Kuluhinnangu mõõtkava on realistlik. Soome ostis aastal 2009 Norra / USA ühisprojektilt (aga Soomes toodetud sõidukite peale paigaldamisega) NASAMS süsteemi [500 miljoni euroga](https://yle.fi/news/3-5245010).
Arvestades, et Soomel on muud kraami toeks (BUK), aga Eestil muud kraami pole, ning olukord on pingelisem kui 2009. aastal, ning hinnad on kah tõusnud, siis miljard kõlab usutavalt.
Tänapäeval, et seda keskmaa tõrjet odavate luuredroonide peale ära ei raisataks, peab ka mingi droonitõrje soetama. Siinkohal jõuangi selle kohani, kus Herem ütleb:
> Martin Heremi sõnul peaks praegu keskmaa õhutõrje asemel pigem arendama lühimaa õhutõrje ja tankitõrje võimekusi, sest nii on odavam ja kiirem
…ning kahtlemata see on kuluefektiivsem ja kiirem, samuti kergem peita ja raskem hävitada, aga 4 kilomeetrit (Stingeri laskeulatus) on ebamugav piir. Mistrali oma (6 km) on juba natuke rohkem ja Mistralist on liitlasi sisaldavas õhuruumis rohkem kasu (tal on IFF süsteem, et omasid ei lastaks).
Midagi peaks olema, mis sellest kõrgemale kah lendab. Seda “midagi” ei pea tohututes kogustes olema, aga olema peab inimesi, kes selle kohta teadmisi valdavad. Muidu on juurde hankimine hiljem kännu taga kinni.
Samuti on asjakohane mainida, et Eesti kaitsedoktriin tõesti eeldab liitlaste olemasolu.
> “Õhutõrjet pikema maa ja teiste relvade vastu, see oleks üks asi, mida me saaksime ka oma liitlastelt. Me ei tohi ära unustada, et meil on ka liitlased olemas,” tõdes Herem.
Tahaks rohkem sellist algelistele asjadele keskendumist. Kui selliste suurte asjade peale lajatamist. Lihtsalt laskemoona ostmine on hea liigutus. Lähimaa õhutõrje ja tankitõrje ka. Sidevahendite kontrollimine ja üle käimine (KL-i süsteem mälu järgi kunagi veel oli GSM-ist sõltuv). Varude jaotust ja peitmist nii, et neid ei saa rakettidega eelnevalt ära kottida (mingite üksuste masinapark istub lihtsalt Taara linnakus platsi või Tallinnas Filtri teel juba 20-30 aastat). Kasvõi tsiviildroonide integreerimine mingitki moodi erinevate üksustega maksimaalses mahus kasvõi kohtluureks. Igasuguse logistika üle käimine ja läbi harjutamine. Igasuguse öövaatlus võimekuse tõstmine, kuna vastasel see tundub pea täielikult puuduvat ja aktiivne liikumine peatub ööseks. Kordusõppuste tiheduse tõstmine äkki.
Praegu näeme kuidas, Venemaal on igasuguseid kalleid sõjamasinaid tohhujaa aga täiesti algelised asjad teevad need väga ebaefektiivseteks. Täielik bardakk sidega. Täielik bardakk logistilise ahelaga. Täielik bardakk masinate hoiustamise ja korralise hooldusega. Sõdurid ei järgi kohati tavalist jalaväe drilli ehk bardakk sõduri baasoskutega. Ärme eelda, et meil siin kõik ka lilleline on, kuna paber ütleb. Kontrollime ja parandame kui vaja.
Samas aga on mul, samasugune tugitooli kindrali arvamus seega las inimesed, kelle töö see on teevad oma tööd.
Karilaiu sõnavõtud on läbi aegade olnud üsna ilged. Nüüd siis see kõva kisa, “PANEME KOHE MILJARDI! KAITSET ON KOHE VAJA!!” mõjub ikka lausa kahetsusväärselt rumalana. Mis leping Ühtse Venemaaga, ei tea, pole olnud, aga ostame kohe hästi kiiresti mingi ühe kalli asja, sest see on võluvits! Mis tähendab, et raha pole! Laename!
Mida kogu aeg rõhutatakse – kaitse-eelarve ei ole mingi koht, kus populistlikute loosungitega endale punkte võita. See ei käi nii, et ostad nüüd endale ühe tanki ja kaks lennukit ja siis on kaitse korras. Neid asju tehakse arengukavade ja süsteemidega. Kallis masin on kasutu, kui tal pole hooldusmeeskonda, moona ja väljaõpetatud tiimi/tiime.
Mulle isiklikult tundub, et Herem on praegu väga õige mees õige koha peal, tema sõnavõtud on kaalukad ja mõtlemine näib mehel paigas olevat. Pole liigset kantseliiti ega tseremoniaalsust, samas juhmi lahmimist ka mitte. Ma arvan, et ta tahaks need kemplevad tugitoolikindralid tegelikult üsna sügavale persse saata, aga siiamaani on ta viisakaks suutnud jääda.
Pensionäridele jagati just 660miljonit, ei ole miljard, aga oleks saanud selle kulutuse praeguses olukorras korraks edasi lükata. Kõrvale infoks, et denatsifitseeritud Venemaa süsteemis on keskmine pension 15700 rubla ehk 134€.
