Lühikokkuvõte: tahetakse, et oleks haigla, mis suudab ka keldrikorrustel raviteenuseid pakkuda. See võimekus proovitakse lisada Lasnamäele rajatava uue haigla projekti.
Kaalutlused on ilmselt:
– elu on näidanud, et mõned hullud võivad sõja ajal ka haiglat rünnata, ja hetkel lähipiirkonnas leidub sääraseid
– maapealsetel korrustel on enamasti aknad, akendel on kalduvus katki minna lööklainete tõttu, isegi kui otsejoontes keegi haigla vastu kätt ei tõsta (vihmasajus / tuuletõmbuses patsiente ravida on problemaatiline)
> “Seoses Ukraina sõjaga ja pingestunud julgeolekuolukorraga näeme täna tungivat vajadust rajada haiglale n-ö kriisihaigla võimekusega –2 korrus, mis nihutaks ehitustööde planeeritava lõpu 2027. aasta septembrisse. Täiendav kulu seoses –2 korruse rajamisega on prognoositavalt 47,4 miljonit eurot koos käibemaksuga.”
> Linnapea sõnul saaks selle otsusega haigla –2 korruse näol pinna, kuhu on võimalik kriisiolukorras (suurem tsiviilõnnetus, terrorirünnak, sõjategevus jms) paigutada patsiendid, eluliselt tähtsad ravi- ja diagnostikaseadmed ning jätkata haigla tööd.
> Eestis selline n-ö kriisihaigla avamise suutlikkus maa-alustel korrustel täna haiglatel puudub, kinnitas linnapea.
Siis VF lennuvägi teab et tuleb tugevamini pommitada.
Minu arvamus Kõlvartist paranes hoobilt.
Võiks alustada tavaliste pommivarjendite rajamisega alguses, mida meil on 0.
Aga kas sinna juba kohe algul ei pidanud tulema maa alused korrused?
Üksik haigla tambitakse põhjani.
Pigem näitab sõda superhaigla mõttetust, vaja oleks säilitada mitut haiglat ja nende alla maa alla ehitada varjendid.
Ja eriti suure riski all on Tallinna idapoolsed haigla asukohad (sh Lasnamäe).
Lisaeelarvest soovitakse 47,4 miljonit. Huvitav, kas haiglaga seotud kulud moodustavad sellest 46,5 miljonit ja ülejäänule leitakse erakondlikus liinis mingi rakendus?
Kriisiaja hukukindluse mõttes paneb yleyldse kukalt kratsima, et kelle arvates on vajalik projekteerida tervele pealinnale yksainus keskhaigla. Tore, et vähemalt maa-alust kaitsekorrust plaanitakse (ja varjendite olulisus ka yldisemalt lõpuks inimestele pähe hakkab tulema), aga siiski.
Siin jõuab sõda kümme korda ära käia, kui lõpuks see “superhaigla” valmis saab
Ehitagu terve haigla maa alla siis juba, mis nad ikka niimodi n*ssima hakkavad.
Kurat kuidas kõlab nagu oleks tûûp leidnud põhjenduse riigi raha vasakule nihverdamiseks.
11 comments
Lühikokkuvõte: tahetakse, et oleks haigla, mis suudab ka keldrikorrustel raviteenuseid pakkuda. See võimekus proovitakse lisada Lasnamäele rajatava uue haigla projekti.
Kaalutlused on ilmselt:
– elu on näidanud, et mõned hullud võivad sõja ajal ka haiglat rünnata, ja hetkel lähipiirkonnas leidub sääraseid
– maapealsetel korrustel on enamasti aknad, akendel on kalduvus katki minna lööklainete tõttu, isegi kui otsejoontes keegi haigla vastu kätt ei tõsta (vihmasajus / tuuletõmbuses patsiente ravida on problemaatiline)
> “Seoses Ukraina sõjaga ja pingestunud julgeolekuolukorraga näeme täna tungivat vajadust rajada haiglale n-ö kriisihaigla võimekusega –2 korrus, mis nihutaks ehitustööde planeeritava lõpu 2027. aasta septembrisse. Täiendav kulu seoses –2 korruse rajamisega on prognoositavalt 47,4 miljonit eurot koos käibemaksuga.”
> Linnapea sõnul saaks selle otsusega haigla –2 korruse näol pinna, kuhu on võimalik kriisiolukorras (suurem tsiviilõnnetus, terrorirünnak, sõjategevus jms) paigutada patsiendid, eluliselt tähtsad ravi- ja diagnostikaseadmed ning jätkata haigla tööd.
> Eestis selline n-ö kriisihaigla avamise suutlikkus maa-alustel korrustel täna haiglatel puudub, kinnitas linnapea.
Siis VF lennuvägi teab et tuleb tugevamini pommitada.
Minu arvamus Kõlvartist paranes hoobilt.
Võiks alustada tavaliste pommivarjendite rajamisega alguses, mida meil on 0.
Aga kas sinna juba kohe algul ei pidanud tulema maa alused korrused?
Üksik haigla tambitakse põhjani.
Pigem näitab sõda superhaigla mõttetust, vaja oleks säilitada mitut haiglat ja nende alla maa alla ehitada varjendid.
Ja eriti suure riski all on Tallinna idapoolsed haigla asukohad (sh Lasnamäe).
Lisaeelarvest soovitakse 47,4 miljonit. Huvitav, kas haiglaga seotud kulud moodustavad sellest 46,5 miljonit ja ülejäänule leitakse erakondlikus liinis mingi rakendus?
Kriisiaja hukukindluse mõttes paneb yleyldse kukalt kratsima, et kelle arvates on vajalik projekteerida tervele pealinnale yksainus keskhaigla. Tore, et vähemalt maa-alust kaitsekorrust plaanitakse (ja varjendite olulisus ka yldisemalt lõpuks inimestele pähe hakkab tulema), aga siiski.
Siin jõuab sõda kümme korda ära käia, kui lõpuks see “superhaigla” valmis saab
Ehitagu terve haigla maa alla siis juba, mis nad ikka niimodi n*ssima hakkavad.
Kurat kuidas kõlab nagu oleks tûûp leidnud põhjenduse riigi raha vasakule nihverdamiseks.