Ameerikast ja Lõuna-Koreast näha kuhu liiga õrnalt reguleeritud kapitalism välja jõuab. Ameerika golden age oli siis, kui regulatsioonid ja tax bracketid aggressiivsed olid.
ERR avaldas ülipika intervjuu endise konkurentsiameti juhi Märt Otsaga.
Silma jäid tema huvitavad kommentaarid jaekaubanduse ning toiduhindade kohta.
Esiteks arvab ta, et üleskutsed kaupluste arvu piiramiseks on vale tee, sest see ainult vähendaks konkurentsi:
>**Kui vaadata poes, mis toidukaubad maksavad, siis jällegi meil on olukord, kus poes käia on kulukam kui mitmeski teises Euroopa Liidu riigis. Me oleme väga kalli ostukorvi hinnaga ja kui üldiselt teistes valdkondades põhjendatakse seda monopoolse või monopolilähedase või väga paika pandud turuga mõne osalise vahel, siis jaekaubandusturul, vastupidi, on meil konkurents liiga suur. Kai Realo on öelnud, et see on põhjus, miks meil hinnad nii kõrged on.**
>Mina arvan, et mida rohkem konkurentsi, seda parem. Kui me hakkaksime sunniviisiliselt kedagi sundima koonduma või ühinema või riigi poolt ütleme, et kuulge, meil on liiga palju tegijaid, siis see oleks ikka vastupidine vaba konkurentsi eesmärgile.
>Ma arvan, et me peame olema ikkagi õnnelikud, et meil on niivõrd palju tegijaid jaeturul. Tõesti, konkurentsiameti ajast, mäletan, et teistes liikmesriikides oli alatasa probleem see, et jaeturul on väga suured tegijad, duopolid – see on see, kui kaks suurt ettevõtet domineerivad. Meil Eestis täna konkurents on, selles suhtes peaks kindlasti õnnelik olema. Kui meil seda ka ei oleks täna, siis ma arvan, meil oleksid veel kallimad hinnad.
Ots põhjendab Eesti kõrgeid toiduhindu nii Balti turu väiksuse kui ka käibemaksuerisuste puudumisega:
>**Kui konkurents toimib jaekaubanduses, miks siis ikkagi meie ostukorv nii kallis on?**
>Siin on mitmesugused põhjused. Üks on sisendhindade tõus. Teine on käibemaksutõus – meil teatavasti toiduainetel on ju Euroopa Liidu üks kallimaid käibemakse; meil ei ole käibemaksu erisusi. Ja kolmandaks kindlasti mingil määral loeb ka mastaap. See tähendab, et midagi teha ei ole: kui taga on 100 miljonit inimest, on üks turg; kui paneme Balti turu kokku, on taga võib-olla mingi viis-kuus miljonit inimest, siis on absoluutselt teine turg. Nagu ma enne ka elektrituru puhul tõin sellise hea näite, et midagi teha ei ole, mida suurem turg, seda efektiivsem, mida väiksem turg, seda ebaefektiivsem.
Otsa eksperthinnangu järgi tagaks Eesti jaeturul valitsev tihe konkurents, et käibemaksumäära langetamine või käibemaksuerisuste tegemine jõuaks ka päriselt tarbijateni:
>**Poliitikud valitsuses vaidlevad sõltuvalt maailmavaatest, kas peaks toiduainete käibemaksu alandama või ei, et kas see alandamine jõuaks lõpptarbijani või jääks ikkagi kõik kaupmehe taskusse. Kumba leeri teie kuulute?**
>Mina arvan, et ta ikkagi mõjutaks ja miks ta mõjutab, on see, et meil on päris hea konkurents. Kui me vaatame näiteks Lidlit, mis ju uue ketina väga agressiivselt meie turule laieneb, mis on tegelikult väga positiivne märk. See tähendab, et ta näeb meie turul potentsiaali. Paar päeva tagasi oli uudis, et Rimi müüdi maha. Oli ka selline uudis, et nüüd võiks meile tulla võib-olla mingi uuem, isegi odavam kett.
>Kuna meil on ikkagi hea konkurentsiolukord, siis ma pigem kalduks sinna, et kui me käibemaksu alandaksime, siis see võiks ikkagi üle kanduda ka mingil määral tarbijale.
>**Näha oli, et kui Lidl tuli, siis ikkagi hakkasid ka teised oma hindu korrigeerima. Samamoodi pensionifondide turul, et kui Tuleva tuli, siis ikkagi vahendustasud läksid madalamaks.**
>Lidl on väga hea näide. Kui ikkagi sisend kaupmehel väheneb, siis mina küll arvan, et Eesti heas konkurentsiolukorras ta kannab selle lõpptarbijale üle.
