Üle raudtee saada autoga, pead ilge ringiga minema. Õnneks disainer on mõelnud ohutusele ja ehitas viadukti.
Kuna ring tuleb pikk, siis disainer mõtles ka sellele, et teeme igale poole tanklad, muidu ei võib kütus otsa saada, kui tahad üle raudtee minna.
Okei kuulake seda. Pärnu on üks suur maantee mis tuleb Tallinnast ja läheb läbi kogu linna Riia ja Tartu suunas, vahepeal on igale poole väga kerge pääseda (va rannarajoon suvel)
Eestis on disainitud üks linnaosa (õismäe) ja kõik muu on lihtsalt sujuvalt tekkinud.
Äkki linna suuruse kohta Haapsalu? Linnas on suur ristikujuline tee, millest üks on maantee. Ülejäänud tänavad on kujundatud enam-vähem kaarekujuliselt. Kuressaare on ka sarnase kujundusega ning samas ka Pärnu on üsna orgaaniliselt läbisõidu tee äärde kujunenud ja vajadusel saab ringiga ümber ka sõita.
Annelinn
Natuke pointless sest linnulennult või maketi pealt kenasti välja paistvad linnad pole reeglina elamiseks väga head.
Narva-Jõesuu. Nähtavasti mõeldi juba nõukogude ajal sellele, et inimesed ei peaks linnasiseseid vahemaid läbima autoga. Nii ongi puhkajate tipphooajal kõige kiirem viis seal ühest kohast teise liikuda merdmööda. Ujudes, aerutades, purjetades – maitse asi.
Eriauhinna saab ka Kohtla-Järve. Seal on üldse vist ainult 1-2 tänavat lisaks sellele lõputuna näivale peatänavale, mis slaalomiraja kujulisena linna läbib. Äraeksimise võimalus on sellega viidud miinimumini.
Kindlasti väärib eraldi väljatoomist ka Lasnamäe linnaosa Tallinnas. Minge ja seiske näiteks Mustakivi bussipeatuses ja vaadake ümberringi, kui efektiivselt on linnaruum inimeste majutamiseks ära kasutatud. 5 korrust, 9 korrust, 16 korrust – ja seda kõikjal, kuhu silmapiir vaadata lubab. Ei mingit asjade müra – mingeid mõttetuid parke, rohealasid või muud värvilist tilu-lilu – kõikjal ühtviisi hallid ja suured kortermajad. Tõeline geniaalsus!
Kuressaare?
Teine koht, Tapa?
Paljud vòtavad aluseks hàsti planeeritud autoteid/pòhitrasse aga see ju pole isegi kòige olulisem osa ùhest heast linnast.
Minu meelest on pigem oluline see, et kuidas on suudetud linna ehitada nii, et lisaks mugavale liikumisele autoga, oleks seal ka piisavalt ratta ja kònniteid, parke, toidupoode/tarbekauplusi ning linnapildis olevad hooned kàiksid ajaga kaasas kuid samas sàiliks ka ajalugu, mis illustreerib linna pikka ajalugu.
Ma ise pakuks Tartu vòi Pärnu, aga vbla mòni váiksem linn nagu Viljandi vòiks ka ehk hea kandidaat olla. Vòru ka maybe?
10 comments
Mitte Tallinn
Ilmselgelt jõgeva:
Üle raudtee saada autoga, pead ilge ringiga minema. Õnneks disainer on mõelnud ohutusele ja ehitas viadukti.
Kuna ring tuleb pikk, siis disainer mõtles ka sellele, et teeme igale poole tanklad, muidu ei võib kütus otsa saada, kui tahad üle raudtee minna.
Okei kuulake seda. Pärnu on üks suur maantee mis tuleb Tallinnast ja läheb läbi kogu linna Riia ja Tartu suunas, vahepeal on igale poole väga kerge pääseda (va rannarajoon suvel)
Eestis on disainitud üks linnaosa (õismäe) ja kõik muu on lihtsalt sujuvalt tekkinud.
Äkki linna suuruse kohta Haapsalu? Linnas on suur ristikujuline tee, millest üks on maantee. Ülejäänud tänavad on kujundatud enam-vähem kaarekujuliselt. Kuressaare on ka sarnase kujundusega ning samas ka Pärnu on üsna orgaaniliselt läbisõidu tee äärde kujunenud ja vajadusel saab ringiga ümber ka sõita.
Annelinn
Natuke pointless sest linnulennult või maketi pealt kenasti välja paistvad linnad pole reeglina elamiseks väga head.
Narva-Jõesuu. Nähtavasti mõeldi juba nõukogude ajal sellele, et inimesed ei peaks linnasiseseid vahemaid läbima autoga. Nii ongi puhkajate tipphooajal kõige kiirem viis seal ühest kohast teise liikuda merdmööda. Ujudes, aerutades, purjetades – maitse asi.
Eriauhinna saab ka Kohtla-Järve. Seal on üldse vist ainult 1-2 tänavat lisaks sellele lõputuna näivale peatänavale, mis slaalomiraja kujulisena linna läbib. Äraeksimise võimalus on sellega viidud miinimumini.
Kindlasti väärib eraldi väljatoomist ka Lasnamäe linnaosa Tallinnas. Minge ja seiske näiteks Mustakivi bussipeatuses ja vaadake ümberringi, kui efektiivselt on linnaruum inimeste majutamiseks ära kasutatud. 5 korrust, 9 korrust, 16 korrust – ja seda kõikjal, kuhu silmapiir vaadata lubab. Ei mingit asjade müra – mingeid mõttetuid parke, rohealasid või muud värvilist tilu-lilu – kõikjal ühtviisi hallid ja suured kortermajad. Tõeline geniaalsus!
Kuressaare?
Teine koht, Tapa?
Paljud vòtavad aluseks hàsti planeeritud autoteid/pòhitrasse aga see ju pole isegi kòige olulisem osa ùhest heast linnast.
Minu meelest on pigem oluline see, et kuidas on suudetud linna ehitada nii, et lisaks mugavale liikumisele autoga, oleks seal ka piisavalt ratta ja kònniteid, parke, toidupoode/tarbekauplusi ning linnapildis olevad hooned kàiksid ajaga kaasas kuid samas sàiliks ka ajalugu, mis illustreerib linna pikka ajalugu.
Ma ise pakuks Tartu vòi Pärnu, aga vbla mòni váiksem linn nagu Viljandi vòiks ka ehk hea kandidaat olla. Vòru ka maybe?
Comments are closed.