Üsna täpne kirjeldus olukorrast via Kaarel Nõmmik

15 comments
  1. Tore analoogia, aga “õppenõukogu” on siin osalt NATO, osalt ÜRO, mis on kergelt öeldes erinevas positsioonis.

  2. Spordipoisid kutsuvad väikest tüüpi enda trenni, aga et sinna saada ja musklit kasvatada seal, ei tohi ta jõmmiga kakelda. (Never Back Down vibes)

  3. Leidsin sellise militaar.net foorumist.

    Korrusmajas elav, kinni istunud pätt Vasja, kes alailma tüli norib, laamendab ning õhku rikub, on lahti kiskunud naabri korteri ukse ja peksab selle esikus oma naabrit. Naaber olla talle ohtlik tundunud. Kavatsenud kallale tulla, kuigi elab ja on täitsa rahulikult. Naabrimees hakkab küll vastu nagu oskab, aga veri juba voolab. Pätt on kogenum, julmem ja tugevam. Vangla kogemustega. Nagu narkoosi all – löö või ära löö – talle ei loe miski. Ei tunne valu.
    .
    Inimesed on oma korterite ustel ja julgemad isegi koridoris. Vaatavad pealt, ahhetavad, kommenteerivad. Mõned julgemad hüüavad: jäta järele! Üks ütleb teisele – ma Vasjaga hoovis laupäeval enam doominot ei mängi ja õlut ei joo. Teine lubab temaga mitte enam niipea kalale minna. Kolmas lubab temalt mitte töölt varastatud ehitusmaterjale osta. Neljas seletab, et tema enam Vasjale kolmekat ei laena. Viies hüüab aga naabrile, et ta annab pärast näolt vere pühkimiseks oma taskurätiku. Appi ei lähe keegi, et neid endid pärast milleski süüdistada ei saaks. Pealegi võib ju ise ka Vasjalt kolaka saada. Äkki pärast hull paneb suure vihaga veel maja ka põlema! Ei, parem las peksab naabri läbi ja rahuneb. Kobib oma korterisse tagasi ja saab tast jälle enam-vähem rahu. Rahu on peamine.
    .
    Lõpuks tüdinetakse vahtimisest ja loivatakse tubadesse tagasi. Igavaks kiskus. Kaua sa ikka vahid. Kodus hea teed keeta ja telekat vahtida. Rõdult tuvisid toita. Kellelgi jäi põranda pesemine ka pooleli. keegi peab poes ära käima jne. Naabrite vaheline asi. Ikka juhtub. Elu läheb edasi. Pealegi sai ju kokku lepitud, et oma trepikoja asju ei lahendata kätega, vaid iga kuu lõpus toimuval ühistu koosolekul. Sinna on 2 nädalat aega.
    .
    Võtavadki teema viisakalt üles. Tsiviliseeritud inimeste kombel. Mõistavad Vasja käitumise hukka ja manitsevad teda edaspidi viisakamalt käituma. Panevad ehk rahadki kokku ja lasevad naabri ukse väljastpoolt ära parandada. Et trepikoda viisakas välja näeks. Naabri korteri remont on naabri enda asi. Mis see teistesse puutub.
    .
    Vasja lösutab koosolekul, närib tikku ja vahib loiu ülbusega kõnelejaid. Sülitab põrandale ja peeretab mitu korda pikalt ja häälekalt. Siis ajab end püsti ja loivab minema poetades üle õla: hren s vaami, joobannõje petuhi. Pederastõ.

  4. Nii on jah, et sõdima peab omal maal ikka ise. Ukrainasse on saadetud kümnete miljardite eest abi ja väga suur osa sellest otseselt relvades. Minu austus Ukraina sõjameestele, et vapralt vastu hakkavad. Aitan põgenikke ja ei vingu kütusehinna ega inflatsiooni üle, kui vene naftast-gaasist loobuda.

    Eesti aitab päris hästi nii riigi kui inimeste tasemel, pole põhjust häbi tunda.

    Pikad tekstid, täis allegoorilisi konstruktsioone ja kõveraid analooge, pole minu arvates asjakohased.

  5. Sõda, eriti üleilmseks tuumasõjaks eskaleerumise ohuga sõda on veits liiga kompleksne olukord et seda saaks asjaolusid tõsiselt moonutamata üle kanda mingile koolipoiste kakluse analoogiale.

  6. Tahad nii väga kolmandat maailmasõda?

    Kui mõni riik saadab oma väe Ukraina territooriumile venelastega sõdima, siis see on suht kindel sõja kuulutamine Venemaale. Ei ole nii, et lihtsalt kõik kes tahavad lähevad Ukraina põllule madistama.

