Oh kaev …
Laulupeole pääsemiseks käivad koorid ettelaulmisel. Ja üllatus üllatus, isegi sealt ei pääse paljud edasi. Tantsupeol sama skeem, tahtjaid on palju, aga valituks kõik ei saa.
Isiklikult ei näe ma küll probleemi, miks neid kuskile vahele sokutada ei anna. Las viiplevad seal teiste keskel. Kuna laulukaar kummist pole, tähendaks see mõnele teisele koorile jällegi välja jäämist.
Kas ilma lauluoskuseta peab ka tänapäeval laulupeole saama?
Teha kahel nädalal nagu tomorrowland, rohkem osalejaid, rohkem pealtvaatajaid, rohkem pappi.
Ühelt poolt vaadates on kriitika täiesti õigustatud. Eelproovidest/ettelaulmisest/kontserditest (või kuidas iganes keegi seda kutsub) välja jäämine puuete tõttu ei tundu eriti kohane selle ürituse iseloomu arvestades. Kui kollektiiv on teosed selgeks õppinud ja suudab vajalikud teosed piisavale tasemele esitada, siis peaksid nad ka laulukaare alla pääsema.
Teiselt poolt ei tule see eitav vastus erilise üllatusena. Kuna sihtasutuse ametlik põhjendus pidi ERR’i artikli järgi ([LINK](https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda)) koostamisel olema, siis spekuleerin ise orkestrandi ja koorilaulja kogemuse pealt. Pole õrna aimugi mis see tegelik põhjus võis olla, aga eks seda kuuleb siis kui see töögrupp on kokku tulnud. Ei saa ka välistada et nende kaare alla pääsemiseks mingi variant leitakse.
Jutt ei ole lihtsalt vaegkuuljate koorist, vaid lausa viipekoorist, kes esitab teoseid viipekeeles. Eesti viipekeeles, aga sellegipoolest on tegu esitamisega. Artiklites on paralleele toodud murrakutega.
Erinevate murrakutega seoses mainiks Uma Pido, võro laulupidu. Lauldakse kõik koos võro kiilt, kuna peo repertuaar on selles keeles.
Kui üks kollektiiv soovib mõnda teist keelt kasutada, siis laulupidu ei ole see koht. Inglise keelde (suvaline näide) tõlkida ja enda kontserdil teost esitada, see on teine asi. BSL’i (*British Sign Language*) tõlkida ja selles esitada, samuti. Aga kui repertuaar näeb ette seda teksti ja neid noote, siis pole enam midagi teha.
Potentsiaalne probleem on ka tähtede närimisel. Koor (kollektiivina) peab iseseisvalt ette laulma.
Ette laulma, mitte teost esitama või ette mängima.
Ette mängima peavad orkestrid, nii puhk kui sümf. Aga kooride puhul on kirjas just laulmine, lähtudes laulupeo materjalidest. Võttes sõnastiku lahti, siis on laulmisel oma kindel tähendus. Viipekeeles teose esitamine on eraldi vorm (*Signing Choir*, ehk viipekoor on täitsa eristatav liik), aga selle kokku panemina laulva kooriga nõuab tööd mida ei saa viimasele hetkele jätta.
Arvestades viimase aja repertuaari, siis viipekeelsed lood laulupeol ei kõla eriti ulmelisena. Aga see eeldaks viipekeelset lugu mida esitab terve kaare alune punt. See kui piiri peal olev punt (12 lauljat on koori puhul miinimum, ja veel laiali neljas erinevas nurgas) esitab teost viipekeeles kui samal ajal mitmed tuhanded seda sama laulavad, seda näha ei oleks. Tuhandetega viipekeelt vist ka eriti näha ei oleks, aga mingit koreograafiat vist tajuks.
Minnes absurdseks, siis viipekeelne koor laulvate segakooride keskel on võrreldav interpretatiivse tantsijate pundiga sümfooniaorkestri hulgas, või puhtalt vokaalgruppiga puhkpilliorkestri seas. Või täiesti ära pöörates, siis paar Death Metal bändi mudilaskooride seas. Asi ei klapi.
Tulles tagasi mõistlikuma teema juurde, siis sarnane kahe poolega asi on ka EPIKODA tegevjuhi kommentaariga.
Ühelt poolt nõustun väitega et puuetega inimesed ei pea omaette laulma ja tantsima. Olen pimedatega koos orkestris mänginud, ainus erinevus on see et kui nägijad ei vaata dirigenti, siis pimedad ei saagi teda näha.
Teiselt poolt ei nõustu täielikult seisukohaga et mingi puudepõhine välistamine toimuks. Segakoori repertuaar nõuab laulmist, täpselt nagu orkestrite repertuaar nõuab instrumenti ja sellel esitamist või tantsijad koreograafia järgimist. Kui teose esitamine nõutud mahus vajalikule tasemele ei ole võimalik, siis lavale ei pääse. Oled puudega või mitte, samad nõuded kehtivad.
