
"SEB andmetel on keskmine kodulaenu taotleja 36-aastane.
Laenu abil ostetud kodus elab 26 protsenti 18–29-aastastest noortest."
„Kui inimene elab üürikorteris, siis keskmise kahetoalise korteri üür Tallinnas või Tartus on umbes 500 eurot, millele lisandub kuni 200 eurot kommunaalteenuste eest,“ märkis Hallang. „Selleks, et
näiteks viie aasta jooksul korteri ostmiseks nõutav 15-protsendiline omafinantseering kokku koguda, peaks iga kuu säästma umbes 500 eurot, mis jätaks keskmist palka teenivale inimesele elamiseks alles vaid umbes 300 eurot kuus.“
Õnnelikud on need, kes on saanud sissemakse kokku kogutud või vanematelt. Arvestades, et 85% palgasaajatest ei saaks endale uut 250K maksvat 2-toalist osta, siis on isegi hästi. Keskmise palgaga üksi saad mingi 75-80K laenu, mõnest pangast veidi rohkem. Ilmselt enamik neist, kes ostsid ka õigel ajal ehk isegi veel 4-5a tagasi oli sisuliselt poole odavam kui räägime Tallinn-Tartu-Pärnu.
by sabamees
15 comments
Ehk vaesus tõenäoliselt veelgi süveneb ning iive jätkab langemist
To be fair , sest ma vanakooli peer, aga ka 10 aastat tagasi oli see nii 🙂 ja 20 aasta tagasi veel teisti ja ~35 aastat tagasi ei saanudki keegi midagi ilma riigi loata osta 😀
Õnnelikud on need kelle vanemad investeerivad kõik lapsetoetused su stardirahaks ja võid kohe tööle asudes sirge seljaga oma sissemakse ära teha ja laenu võtta
Minu jaoks on küsimus, et miks uued kodud nii kallid on?
ma sellest sissemakse põhimõttest ei saa kunagi aru, okei tõestad pangale et suudad natuke raha koguda, tore. aga kui mul raha oleks siis ma ei küsiks laenu ju. ning mis see sissemakse muud on kui 0 intressiga pangale laenu andmine, mille saad tagasi kui laenu oled ära maksnud 30 aasta pärast ja kinnisvara maha müüd.
Tuletan siinkohal meelde, et Eesti on üks kiiremini kasvava varalise ebavõrdsusega riike Euroopas. Kommunismi taagast saime lahti küll, aga nüüdseks on pendel liiga tugevalt teisele poole löönud.
Oma esimene kodu ei pea olema uus, ei pea olema Tallinnas/Tartus.
Kas maailmas üldse on kohta, kus kõikidel elanikel on omaenda kodu? Mina tean vaid kohti, kus on väga palju kodutuid. Meil on selle koha pealt veel hästi läinud.
Ma teenisin juba noorena üle Eesti keskmise, aga korterilaen tundus ikkagi vangistav. Esiteks ei teadnud üldse, mis tulevik toob ja kuhu elu viib. Raha kulus ka igale poole mujale. Esimese korterilaenu vanale paneelika korterile võtsin alles 30-aastaselt aastal 2012 peale suuremat kinnisvarakrahhi ja tagantjärele muidugi parim otsus ever, eriti kui vaadata mis üürihinnad tegid sealt edasi. Sissemakse raha tuli IT ettevõttes töötades saadud optsioonidest, mis saades polnud aastaid väärt midagi (olid miinuses pmst) aga hoidsin neid 7a ja müües kukkus kontole lõpuks päris kobe summa. Tean inimesi, kes müüsid arvates, et sealt nagunii midagi eriti ei saa ja ostsid a la fotoka – free money. Ouch. Minu esimese korteri sissemaksest jäi üle 75% summast ja sellega alustasin oma investeerimiskonto. Kontol on nüüd umbes 3,5x rohkem raha kui alustades.
Ja kui keegi arvab et selle turutõrkega keegi tegeleb siis ta eksib. Konstateerime aga fakti ja jätkame.