4 comments
Kuluhinnangu mõõtkava on realistlik. Soome ostis aastal 2009 Norra / USA ühisprojektilt (aga Soomes toodetud sõidukite peale paigaldamisega) NASAMS süsteemi [500 miljoni euroga](https://yle.fi/news/3-5245010).
Arvestades, et Soomel on muud kraami toeks (BUK), aga Eestil muud kraami pole, ning olukord on pingelisem kui 2009. aastal, ning hinnad on kah tõusnud, siis miljard kõlab usutavalt.
Tänapäeval, et seda keskmaa tõrjet odavate luuredroonide peale ära ei raisataks, peab ka mingi droonitõrje soetama. Siinkohal jõuangi selle kohani, kus Herem ütleb:
> Martin Heremi sõnul peaks praegu keskmaa õhutõrje asemel pigem arendama lühimaa õhutõrje ja tankitõrje võimekusi, sest nii on odavam ja kiirem
…ning kahtlemata see on kuluefektiivsem ja kiirem, samuti kergem peita ja raskem hävitada, aga 4 kilomeetrit (Stingeri laskeulatus) on ebamugav piir. Mistrali oma (6 km) on juba natuke rohkem ja Mistralist on liitlasi sisaldavas õhuruumis rohkem kasu (tal on IFF süsteem, et omasid ei lastaks).
Midagi peaks olema, mis sellest kõrgemale kah lendab. Seda “midagi” ei pea tohututes kogustes olema, aga olema peab inimesi, kes selle kohta teadmisi valdavad. Muidu on juurde hankimine hiljem kännu taga kinni.
Samuti on asjakohane mainida, et Eesti kaitsedoktriin tõesti eeldab liitlaste olemasolu.
> “Õhutõrjet pikema maa ja teiste relvade vastu, see oleks üks asi, mida me saaksime ka oma liitlastelt. Me ei tohi ära unustada, et meil on ka liitlased olemas,” tõdes Herem.
Tahaks rohkem sellist algelistele asjadele keskendumist. Kui selliste suurte asjade peale lajatamist. Lihtsalt laskemoona ostmine on hea liigutus. Lähimaa õhutõrje ja tankitõrje ka. Sidevahendite kontrollimine ja üle käimine (KL-i süsteem mälu järgi kunagi veel oli GSM-ist sõltuv). Varude jaotust ja peitmist nii, et neid ei saa rakettidega eelnevalt ära kottida (mingite üksuste masinapark istub lihtsalt Taara linnakus platsi või Tallinnas Filtri teel juba 20-30 aastat). Kasvõi tsiviildroonide integreerimine mingitki moodi erinevate üksustega maksimaalses mahus kasvõi kohtluureks. Igasuguse logistika üle käimine ja läbi harjutamine. Igasuguse öövaatlus võimekuse tõstmine, kuna vastasel see tundub pea täielikult puuduvat ja aktiivne liikumine peatub ööseks. Kordusõppuste tiheduse tõstmine äkki.
Praegu näeme kuidas, Venemaal on igasuguseid kalleid sõjamasinaid tohhujaa aga täiesti algelised asjad teevad need väga ebaefektiivseteks. Täielik bardakk sidega. Täielik bardakk logistilise ahelaga. Täielik bardakk masinate hoiustamise ja korralise hooldusega. Sõdurid ei järgi kohati tavalist jalaväe drilli ehk bardakk sõduri baasoskutega. Ärme eelda, et meil siin kõik ka lilleline on, kuna paber ütleb. Kontrollime ja parandame kui vaja.
Samas aga on mul, samasugune tugitooli kindrali arvamus seega las inimesed, kelle töö see on teevad oma tööd.
Karilaiu sõnavõtud on läbi aegade olnud üsna ilged. Nüüd siis see kõva kisa, “PANEME KOHE MILJARDI! KAITSET ON KOHE VAJA!!” mõjub ikka lausa kahetsusväärselt rumalana. Mis leping Ühtse Venemaaga, ei tea, pole olnud, aga ostame kohe hästi kiiresti mingi ühe kalli asja, sest see on võluvits! Mis tähendab, et raha pole! Laename!
Mida kogu aeg rõhutatakse – kaitse-eelarve ei ole mingi koht, kus populistlikute loosungitega endale punkte võita. See ei käi nii, et ostad nüüd endale ühe tanki ja kaks lennukit ja siis on kaitse korras. Neid asju tehakse arengukavade ja süsteemidega. Kallis masin on kasutu, kui tal pole hooldusmeeskonda, moona ja väljaõpetatud tiimi/tiime.
Mulle isiklikult tundub, et Herem on praegu väga õige mees õige koha peal, tema sõnavõtud on kaalukad ja mõtlemine näib mehel paigas olevat. Pole liigset kantseliiti ega tseremoniaalsust, samas juhmi lahmimist ka mitte. Ma arvan, et ta tahaks need kemplevad tugitoolikindralid tegelikult üsna sügavale persse saata, aga siiamaani on ta viisakaks suutnud jääda.
Pensionäridele jagati just 660miljonit, ei ole miljard, aga oleks saanud selle kulutuse praeguses olukorras korraks edasi lükata. Kõrvale infoks, et denatsifitseeritud Venemaa süsteemis on keskmine pension 15700 rubla ehk 134€.