Pani mõtlema see artikkel:[Eesti kriisiplaan: sõjaohu korral päästku igaüks end ise – Eesti Ekspress (delfi.ee)](https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96207169/eesti-kriisiplaan-sojaohu-korral-paastku-igauks-end-ise)

Meil ei ole pommivarjendeid. Tuli meelde Šveits ja Soome, kus neid on väga palju, aga need graniidised maad ka. Šveitslased on ka kõik oma sillad ja tunnelid lõhkeainega täitnud. Kas meil üldse on sellest räägitud? Narva sild tuli meelde. Suuremad piiriga ühenduses olevad magistraalid saaks kaugelt õhkamiseks valmis panna. Narva silda ei suudaks me elusees manuaalselt õhata enne vastase sissetungi, ei? Aga võib-olla on riigisaladus, mispärast ei olegi räägitud…

Et siis sõja korral ei ole kuhugi varjuda. Emad ja lapsed saaksid põgeneda ainult üle mere, nii kuidas laevad käivad, kellel oma paat, muidugi eelisseisus kui merereisi üle elab. Leedu, Läti ja Eesti oleks Kalingradist ilmselt ära lõigatud, põgeneda poleks kuhugi. Aga eks II Msis põgenesime ka üle mere peamiselt. Ei ole just kõige meeldivam väljavaade, aga ma olen pessimist ka.

Edit: Ei teadnud, et maksumüüri taga, siin pastebin artiklist: [Eesti kriisiplaan: sõjaohu korral päästku igaüks end ise – Pastebin.com](https://pastebin.com/wMAU42uE)

20 comments
  1. Pommi varjendeid meil tõesti ei ole kui just mitte Peeter suure aegseid lugeda ja sillad ei lenda meil õhku, aga kõige parem koht kuhu see raha tuleks panna on õhutõrje. Kaugelt Pommitamisega probleeme praktilisel ei oleks ja Eesti kaitsevägi ja kaitseliit saaksid oma tööd palju paremini teha.
    Mina isiklikult võtaksin lähimast kaitseliidu kogunemis punktist relva ja kaitseks Eestit elu hinnaga. Ühesõnaga teeksin okupantide elu põrguks.

  2. Olen ise ka mõelnud, et suht pask on ikka see varjendite puudumine. Vanad nõukaaja omad on veel mõned alles aga sinna palju inimesi ei mahu.
    Eks metsa ei pommitata, vast, tuleb sinna minna peitu ja kellel võimalus linnast minema maale.

    Huvitav kas meie riigil oleks raha vaikselt varjendeid ehitama hakkata?

  3. Ega ei olegi suurt midagi teha.

    Üks võimalus oleks jah kõik Tallinki, Viking Line ja muud kruiisilaevad naisi ja lapsi täis panna nii palju kui füüsiliselt mahub.
    Ma usun, et mõne nädalaga saaks 100 – 200 000 naist/last ikka üle veetud kui kõik laevad maksimaalse piirini täita.

    Ilmselt paljud kellel võimalus põgeneks ka maakodudesse/suvilatesse, mis tõenäoliselt jääks põhilisest sõjategevusest kõrvale.

    Irooniliselt oleks kõige suurem oht pigem 60+ vene mammidele, kes suht kindlalt keelduks oma paneelikatest väljuma.

  4. > Narva silda ei suudaks me elusees manuaalselt õhata enne vastase sissetungi, ei?

    Kui ei jõua, siis suurtükituli aitab.

    Mis tsiviilkaitset puudutab, siis on tõesti haigutav tühjus. Alles hakatakse aru saama, et mõnedel teistel on päriselt.

  5. Suurim vahe Ukrainaga on see, et Eesti on palju väiksem ja meil pm polegi kuhu taganeda. Ehk siis esimeste tõsiste ohu märkide korral tuleks Narva ja ka teised Ida-Viru linnad juba varakult kindluslinnadeks muuta. Vastase väed oleksid kohe algusest verise linnalahinguga seotud ja edasipääsuks peaksid nad tapma suure hulga venelasi.

