Isiklikult ma ei ole suur filmisõber kunagi olnud, kuid tavaliselt kui mõni noor Eesti režissöör teeb midagi uut siis pean silma peale viskama, et olla veidikenegi kursis kuhu meie filmimaastik liigub.
Läksin rõõmsal sammul seda Apollosse vaatama ja pean ütlema, et sellist filmikogemust mul ei ole mitte kunagi olnud.
See film kuidagi lihtsalt chillis ja oli nii rahulik, ei olnud plahvatusi ega mingisugust olukorda kus peategelane peab midagi saavutama / lõpuni viima vms.
Kaameratöö oli uskumatult hea, värvid olid tohutult ilusad.
Kas keegi on käinud seda veel vaatamas? Milline arvamus/tunne jäi?
Tl;dr: Käisin vaatamas. Suht nii ja naa. Ma toetan noori filmitegijaid ning montaaz/kaadrid olid suht head. Jäi sisu ikkagi kuivaks/poolikuks.
[Spoilerid]
Treiler oli suht hype ja see kutsus vaatama. Sama ütles mul üks tuttav.
Kui läksin vaatama, siis algus oli hea, kuid minu arvates jäi lõpus sisu kuivaks ja lõpp polnud just nii nagu ma arvasin. Isegi, kui oli selline slice of life film.
Huvitavad tegelased olid Silo ja The Maze, kus nähti vaeva tegelaste üles ehitamisega, aga Sebastiani ja Nora suhe jäi suht poolikuks või arusaamatuks isegi, kui nad leppisid ära või mitte. Rääkimata Brasiilia asi.
Režisoor rääkis, et see Kass Oggy intro tuli suht suvaliselt, kuid annab filmile oma maitse ja loomu, mis minu arvates oli originaalne.
Kokkuvõttes 5/10.
Kes see Tristan Priimägi on?peaks ma ta soovitusi kuulda võtma?
Minu meelest hetkel üks parimaid Eesti filme kinodes. Kordagi ei hakanud igav, tegelaskujud olid oma sõpruskonnastki tuttavad ja karakteritevaheline dialoog hea.
Mulle väga meeldis! Stiilne film, mis pakkus tõelise elamuse. Polegi oluline, et juhtuks palju ja peadpööritavaid sündmusi, vaid et sündmustik oleks lihtsalt kaasahaaravalt edasi antud.
Minu meelest nii tonaalselt rikas film, iga kaader tundus mõttega paika sätitud ja dialoogid olid naljakad. Rahvas ka elas saalis täitsa kaasa.
5 comments
Isiklikult ma ei ole suur filmisõber kunagi olnud, kuid tavaliselt kui mõni noor Eesti režissöör teeb midagi uut siis pean silma peale viskama, et olla veidikenegi kursis kuhu meie filmimaastik liigub.
Läksin rõõmsal sammul seda Apollosse vaatama ja pean ütlema, et sellist filmikogemust mul ei ole mitte kunagi olnud.
See film kuidagi lihtsalt chillis ja oli nii rahulik, ei olnud plahvatusi ega mingisugust olukorda kus peategelane peab midagi saavutama / lõpuni viima vms.
Kaameratöö oli uskumatult hea, värvid olid tohutult ilusad.
Kas keegi on käinud seda veel vaatamas? Milline arvamus/tunne jäi?
Tl;dr: Käisin vaatamas. Suht nii ja naa. Ma toetan noori filmitegijaid ning montaaz/kaadrid olid suht head. Jäi sisu ikkagi kuivaks/poolikuks.
[Spoilerid]
Treiler oli suht hype ja see kutsus vaatama. Sama ütles mul üks tuttav.
Kui läksin vaatama, siis algus oli hea, kuid minu arvates jäi lõpus sisu kuivaks ja lõpp polnud just nii nagu ma arvasin. Isegi, kui oli selline slice of life film.
Huvitavad tegelased olid Silo ja The Maze, kus nähti vaeva tegelaste üles ehitamisega, aga Sebastiani ja Nora suhe jäi suht poolikuks või arusaamatuks isegi, kui nad leppisid ära või mitte. Rääkimata Brasiilia asi.
Režisoor rääkis, et see Kass Oggy intro tuli suht suvaliselt, kuid annab filmile oma maitse ja loomu, mis minu arvates oli originaalne.
Kokkuvõttes 5/10.
Kes see Tristan Priimägi on?peaks ma ta soovitusi kuulda võtma?
Minu meelest hetkel üks parimaid Eesti filme kinodes. Kordagi ei hakanud igav, tegelaskujud olid oma sõpruskonnastki tuttavad ja karakteritevaheline dialoog hea.
Mulle väga meeldis! Stiilne film, mis pakkus tõelise elamuse. Polegi oluline, et juhtuks palju ja peadpööritavaid sündmusi, vaid et sündmustik oleks lihtsalt kaasahaaravalt edasi antud.
Minu meelest nii tonaalselt rikas film, iga kaader tundus mõttega paika sätitud ja dialoogid olid naljakad. Rahvas ka elas saalis täitsa kaasa.
Comments are closed.