See, et keskmine ostja on 36-aastane, ei tähenda, et keskmine ostja pole varem ostnud…
Aga miks üürimine tabu on? Mujal maailmas on see täiesti normaalne.
Ja alati ei pea ostma 2toalist 250k eest Tallinna kesklinna, mis on täiesti jabur hind.
Olen hetkel otsimas kinnisvara ja enamus uuemad majad/korterid jäävad vahemikku 250-400k. Kusjuures huvitav on see, et uusi (kalleid) maju tuleb mitu korda rohkem müüki, kui vanemaid ja taskukohaseid. Ja samas on väga palju ka selliseid maju, mis on ei midagi erilist, viimane renovatsioon tehtud ca aastal 2008 ja küsitakse ikka 200k+.
Isiklikult ei taha korterit, vaid just maja. Vaatan suurlinnast väljajäävaid maju ja valik on väga kasin. Teenin tsuti üle keskmise.
Kelle jaoks neid fancysid maju ehitatakse? Kui palju ikka neid 3000-4000+ teeninjaid Eestis saab olla, kes endale neid lubada saavad?
Ilmselt veidi naiivne, aga tahaks nii väga, et arendajad ehitaksid väiksemaid/odavamaid ka juurde. Igas majas ei pea olema maaküte ja A energiaklass. Võiks vabalt teha väiksemaid, odavamaid maju, mida saaks ka “päris” keskklass endale lubada ja hinnad jääksid alla 200k.
Säästa, säästa ja veelkord säästa – muud siin polegi, tahad oma kodu siis vahepeal tähendabki see “rotielu”, ma ei käinud naisega 4a ühelgi reisil, kõrvale panime nii palju kui inimlikult võimalik, järelmakse, autolaene jms ei kogunud ehk elasime vastavalt võimetele, puhkuste ajal tegin võimalusel tööd ja põmaki, ma 26, naine 24 – uusarendus Tartumaal eelmine aasta soetatud, ei ole staarinvestorid, ei teeni üüratuid summasid, ei ole oma ala tipud ja vanemate poolt finantslik toetus oli 0 enne kui keegi midagi eeldama hakkab.
Ilmselgelt kehtib säästmise puhul ka see, et seda saab ainult teha siis kui võimalik, kuid siinkohal siis peaks mõtlema, miks pole võimalik ja mida teha selleks, et säästmine oleks võimalik – mõne jaoks see tähendab suvaliste kõrvalkulude vähendamist, mõne jaoks töövahetust ja mõni jääbki idee juurde, et säästa pole võimalik ja jäävadki igaveseks üürima samaaegselt sõites vähem kui 5a uue autoga jne.
Ärge muretsege läheb hullemaks.
Huvitavat vaatamist kuhu me tegelt liigume.
[garyseconomics](https://m.youtube.com/@garyseconomics)
Ma olen pikalt mõelnud, et valitsus võiks välja tulla mingi sissemaksu käendusega noortele peredele. Tehniliselt võiks see välja näha nii, et sa saad kodulaenuga katta 100% kogu elamise maksumusest ning riik lihsalt käendab sellest kümment protsenti kui sissemaksu osa. Tingimus peaks olema, et tegemist on perega, kus on vähemalt üks laps ning ainukese kodulaenuga pere kohta. Samuti võiks olla ringkonnati mingi hinnalagi, et päris penthouse selliselt ei käendata.
Selle majanduslik tees oleks selline, et ega see pere peab üürima igal juhul. Kui jõuab üüri maksta, jõuab ka laenu tasuda. Ning see aitaks rohkem inimesi vedada keskklassi ja vähendada neid, keda on vaja pensipõlves kätel kanda. Mu arust on see totaalne nobrainer.
Ilmselgelt võtaks see üüriärimeestelt jupi leiba laualt, aga ühiskonna kui tervikuna ei oleks see mingi kadu.
Ühesõnaga, see oleks ka riigile net positive ettevõtmine ja seda ei ole vaja valijatele müüa kui mingit järjekordset sotsiaalse abi initsiatiivi.
Comments are closed.