Jaburad juhtumid Tallinna suurimas põgenike majutuskohas. Vabatahtlikud: seal valitseb kaos. Miks meid üldse ei usaldata?

6 comments

  1. Artikkel on maksumüüri taga, millest läbipääsu mul hetkel jagada pole. Kas keegi teist pääseb täisteksti ligi? Tahaks teada saada, mis probleeme neil ette tuleb.

    Esimene asi, mis silma jääb, on paindumatus – pole ette nähtud ootamatustele reageerimise võimet, seda et keegi leiab mingi võimaluse, mille kasutamiseks on mingeid vahendeid vaja.

    > Selle nädala alguses käisid näiteks lapsed palumas ruudulisi-joonelisi vihikuid, sest avanes võimalus Ukraina veebilehe kaudu distantsilt õppida. Vihikuid hotellis polnud.

    > Vabatahtlik Helinal tekkis mõte, kuidas vihikud kiirelt hotelli jõuaksid: tema sõbranna oli valmis kohe poodi minema, vihikud ära ostma ja need hotelli tooma.

    > Parasjagu tööl olev Sotsiaalkindlustusameti majutusüksuse koordinaator tõmbas plaanile kriipsu peale. Nimelt näeb kord ette, et majutusüksusel tuleb linnavalitsusse kõigepealt esitada vihikute tellimus, aga üleüldse, kooliasjadega praegu ei tegeleta ja kõik!

    > Helina vilistas sellele ja korraldas siiski „vihikute hotelli sisse toomise salajase operatsiooni“. Oi, kui rõõmsad olid lapsed! “Lihtsalt natuke inimlikkust ja paindlikkust oleks vaja, et sealsetel elanikel oleks parem.“

    > Dzingeli majutuskeskuses tüürib asi aga täiesti teises suunas: probleemide puhul, kus vabatahtlike arust oleks ainumõeldav ja inimlik põgenikele kiiret abi pakkuda, keelavad majutusüksuse koordinaatorid selle lihtsalt ära.

  3. Me naerame siin vene logistika üle aga tundub et meil endil pole logistikaga paremad lood. Kogu süsteem peaks olema paindlikumalt üles ehitatud, kriisid ei hüüa tulles.

Leave a Reply