  6. Vale on arvata et sissetung algaks nagu välk selgest taevast. Enne on ikka vastase üksuste kogunemine jms asi mida õnneks tänapäeval lihtne sateliititelt ja luureinfo põhjal teada. Seega, kui mitte nädalaid siis mõned päevad on ette teada et midagi on vastasel plaanis ja küll siis ka need sillad mineeritakse koos reservüksuste aktiveerimise ja liitlaste kohaletoomisega jms.

    Mis puudutab tsiviile siis mina olen alati olnud arvamusel et suurte majade keldrisse pole mõtet tsiviilidel varjuda sest need langevad vene sõjaväe “profesionaalsuse” ohvriks. Parim lahendus on 1. Eestis varakult ära põgeneda kuhugile Saksamaale vms või 2. Varjuda mõnes vähem asustatud kohas. Nt maamaja või metsas ööbida nii et oled suurematest teedest eemal. See teine punkt toob jälle tagasi laiapõhjalise riigikaitse juurde et no kui sa pole elus kordagi tühja kõhu tunnet tundud, metasas ööbinud ja samblaga perset pühkinud siis ongi väga raske.

    Lihtsad asjad nagu nädala kuni kuu vee ja toiduvaru varumine peaks nyyd küll iga eestlase südameasi olema.

  7. Ei saa siit ükski inimene minema, nii naised kui lapsed jäävad riiki. Suvalki kanal mis leedus on – on 60km lai ja see pannakse esimese asjana kinni. Ning kui eestlased juba sinna maale jõuavad, on seal sadu tuhandeid leedukaid ja lätlasi ummikus. Ei liigu ka ükski suurem laev siit soome rootsi poole. Kui tuttaval on paat siis muidugi lihtsam, aga tallink paneb kõik oma laevad stopi. 18-60 mehed on nagu Ukrainaski keelatud lahkuda. Pannakse kasvõi tagalasse suppi keetma või molotove tegema kellel puudub väljaõpe.

  8. Narva sillal on kohad kuhu lõhkeaine panna täitsa olemas ja sellele on mõeldud. Kuid kahtlen kas koguaeg seal miskit ootab.

    Source: paps tegi

  9. Me teeksime sitaks.

    1) me teame kuid ette enne kui venemaa midagi üle piiri tooma hakkab.
    2) tsiviilkaitset peab kasvatama muidugi, kuid iga aastaga lisandub põhjaliku erivägede väljaõppega kaitseliitlasi koos käes varustuse, rajatud punkrite ja peidikutega, et teha vastase tagalale elu ebamugavaks
    3) reservkogunemised justnimelt selleks puhuks ongi
    4) laevad Soome ja Rootsi veaks loomulikult naisi ja lapsi ohutusse kaugusesse.
    5) vastane ei oska F35 ja ka enamiku meie tehnika osas midagi peale hakata.
    6) vastase tankid on osutunud liikuvateks tikutoosideks. Emexis pidu iga päev.
    7) jne

    Pigem tasub praegu mitte egoistlikult muretseda, et ERGHMARGHERD its over?! vaid mõeldagi näiteks, kas me tahaks kunagi Soomest ja Rootsist kuulda arutelu teemal “äkki meil on täis võimekus neid Eesti pagulasi vastu võtta?” või “annan korteri üürile ainult rootsi keelt kõnelejale”.

    Pagulaste näol on tegelt tegemist kingitusega Eestile hetkel. Aastaid on olnud häda, et iive on madal ja tööjõudu napib. Nüüd lõpuks on meil siin kümned tuhanded inimesed, keda ei pea veenma venemaa ohtlikkuses. Tuleb see pall üles korjata, keeleõpet pakkuda, haridust, kultuuri, töökohti, KOV soiku jäänud maju üle vaadata ja renoveerima hakata, jne. Tööd on sitaks, kõik peame pingutama, aga võita on ka praegu väga palju.

