineeritute seas on nähtavasti veel ka lapsi, kes võisid süsti saada näiteks reisimise hõlbustamiseks, mitte sellepärast, et neil seda väga vaja oleks.
>Eelnevat immuunsust vältida suutva omikroni laines nakatuvad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed. Nii kahe kui ka kolme doosiga. Mis tähendab, et ei päde ka põhjendus, miks meil koroonapasse siseriiklikult vaja on.
>”Neid ei saa kaotada, sest siis ei lähe inimesed vaktsineerima,” pihtis aasta algul üks kõrge valitsuspoliitik. Aga on selge, et nad ei lähe niigi. Ehk sel põhjusel pole mingit mõtet koroonapassi käigus hoida.
>Samuti on päriselu viimase kuu-kahega palju muutunud. Mitmed Tallinna kesklinna kohvikud, mis veel jaanuaris hoidsid väga rangelt kinni nii koroonapassi kui ka kohvikusse sisenemisel maskikandmise nõudest, ei pane maski mittekandmist enam tähele. Alati ei küsita ka koroonapassi, eriti kui nägu teenindajale tuttav. Või ei küsita passi juurde isikut tõendavat dokumenti. Kinosaali lähevad pooled inimesed juba maskita, seansi ajal on mask ees üksikutel.
>Samal ajal oleme me suures julgeolekukriisis, mis avaldub ka Eesti inimeste kasvanud ohutajus, ärevuses ja laiemalt ebakindluses tuleviku ees. Sisemiselt katkine ühiskond ei ole sellises olukorras hea. Võtame siis ühe siseriikliku pingestaja koroonapasside näol maha, seda enam, et selle käigushoidmine ei oma omikroni kontekstis, kus nakatuvad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed, meditsiinisüsteemi jaoks enam märkimisväärset positiivset mõju.
>Jah, haiglaravil on endiselt palju patsiente, aga kui vaadata neid igapäevaseid numbreid lähemalt, siis rohkem kui pooled ei tule haiglaravile raske koroonaviiruse tõttu. Neil on muu häda, kuid neil on tuvastatud ka koroonaviirus. Või saavad nad viiruse haiglas.
>Tõsi, nemadki tuleb isoleerida, aga nende ravi on koroonaviiruse mõttes oluliselt erinev raske hingamispuudulikkusega haige ravist. See nõuab ka vähem haiglaressurssi, nagu on välja toonud eelmise teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar.
>Vaktsineeritud inimesed satuvad siiski statistiliselt harvemini haiglaravile, kui vaktsineerimata, kõlab teada-tuntud vastuargument. Vastab tõele. Aga terviseameti viimane epiidülevaade ütleb ka, et haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 72 aastat. Paneme siis vaktsineerimise sihiku edaspidi väga selgelt eakatele ja teistele riskigruppidele. Neile on vaktsineerimine endiselt hädavajalik.
>Teeme positiivse kampaania. Ärme ähvarda neid sellega, et koroonapassita ei pääse nad ööklubisse või jõusaali, sest siililegi on selge, et eakad seal ei käi. Teeme kampaania, millega pakume eakatele mingeid hüvesid, minugipoolest kasvõi raha. Kui valimiskampaaniate ajal ei häbene poliitikud “raha kohe kätte” põhimõtet, miks peaks seda siis nüüd häbenema? See oleks ka rahaliselt riigile säästvam variant, kui kulukad päevad haiglapalatis.
>Kaitsemaskid võiks samuti teha rangelt vabatahtlikuks. Ärge arvake, et ma olen mingi maskieitaja. Olen siiani alati kandnud kohusetundlikult maski ka olukordades, kus see on täiesti mõttetu, näiteks hästiventileeritud kaubanduskeskustes. Ja kannan ka edaspidi näiteks ülerahvastatud ühistranspordis. Aga sunni võiks asendada vabatahtlikkusega.
[Diagrammi järgi natuke vara veel](https://ourworldindata.org/grapher/current-covid-patients-hospital?country=EST) (kasutan haiglakohtade andmeid, kuna testimise metoodika on vahepeal liialt palju muutunud).
Praegu on see aeg, kus tõusu enam ei toimu, aga langust kah veel ei paista. Niipea, kui langusele pöörab ja haiglates muude haiguste raviks ruumi tekib, võiks küll.
Alustada tuleks passidest ja mitte maskidest, muide. Sest passid praeguse seisuga väga paljut ei enneta, aga maskid ennetavad jätkuvalt nii mõndagi. Ise kavatsen maski vabatahtlikult mai alguseni edasi kanda, isegi kui kohustus kaotatakse.
Kuulaks enne arste kui ajakirjanikke.
Mida on ERRi portaalide juht teinud selle heaks, et Eesti vaktsineeritus oleks Taani (või vähemalt Läti) tasemel ja maskikandmine ning piirikarantiin oleks Taiwani tasemel?
Kõik kolm Urmeti soovitust on piirangute lõdvendamised. Võiks juba aru saada, et kui optimeerimise käigus mingeid piiranguid lõdvendada, siis peaks mingeid muid piiranguid karmistama. Kus on karmistamise soovitused? Kas tõesti unistab Urmet sellest, et sügise alguses sama tants jälle jätkuks?
Las lambad jooksevad.
Ummi ole vait. Ei näe probleemi maski kandmises, tunnen end ehk veidi kindlamalt kui näen et mind ümbritsevad inimesed ka maske kannavad. Passide üle ka jaurata ei näe mõtet; kui nt kinno või kuhugi üritusele minnes tean, et sinna ainult vaksitud inimesi lastakse, mitte kristalliusku/õlide ülistajaid või muid selliseid “valgustatud” uhhuusid, veits kindlam olla.
Passist saan aru aga maskist mitte. Kui seda kohustust ei ole siis keegi ei kanna.
No üritustel oli/on siiani päris hea käia, kui sikud lammastest eraldatud.
Aga sarnaseid lugusid kuulen veel ja veel – kõik ka kolme sutsuga inimesed, suht noored pealegi, on oma sahmaka kätte saanud ja mõni mitte väga kergelt, neid kõiki ühendab see, et seotud kooliga. Õpetajad või siis lapsed käivad.
Või siis üks arst (mitte Covid) – haiglas väga kontrollitud keskkond, kuid lapsed tõid ikka koolist koju, ei aidanud respiraator ega nädal varjumist.
Ma oleks isegi passide kaotmise poolt, see ei muuda niikuinii midagi. Ma ei ole uurinud, aga ümberringi on vist kõik riigid juba passivabad. Maski kannan ka edaspidi, nõutakse või mitte.
Passi mõte ei olegi vaktsineerima minemise “sundimine” enam – see hoiab antivaxxrid eemal ja laseb teistel normaalselt elada.