Kellel jäi pühapäeval nägemata, saab Jupiteris järgi vaadata.

Mul on enda arust suht tugev närv kohalike venelaste lolluste suhtes, aga see film oli ikka väga häiriv, vist kuna seal enamjaolt siin sündinud ja hästi eesti keelt oskavad inimesed, aga ikka väga vene propast voolitud suhtumisega.

Juba režissöör Indrek Spungini sissejuhatus lausa nõretas sellest venelastele iseomalikust enesehaletsusest, kirjeldades lapsepõlvetraumat sellest kuidas NL ja selle "suurte vene onudest" juhtide asemel tekkis mingi EV mida juhtisid "väikesed eesti onud" ja kus tema jaoks kohta polnud.

Kirjanik Andrei Ivanov oli ainuke kes läbivalt vene k intervjuu andis ning rääkis kui rumal on tänapäeval patriotism ja rahvuse mõiste üldse.

Umbes sama mõttelõnga punus edasi keegi Andrei "Jack" Jakovlev (minu jaoks eelnevalt tundmatu isik, aga vist tegelikult Eestis päris tuntud kunstnik) kes rääkis pikalt kui mõttetu see eesti keel ikka on, kuidas eestlased on kammitsetud matsid samas kui venelased on vaba mõtlemisega maailmakodanikud, kuidas eestlased pole teinud mitte midagi kohalike venelaste integreerumiseks jne.

Gameboy Tetris (Pavel Botšarov) on vist jälle korraks seevaldist linna peale lastud, et rääkida, et 90ndatel oleks tulnud kõigile eesti pass anda ning nüüd tuleb lepituseks näärid riigipühaks teha (?).

Üritusekorraldaja Roman Demtšenko ja kirjanik Sveta Grigorjeva rääkisid enam vähem normaalset juttu.

Mis mulje teile jäi?

by tigudik

8 comments

  2. Vana hea siia 90ndatel “lõksu” jäänud venelaste kaart! 😂

  3. Mul on nii paljud esivanemad venelased (ja needki, kes eestlased, peaaegu kõik segaperedest), et ma võin vist üsna julgelt väita, et ma olen vere poolest tunduvalt rohkem venelane kui eestlane, kuigi ma pole ennast mitte kunagi venelaseks pidanud. Räägin ka suhteliselt aksendivabalt vene keelt, kuigi eesti keel on selgelt minu emakeel. Samas on mul ka sugulasi, kes on umbkeelsed venelased, kes elavad Eestis.

    Nüüd aga poindi juurde – minu arvates ei ole olemas vene identiteeti ilma russismita. Need asjad on nagu sukk ja saabas. Kui sa tunned natukenegi, et oled ikkagi venelane, siis ilmselt on sulle emapiimaga juba kaasa antud mingid arusaamad maailmast ja ajaloost. Sa võid neist arusaamadest vaikida, või neid kuidagi peita või maskeerida, aga lõpuks andes piisavalt aega, jõuab sellise inimese ikka jutt sinna, et “Putin teeb küll halbu asju, aga mingites asjades on tal ikkagi õigus” ja kui see piir on ületatud, siis hakkab muudkui tulema uut materjali.

    Ma ei oska isegi midagi erilist loetleda, mis on vene identiteet, kui russism ära võtta. Minu jaoks ei ole olemas ühte ilma teiseta. Vene identiteedi on vorminud totalitarism ja imperialism ja peale selle on see üsna tühi.

    Siin aga täpsustaks, et vene emakeel ei ole määrav selles, et kas oled venelane või eestlane. Ma räägin ikkagi inimestest kelle süda tuksub kremlikellade takti järgi. Kes vaatamata sellele, et on siin sündinud, tunnevad, et mina olen ikkagi team russia.

    See on umbes nagu minna Helsingisse ja küsida somaalia taustaga noorukilt, kas sa oled soomlane või somaallane? Tal on valik öelda, et olen soomlane – elan siin juba kolmandat põlve, ei tea somaaliast eriti midagi. On hea šanss, et tegemist on integreerunud inimesega. Aga paljud ütlevad ikkagi – olen somaallane. Ja siis võid juba eeldada – mida ta arvab naistest, islamist, liberaalsetest väärtustest ja ilmselt nende eeldustega sa ei eksi.

    Sama lugu kellegiga, kes elanud 3 põlve Eestis ja peab ennast ikkagi venelaseks.

  4. Mulle jäi sealt peamiselt meelde see, et integreeruda saab ainult kivis peaga. 

  5. Nagu ma aru saan, siis saate eesmärgiks oli eestlastele selgitada, kui raske on vaesekestel ühiskonda integreeruda, nuuksnuuks. Aga kõige rohkem häiris, kuidas ERRi eetrisse lasti lõik, kus inimene suitsetab väikse lapse kõrval..

  6. Seda saadet ei näinud ja vaadata ka ei julge. Mentaliteedi kohta ütleksin venelase Peeter Volkonski sõnadega tema ERR saatest: “Venelase jaoks on Venemaa seal, kus iganes asub parajasti tema”. Tsitaat mälu järgi, sõnastuses võib olla eksimist, aga mitte mõttes.

    See on lihtsalt uskumatu, kui palju keskmises Eesti venelases on viha. Ei ütle, et kõigis, aga uskumatus hulgas. Kui amet on selline, et satud kuulma palju venekeelseid vestlusi, siis kuuled. See on lihtsalt uskumatu, kui palju nad (veelkord: keskmiselt) jaksavad vihata.

