Tahaks loota, et sellised arvamused liiga kõlavaks ei muutuks.

7 comments

1. Jah, 3 aastane Sanja ja 13 aastane Vanja Piiterist ei ole jah süüdi, naabrimees Dima ka pole AGA Mariupoli keldris näljas-külmas pommitamise all olevad inimesed ka kohe kindlasti pole.
   Seniks kuni pommid langevad ja agressioon jätkub riigis, mille terviklikust ise kunagi kinnitasite lepingus, siis istugu edasi oma sitase rodina otsas. Ärge laske mudida suunda pehmenemise poole.
   Tänagu oma valitsejaid ja parandage meelt pljät.

2. Need venkud kes jäid peale sõda meile siia elama on süüdi selles, et nad ei õppinud ära riigi keelt ega tavasid kus elavad ning jäid passima oma vene propaganda kanaleid. Ise on lollid ahvid.

3. >Esitame palve putinile, et ta meid vene koosseisu võtaks või?

   Kust sa sellise asja välja lugesid?

4. Artikkel on luku taga niiet nägin esimest viite rida, aga põhimõtteliselt olen nõus: kollektiivne karistus ei ole lahendus.

   See meenutab juttu mida 90ndatel räägiti: pärast iseseisvuse taastamist olid esimesed julged ameeriklased endises NSVLis turismireisil ja kui neile räägiti repressioonidest siis olla üks sinisilmne pensionär küsinud: “Aga miks nad politseisse ei pöördunud?”

   Tavainimesel pole tegelikult suurt midagi peale hakata. Opositsioon on tasalülitatud ja valimised on näitemäng. Hääleta või mitte, 101% hääli saab ikka kommunistide ja parteitute blokk (vabandust, Edinaja Rossija) ja kui kuhugi protesteerima lähed siis heal juhul ei muutu sellest midagi, halvemal juhul jääd organitele jalgu.

   Sellest olukorrast pääsemiseks tuleb kõigepealt tekitada olukord kus protest tekitab tunde et midagi võiks muutuda: näiteks kui miilits ükskord nii julgelt kumminuia ei kasuta vaid laseb inimestel protesteerida. Sealt edasi läheks asi lumepallina kuna inimestel tekiks julgust juurde — ja ma olen kindel et sama teavad kõik Vene organid, mistõttu nad proteste maha suruvadki. (Vähemalt seni pole protestijaid veel tulistama hakatud…)

   Kättemaks on samuti libe tee. Meenutame eelmist sajandit: pärast I MS lõppu väänati Saksamaale üsna suured reparatsioonid “karistuseks” peale. See aga tekitas ekstremismi ja lasi ühel teataval vuntsiga kodanikul riigi etteotsa tõusta lubades et “make Germany great again”. Üks parimaid otsuseid mida Lääs peale II MS lõppu tegi oli see et Saksamaad ei “karistatud”: vähemalt Lääne-Saksamaa oli osa Marshalli plaanist jms, mis tähendast, et ta integreeriti nii kultuuriliselt, vaimselt kui ka majanduslikult (Euroopa Söe- ja Teraseliit) Läänega.

   Paralleeli võiks tuua ka Venemaaga: tegelt oleks pärast NSVL lagunemist pidanud Lääs rohkem toetama. Meid toetati — aga samas meie olime ka sellest aktiivselt huvitatud. Venemaal aga lasti omasoodu minna, oligarhid võtsid võimust, ja jälle tõusis üks seltsimees kes leidis et tema riigile on ülekohust tehtud ja tahab ajaloolist tugevust taastada. Ainult jääb loota, et seekord asi III MS-iks ei eskaleeru.

   Mis oleks minu arvates parim tulevik? Putin saab Ukrainas nina veriseks ja kodune viha keeb üle katla ning tuleb mingi režiimivahetus. Pärast seda peab aga Lääs väga hästi geopoliitikat välja mängima, et vältida (a) IIMS stsenaariumi kordust (tuleb äkki keegi veel hullem kui Putin) ja (b) Venemaa Hiina poolt üle ostmist.

5. Ma millegipärast arvan, et need venemaalased, kes on Putini ja sõja vastu, on nõus ka selle kollektiivse karistuse vastu võtma. Ja need, kes on sõja poolt, saavad nagunii aru ainult jõust, mitte õiglusest. Meeleparandus selles riigis saaks alata ainult kirikust, kellel on aga võimude poolt suu kulda täis topitud.

6. Selle arvamuse taust tundub järgmine:

   Küljendaja avastab, et paberlehes jääb liiga suur valge ala. Toimetaja vaatab, et jah, midagi on vaja. Helistab tuttavale politoloogile – Hei, kirjuta midagi. Vahet pole mida, peaasi, et tähemärkide arv kokku tuleb. Politoloog vaatab oma jooksvad märkmed üle – midagi head võtta pole. Kirjutab siis ümmargust juttu sellest, kuidas vaenlased on bojaarid mitte talupojad. Leht saab trükki, kõik on rahul.

7. > Jah ma tean, et kollektiivse süü põhimõtte alusel karistamine on tõhus.

   Ainult et – pole ju tõhus. Ebaõiglane on ebatõhususe lisaks.

   Mis aga puudubtab tervete riikide sanktsioneerimist, siis vähem lihtsalt ei tööta, kuna muidu jäävad sanktsioonid läbi laskma.

   Ülejäänud osa artiklist on paraku maksumüüri taga, raske on kommenteerida, mida ei saa lugeda.