2 comments
Ameerikast ja Lõuna-Koreast näha kuhu liiga õrnalt reguleeritud kapitalism välja jõuab. Ameerika golden age oli siis, kui regulatsioonid ja tax bracketid aggressiivsed olid.
ERR avaldas ülipika intervjuu endise konkurentsiameti juhi Märt Otsaga.
Silma jäid tema huvitavad kommentaarid jaekaubanduse ning toiduhindade kohta.
Esiteks arvab ta, et üleskutsed kaupluste arvu piiramiseks on vale tee, sest see ainult vähendaks konkurentsi:
>**Kui vaadata poes, mis toidukaubad maksavad, siis jällegi meil on olukord, kus poes käia on kulukam kui mitmeski teises Euroopa Liidu riigis. Me oleme väga kalli ostukorvi hinnaga ja kui üldiselt teistes valdkondades põhjendatakse seda monopoolse või monopolilähedase või väga paika pandud turuga mõne osalise vahel, siis jaekaubandusturul, vastupidi, on meil konkurents liiga suur. Kai Realo on öelnud, et see on põhjus, miks meil hinnad nii kõrged on.**
>Mina arvan, et mida rohkem konkurentsi, seda parem. Kui me hakkaksime sunniviisiliselt kedagi sundima koonduma või ühinema või riigi poolt ütleme, et kuulge, meil on liiga palju tegijaid, siis see oleks ikka vastupidine vaba konkurentsi eesmärgile.
>Ma arvan, et me peame olema ikkagi õnnelikud, et meil on niivõrd palju tegijaid jaeturul. Tõesti, konkurentsiameti ajast, mäletan, et teistes liikmesriikides oli alatasa probleem see, et jaeturul on väga suured tegijad, duopolid – see on see, kui kaks suurt ettevõtet domineerivad. Meil Eestis täna konkurents on, selles suhtes peaks kindlasti õnnelik olema. Kui meil seda ka ei oleks täna, siis ma arvan, meil oleksid veel kallimad hinnad.
Ots põhjendab Eesti kõrgeid toiduhindu nii Balti turu väiksuse kui ka käibemaksuerisuste puudumisega:
>**Kui konkurents toimib jaekaubanduses, miks siis ikkagi meie ostukorv nii kallis on?**
>Siin on mitmesugused põhjused. Üks on sisendhindade tõus. Teine on käibemaksutõus – meil teatavasti toiduainetel on ju Euroopa Liidu üks kallimaid käibemakse; meil ei ole käibemaksu erisusi. Ja kolmandaks kindlasti mingil määral loeb ka mastaap. See tähendab, et midagi teha ei ole: kui taga on 100 miljonit inimest, on üks turg; kui paneme Balti turu kokku, on taga võib-olla mingi viis-kuus miljonit inimest, siis on absoluutselt teine turg. Nagu ma enne ka elektrituru puhul tõin sellise hea näite, et midagi teha ei ole, mida suurem turg, seda efektiivsem, mida väiksem turg, seda ebaefektiivsem.
Otsa eksperthinnangu järgi tagaks Eesti jaeturul valitsev tihe konkurents, et käibemaksumäära langetamine või käibemaksuerisuste tegemine jõuaks ka päriselt tarbijateni:
>**Poliitikud valitsuses vaidlevad sõltuvalt maailmavaatest, kas peaks toiduainete käibemaksu alandama või ei, et kas see alandamine jõuaks lõpptarbijani või jääks ikkagi kõik kaupmehe taskusse. Kumba leeri teie kuulute?**
>Mina arvan, et ta ikkagi mõjutaks ja miks ta mõjutab, on see, et meil on päris hea konkurents. Kui me vaatame näiteks Lidlit, mis ju uue ketina väga agressiivselt meie turule laieneb, mis on tegelikult väga positiivne märk. See tähendab, et ta näeb meie turul potentsiaali. Paar päeva tagasi oli uudis, et Rimi müüdi maha. Oli ka selline uudis, et nüüd võiks meile tulla võib-olla mingi uuem, isegi odavam kett.
>Kuna meil on ikkagi hea konkurentsiolukord, siis ma pigem kalduks sinna, et kui me käibemaksu alandaksime, siis see võiks ikkagi üle kanduda ka mingil määral tarbijale.
>**Näha oli, et kui Lidl tuli, siis ikkagi hakkasid ka teised oma hindu korrigeerima. Samamoodi pensionifondide turul, et kui Tuleva tuli, siis ikkagi vahendustasud läksid madalamaks.**
>Lidl on väga hea näide. Kui ikkagi sisend kaupmehel väheneb, siis mina küll arvan, et Eesti heas konkurentsiolukorras ta kannab selle lõpptarbijale üle.
Comments are closed.