SKA-s tuvastavad puuet ekspertarstid, kes said hariduse mitukümmend aastat tagasi ega tohiks arstina töötada

6 comments

1. Lugesin SKAs, aga mõtlesin KRAs, kuigi tegelikult vist kehtib kohati mõlema puhul.

2. Seda uudist lugedes ajab täiesti marru, kui pohhuistlikult suhtub riik puudega inimestesse.

   Täpsemalt – sotsiaalkindlustusametis muuhulgas hindavad seda, kas inimesel on puue “eksperdid”, kelle viimased teadmised arstiteadusest on ~40+ aastat vanad ning vähemalt ühe puhul ei ole selge, kas ta üldse kunagi õppinud sellist eriala, et tal mingigi pädevus inimesi ravida oleks. Need inimesed ei ole tervishoiutöötajate registris ning seega ei saa töötada arstina. Samas on neile usaldatud õigus teha inimeste elusid tugevalt mõjutavaid otsuseid kasutades selleks oma väidetavaid teadmisi meditsiinivaldkonnas.

   Tulemuseks on mingi idiootne puuete hindamise süsteem, kus mingi suvaline filoloog hindab patsiendi tervislikku seisundit tema endaga kunagi suhtlemata ning tuginedes ainult haigusloos olevale infole, mis ei pruugi anda ligilähedaseltki täielikku pilti sellest, milline on inimese hetkeline terviseseisund päriselt.

3. Ma ei oska hinnata kas sellised isikud peaksid ekspertarstina töötama, kuid artiklit läbi lugedes nad teevad otsuse “päris” arstide kirjelduse järgi ja neil endal pole erilist otsustust õigust – seega paberilükkajaid. Probleemsed on hoopis päriselt inimestega tegelevad arstid, kes dokumenteerivad valesti.

4. Makes sense. Endal kadus ootamatult puue aastaks ajaks ära “ekspertide” arvamuse tõttu.

5. Iseenesest nördimapanev, et pole siis suudetud mehitada kaadrit täies ulatuses erialaste inimestega niivõrd olulises asjas. Las see paberilükkaja ole siis mitte tegevarst, aga vähemalt arsti või rehabilitatsioonialase haridusega? 🤯 Arusaamatu.

6. Mind on vaevanud hoopis selline küsimus, et miks töövõimetud inimesed, kes saavad ka töövõimetoetust, saavad täiskohaga tööl käia?

Comments are closed.