    Varem siia saabunud venelased vihkavad uusi saabuvaid venelasi; nii uued kui ka vanad vihkavad ukrainlasi; riigikeelt mitteoskajad vihkavad neid venekeelseid, kes oskavad; lihttöölistest venelased vihkavad siin kõrghariduse saanud venekeelseid; suur osa vihkab kõiki põgenikke; suur osa vihkab eestlasi; suur osa vihkab eesti keelt; paljud vihkavad poolakaid; paljud vihkavad moldovlasi; suur osa vihkab Ukraina sõja algusest venemaalt ära põgenenud venelasi (v.a. ennast juhul, kui nad ise ka on samasugused, muidugi); uued tulijad venelased vihkavad vanasti siin elavaid venelasi, kes juba rõivastuvad veidi eestipäraselt; paljud vihkavad vanausulisi, kes Peipsi ääres räägivad suurepärast eesti keelt põlvkondade kaupa; suur osa vihab ameeriklasi (aga tahaks sinna emigreeruda); osa vihkab sakslasi; suur osa vihkab eestlastest ülemusi; osa vihkab eestlastest alluvaid; vihatakse mõtet venemaale kolida; vihatakse mõtet õppida eesti keelt; vihatakse politseinikke, tollliametnikke, piirivalvureid, mustanahalisi, luterlasi, katoliiklasi, majaomanikke, talunikke, linlasi, põllumehi, tõlke, juriste, nõmmekaid, merivälja elanikke, endiseid moskvalasi, endiseid vene provintslasi, looduskaitsjaid, keeleõpetajaid jne jne

    Üldiselt vihatakse kõiki. Nad vihakavad üksteist vastastikku, salaja, varjatult ja vähem salaja – see on kõige huvitavam.

    Veel üldistusi. Kui kümme aastat tagasi võis venelaste omavahelise jutu kokku võtta nii: “Eestis meeldib peaaegu kõik. Loodus meeldib, isegi ilm meeldib, isegi toit meeldib, ka arhitektuur meeldib, maastikud meeldivad, linnad meeldivad, puhtus meeldib, haridus meeldib….aga vat need pagana eestlased, need ei meeldi”, siis praegu on jutu esimene osa sama, aga teine osa on: “….aga vat need uued venelased ja ukrainlased ei meeldi ja eestlased ka ei meeldi ja valgevenelased ei meeldi ja mustanahalised ei meeldi ja Aasia immigrandid ei meeldi, pääsukesed kohe üldse ei meeldi, kama ei meeldi, rong ei meeldi kah”.

    Teinekord on selline tunne, et nad lähevad vihkamisest lõhki, kusjuures **nad vihkavad nüüd omavahel, teravik pole enam eestlastel.** Nad all pean silmas venekeelset elanikkonda

    Mõnikord võtan julguse kokku ja loen vene delfi kommentaare. Käsi langeks juba kabuurile, kuigi…KUIGI, ma pean ütlema, et laussõimu on vähem kui 10 aastat tagasi ja tõsiseid Eesti patrioote on kordades toonasest rohkem.

  7. See on tegelikult päris kurb situatsioon kus me oleme. Mäletan, kui ma laps olin, siis mul oli klassivend Dmitri kellega ma retsilt hästi läbi saime. Tal paps sõnagi eesti keelt ei seletanud, ema veits jagas matsu. Üldse ei häirinud, olime ikka parimad sõbrad. Ma isegi ei teadnud, et ma peaksin type of way tundma selletõttu mis ta kodukeel on. Ükspäev ütlesin emale, et yo ma lähen Dima juurde ja tal oli paha tuju ja ütles et ma ei tohi russidega suhelda. Nagu sorry, aga Dima vanemad küll kunagi ei õelnud (ma arvan), et ta ei tohi eestlasega suhelda.

    Hetkel tööl mul on tiimijuht venelane ja minu manager on ka venelane, üks lemmikutest kolleegidest on venelanna ja üldse ei sega kuidagi. Käisime ükspäev viimasega Cirkle K-s “shoppamas”. Ta venelane, tanklatöötaja venelane ja nad rääkisid omavahel eesti keeles mis oli **mega** cute. Samal ajal kui ma räägin temaga alati inglise keeles, sest nii on MULLE mugavam.

    Üldine reaalsus on nii, et igapäeva elus mingit vastandliku emotsiooni enamuste venelaste vastu pole. Peaasi, et sa ei toeta seda värdjat putinit.

    Kui Gameboy Tetris saab oma soovi, ja meile tuleb kalendrisse venejõul, siis ma tahan kõiki poola kristlike pühasid ka. Pohhui, et poolaga seost elus ei ole, ma tahan rohkem vabu päevi ning see Andrei võiks vabjsee mitte olemas olla, maru ebameeldiv inimene.

    Ja viimaseks kui sa oled *aktiivselt* eesti vastu siis mul sügavalt suva mis rahvusest sa oled, mine jaluta tipptunnil liiklusesse ja viska pikali end seal ty.

  8. Andrei Jakovlev ajas tõesti nii närvi, ebareaalne jutt.

    Üldiselt oli ka päris halb kuulata, kuidas eestlased on need, kes peaksid sammu venelastele lähemale astuma…

Comments are closed.