[Delfi. Ema ei viinud HI-viirusega last arsti juurde, laps suri. Kohus karistas lapsevanemat kaheksa-aastase vangistusega](https://www.delfi.ee/artikkel/96180789/ema-ei-viinud-hi-viirusega-last-arsti-juurde-laps-suri-kohus-karistas-lapsevanemat-kaheksa-aastase-vangistusega)

[ERR. Lapse ravita jätnud ema läheb kaheksaks aastaks vangi](https://www.err.ee/1608534886/lapse-ravita-jatnud-ema-laheb-kaheksaks-aastaks-vangi)

[Riigikohus. Kohus karistas lapse ravita jätnud ema pika vangistusega](https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/kohus-karistas-lapse-ravita-jatnud-ema-pika-vangistusega)

[Riigikohtu otsus](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-19-5641/62)

Oluline kaasus laste õiguste ja heaolu seisukohalt. Kahju, et selleks pidi üks laps surema.

Oluline lahend ka igasugustele esoteerika, nõidade ja umbluu-meditsiini fännidele.

>Kolleegium nentis, et hiljemalt 21. märtsil 2017, kui süüdistav läks pärast kolmeaastast meditsiinisüsteemi vältimist lapsega lõpuks eriarsti juurde, sai talle absoluutselt selgeks, et **väidetavalt kasutatud alternatiivsed ravimeetodid ei toimi.** Vereanalüüsid näitasid üheselt lapse immuunsüsteemi pea täielikku hävimist. „Oli siis see, millele süüdistatav lootis, religioossus, õige toidusedel, usk positiivse keskkonna parandavasse mõjusse vms – 2017. aasta varakevadeks pidi isegi talle endale olema enam kui selge, et need abinõud on lapse tervise ja elu päästmiseks sobimatud,“ järeldas Riigikohus.

7 comments

  2. Vahel on kahju, et ma Kellessegi ei usu.

    Nii väga tahaks arvata, et lapsetapjatele, eriti laste piinarikka surma põhjustajatele, on põrgu kõige sügavamal tasandil eriline koht ootamas.

  3. Meenus veel üks [lahend Riigikohtu](https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-19-1366/20) praktikast, mis puudutas ka last ja alternatiivravi.

    Lapsel oli diagnoositud leukeemia, kuid hoolimata keemiaravist, lapse seisund halvenes. Ema soovis seepeale, et last ravitaks kõrgdoosides C-vitamiiniga, väites, et on konsulteerinud välisriigi eksperdiga. Kuna tegemist pole teaduslikult tõestatud ravimeetodiga, siis raviarst keeldus sellisest ravist. Vaidlus käiski selle üle, kas ema saab nõuda arstidelt, et nad osutaksid alternatiivravi. Riigikohus ütles, et ei saa ning arstid peavad lähtuma teadusest.

  5. “Ah, mis asja, lapsel praktiliselt ravimatu haigus, millele on teadaolevalt vaid 3 inimest ajaloos üle maailma saanud ravi traditsioonilise meditsiini (tüvirakkude) abil? Vean kihla, et eeterlikud õlid aitavad paremini ja mind EI HUVITA, mida arstid räägivad.” – süüdimõistetud ema, tõenäoliselt

  6. Üks vähestest juhtumitest, kus vanem karistada saab lapsele ravi eitamise eest. Kahju, et sekkumine leiab aset siiski jätkuvalt alles siis, kui kahju lapsele on juba tehtud, mitte sellel hetkel kui täiskasvanu otsustas 2014 aastal lapse mõrvamist teadlikult jätkata.

    Mulle tundub, et siinkohal reageeris riik ainult surmale. Kui lapse tervis oleks saanud jäädavalt kahjustada ja ta oleks surnud pärast langenud elukvaliteediga kuidagiviisi täiskasvanuikka jõudmist, poleks kedagi enam kottinud.

    Veel enam, tegu oli haigusega, mille kulgu saab mõõta lihtsa vereprooviga. Ma olen veendunud, et kui surm oleks tekkinud mingi psühhiaatrilise, neuroloogilise või muu haiguse tagajärjel mida ei ole nii lihtne ammendavalt ja koheselt diagnoosida, oleks meditsiini põlgav vanem jäänud igasuguste tagajärgedeta.

    Usuhullud saavad vist ka sama moodi edasi panna kui varem, nendele vist jätkuvalt tagajärgi ei ole kui nad 2000 aastat vanast raamatust kividega loopimiste ja peade mahavõtmiste vahelt selle ühe õige värsi leiavad.

  7. Meil on vaja süsteemi, mis võimaldaks sellised lapsed üles leida kodudest, mitte surnuaialt…
    Lapsel oli diagnoos, oli teada ka fakt, et ta pole rohkem arstidega kontakteerunud … kellel see pall maha kukkus ja kuidas oleks võimalik see puudujääk protsessis parandada?

Leave a Reply