  10. https://www.hel.fi/helsinki/en/administration/administration/services/service-description?id=4843

    > A modern civil defence shelter in working condition offers shelter from military threats, collapsed buildings, ionising radiation and toxic substances. The civil defence shelters are marked with the international emblem for civil protection, which is a blue triangle on orange background.

    > There are approximately 5 500 civil defence shelters with approximately 900 000 places. There are enough places to cover the need of those living in but also visiting Helsinki.

    > Building-specific civil defence shelters are a key part of the civil defence operations. In addition to building, company and institution specific shelters, large shelters are also built into the bedrock. In Helsinki, the bedrock shelters are either public or shared civil defence shelters. The building’s rescue plan tells where the building’s civil defence shelter is or which is the shared shelter you can use.

    no ma’i tea, selliste rajamine võinuks ju meie majanduskasvu eduloole koormaks olla.

  11. Olgu EKRE ja muude taoliste rühmituste vead ning eksimused mis nad on, kuid nende poolt juhitud tähelepanu meie tsiviilkaitse seisundi osas on aastaid langenud täiesti ükskõiksetele kõrvadele, mis on masendav lihtsalt. Tuletame meelde Rõivase aega kui kuulutati tuimalt, et tsiviilkaitse on asjatu meie jaoks, sest liitlased ja NATO hoiavad meid igavesti kaitstuna ja sõda pole nii kui nii tõsiseltvõetav võimalikkus. Tõepoolest, väga hea on meie liitlaste kohalolek ning NATO garantii aga me peame ka vastu pidama siin maal edukalt enne kui lääne jõud mobiliseerub tõhusalt tiblade vastu. Viimane aeg teha väga laiapõhjalisi töid riigikaitses ka tsiviilkaitse suunal, et ühel päeval NATO saaks tulla appi vastupidavale riigile, mitte laastatud tühermaale.

  12. Kaliningradi sadamast, lennuväljadest ja raketikompleksidest on järel ainult pilpad juba kõigest 1 päev peale seda kui Venelane üle piiri tuleb.

  13. Ma kahtlustan, et kui Venemaa Eestit ründaks, siis oleks taktika teistsugune kui Ukrainas – kõigepealt tükk aega vaippommitamist, ja siis alles maavägedega peale.

    Loodetavasti õnnestuks naised-lapsed Eestist ära saata, eks siis vaataks mis ise teeks. Esialgu ilmselt maale metsa, ja kui mingi selgus käes, siis vaataks, kus ja kuidas kaitsele abiks saaks olla.

  14. Ei tasu seda reisilaevade aspekti siin yle tähtsustada. Reaalseim võimalus oleks lahkuda enne konflikti algust, mis ei pruugi olla kuigi tõenäoline (meenutagem, et isegi piirialadel elavad ukrainlased ei uskunud kohati kuni sõja alguseni, et midagi yldse juhtub).

    Ei tasu arvata, et suur osa rahvastikust hakkab siin suure ettenägelikkusega toimetama (meil ei suudeta isegi ettevalmistavalt koju toiduvarusid soetada) – jättes igaks juhuks kogu oma elu, kohustused ja kodu maha – ning pärast konflikti algust ei ole enam kuhugi põgeneda.

    Balti mere laevastik lõikab Eesti ja Baltikumi merelt ära ja ykski suur reisilaev ei sõida kuhugi (ja maismaad mööda minek on pehmelt öeldes kaheldava väärtusega, vt Kaliningrad). Teise maailmasõja asemel (meil ei tegutse siin parasjagu suurt vastasmereväge, mis venelasi vaos hoiaks) soovitan vaadata Juunipöörde aega, mil lõigati Eesti ära nii maalt, merelt kui õhust.

  15. Olles lugenud mõndade Ukrainalste kirjeldusi, kuidas venkudest sõjardid rüüstamas käivad ja alkoholi otsivad, tekkis tunne, et igas kodus võiks olla ka mitu pudelit metanooli, soovitatavalt vene viina pudelis, las nad raiped hävitavad ennast ise ära. Peab vaatama muidugi, et ise kogemata ära ei jooks, eestikeelne silt ehk peale panna.

Leave a Reply