4 comments
Oh kaev …
Laulupeole pääsemiseks käivad koorid ettelaulmisel. Ja üllatus üllatus, isegi sealt ei pääse paljud edasi. Tantsupeol sama skeem, tahtjaid on palju, aga valituks kõik ei saa.
Isiklikult ei näe ma küll probleemi, miks neid kuskile vahele sokutada ei anna. Las viiplevad seal teiste keskel. Kuna laulukaar kummist pole, tähendaks see mõnele teisele koorile jällegi välja jäämist.
Kas ilma lauluoskuseta peab ka tänapäeval laulupeole saama?
Teha kahel nädalal nagu tomorrowland, rohkem osalejaid, rohkem pealtvaatajaid, rohkem pappi.
Ühelt poolt vaadates on kriitika täiesti õigustatud. Eelproovidest/ettelaulmisest/kontserditest (või kuidas iganes keegi seda kutsub) välja jäämine puuete tõttu ei tundu eriti kohane selle ürituse iseloomu arvestades. Kui kollektiiv on teosed selgeks õppinud ja suudab vajalikud teosed piisavale tasemele esitada, siis peaksid nad ka laulukaare alla pääsema.
Teiselt poolt ei tule see eitav vastus erilise üllatusena. Kuna sihtasutuse ametlik põhjendus pidi ERR’i artikli järgi ([LINK](https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda)) koostamisel olema, siis spekuleerin ise orkestrandi ja koorilaulja kogemuse pealt. Pole õrna aimugi mis see tegelik põhjus võis olla, aga eks seda kuuleb siis kui see töögrupp on kokku tulnud. Ei saa ka välistada et nende kaare alla pääsemiseks mingi variant leitakse.
Jutt ei ole lihtsalt vaegkuuljate koorist, vaid lausa viipekoorist, kes esitab teoseid viipekeeles. Eesti viipekeeles, aga sellegipoolest on tegu esitamisega. Artiklites on paralleele toodud murrakutega.
Erinevate murrakutega seoses mainiks Uma Pido, võro laulupidu. Lauldakse kõik koos võro kiilt, kuna peo repertuaar on selles keeles.
Kui üks kollektiiv soovib mõnda teist keelt kasutada, siis laulupidu ei ole see koht. Inglise keelde (suvaline näide) tõlkida ja enda kontserdil teost esitada, see on teine asi. BSL’i (*British Sign Language*) tõlkida ja selles esitada, samuti. Aga kui repertuaar näeb ette seda teksti ja neid noote, siis pole enam midagi teha.
Potentsiaalne probleem on ka tähtede närimisel. Koor (kollektiivina) peab iseseisvalt ette laulma.
Ette laulma, mitte teost esitama või ette mängima.
Ette mängima peavad orkestrid, nii puhk kui sümf. Aga kooride puhul on kirjas just laulmine, lähtudes laulupeo materjalidest. Võttes sõnastiku lahti, siis on laulmisel oma kindel tähendus. Viipekeeles teose esitamine on eraldi vorm (*Signing Choir*, ehk viipekoor on täitsa eristatav liik), aga selle kokku panemina laulva kooriga nõuab tööd mida ei saa viimasele hetkele jätta.
Arvestades viimase aja repertuaari, siis viipekeelsed lood laulupeol ei kõla eriti ulmelisena. Aga see eeldaks viipekeelset lugu mida esitab terve kaare alune punt. See kui piiri peal olev punt (12 lauljat on koori puhul miinimum, ja veel laiali neljas erinevas nurgas) esitab teost viipekeeles kui samal ajal mitmed tuhanded seda sama laulavad, seda näha ei oleks. Tuhandetega viipekeelt vist ka eriti näha ei oleks, aga mingit koreograafiat vist tajuks.
Minnes absurdseks, siis viipekeelne koor laulvate segakooride keskel on võrreldav interpretatiivse tantsijate pundiga sümfooniaorkestri hulgas, või puhtalt vokaalgruppiga puhkpilliorkestri seas. Või täiesti ära pöörates, siis paar Death Metal bändi mudilaskooride seas. Asi ei klapi.
Tulles tagasi mõistlikuma teema juurde, siis sarnane kahe poolega asi on ka EPIKODA tegevjuhi kommentaariga.
Ühelt poolt nõustun väitega et puuetega inimesed ei pea omaette laulma ja tantsima. Olen pimedatega koos orkestris mänginud, ainus erinevus on see et kui nägijad ei vaata dirigenti, siis pimedad ei saagi teda näha.
Teiselt poolt ei nõustu täielikult seisukohaga et mingi puudepõhine välistamine toimuks. Segakoori repertuaar nõuab laulmist, täpselt nagu orkestrite repertuaar nõuab instrumenti ja sellel esitamist või tantsijad koreograafia järgimist. Kui teose esitamine nõutud mahus vajalikule tasemele ei ole võimalik, siis lavale ei pääse. Oled puudega või mitte, samad nõuded kehtivad.
Comments are closed.