    Hetkel kõik kes on tahtnud venelastega sõdida, saavad seda teha vabatahtlikult astudes Ukraina kaitseväkke. https://visitukraine.today/blog/161/instruction-for-foreigners-on-how-to-join-international-legion-to-fight-for-ukraine

  7. Miks ei teki meis sama emotsioon nt [Jeemeni](https://s.rfi.fr/media/display/673d3352-0d50-11ea-826b-005056a9aa4d/201503262019390973.jpg) osas, mille on suurem ja sõjakam naaber samuti ribadeks pommitanud? Sest see on meie jaoks kauge maa, mille probleeme me ei mõista. Sama võib öelda ka paljude riikide kohta seoses praeguse situatsiooniga Ukrainas.

    Olen 100% Ukraina poolel, aga me ei peaks lapsikult oma liitlaste kallal jonnima, et nad täpselt meiega samasugustel seisukohtadel pole. Geopoliitika keskmeks pole Eesti Vabariik või Ukraina; igal riigil on esmajärgus vastutus oma kodanike ees.

  8. Mulle jäävad mõistmatuks sellised postitused. Tegu nooremapoolse (eeldatavalt tervekehalise) meessoost isikuga…et põhimõtteliselt tahab, et keegi talle rakmed ja relva annaks? Tundub nagu unustavat, et peab ise seda lahingut pidama hakkama – otseses mõttes.

  9. Siinsete vastuste järgi otsustades tundub, et oleme ka lääneriigiks saanud – mugav elu on väga kalliks muutunud ja hirm tuumasõja ees kaalub üle Ukraina päästmise. Hästi mugav on sedaviisi targutada meie praeguses privilegeeritud olukorras, ent oletagem, kui meid ei oleks NATOsse vastu võetud ning praegu Venemaa laamendaks siin – kas ükski eestlane ütleks siis, et see on õiglane olukord? Et oleks tore NATOst küll relvi ja laskemoona saada, aga on igati õigustatud, et meile keegi appi ei tule, sest me ei kuulu NATOsse ja kui me ka ohverdame 100 000 eestlast enese kaitsmisele, siis vähemalt on see parem kui tuumasõja tekkimine. Saate ju aru, et ise Ukraina saabastes olles te ju ei suudaks ette kujutada, miks keegi teile ometi appi ei tule, kui teile tehakse ülekohut? Või mõtleksite oma surnud last süles hoides, et “oh, see on ikka parem kui tuumasõda”. Tuumasõda on teiseks vaid hüpotees, samas kui tsiviilisikute suremine on reaalsus. Läänel ei ole lihtsalt mune, Putini tuumaheidutus on ülitõhusa töö teinud.

  10. Kakoi tuumasõda, see paistes vähihaige konn ei julge isegi oma lähikondlastega näost näkku rääkida ilma 15m vahemaata, ise ka usute mida suust välja ajate🤣

  11. Inimestel on üsna kummaliselt naiivne vaade potentsiaalsest tuumasõjast. Jah, on võimalik et paljud nende tuumalõhkepead ei tööta aga isegi kui ainult 1% nendest on funktsionaalsed räägiks me tõenäoliselt sadadest miljonitest hukkunutest ning humanitaarkriisist mille valguses näeks teine maailmasõda välja nagu soe suvepäev Pärnu rannas.

    Jah, see on kahju et me ei saa anda venemaale seda sinist silma mida ta väärib. Jah, see on kohutav et Ukraina rahvas peab niivõrd palju kannatama. Kuid niisama mõttetult lahmimine ei ole see mis Ukrainat või kedagi teist päästab.

  12. Sarnase kirjeldusega võrdluseid praegutoimuvast on omajagu olnud terve kuu aega ja kuigi esmapilgul loed ja mõtled kaasa, et “oo, leidlik – mhmh tundub jah sedasi,” siis tegelikult on see ikka väga-väga piiratud maailmavaatega nägemus ja tegelikult päris olukord ei ole pigem üldse selline, nagu selline kirjutis kujutab. Kahjuks.

    Kogu maailma ei saa panna võrdesse kooliga ja riike klassidega. Heal juhul oleks veidi ausam võtta sellises kontekstis riike kui koole, aga samas see ka ei päde. Koolide omavahelises *konfliktis* saaks kannatada ainult haridussüsteem, mis pole jällegi võrreldav kogu maailmapoliitikaga, mis hõlmab absoluutselt misiganes-harusid, mida ei suudaks peast ette loetledagi.

    (Ma ei oska seletada oma mõtet)

  13. Üldiselt nõus aga samas eks selle Ukrainasse appi sõdima minekuga on see, häda, et kui sa mingit treeningut läbinud pole, kohalikku keelt ei oska ja pidevalt online loodad olla, siis pole Ukrainal sust midagi kasu. See seltskond kelle venelased väljaõppe keskuses ära lasid oli ka väidetavalt suht aktiivselt selfisid ja muud jura jaganud ning koht paistis hästi välja… Ehk siis abi ja sanktsioonid aga EU ei suuda ju kõiki kraane kinni keerata…

Leave a Reply