Kuidas siis motiveerida maasturiga sõitvat tippjuhti müüma oma maja Pirita-Kosel ja ostma korterit Lasnamäele?
Nii on ju kekski plaan olnud algusest saati. Lõhestada ja toota ohvreid. Ainult ebakindlad ja teisi oma hädades süüdistavad inimesed valivad neid. Tundub, et asjad hakkavad ikkagi tasapisi paremaks minema ja keski ainuvõim Tallinnas on jäädavalt läbi.
No aga öelge üks põhjus, miks inimene ei peaks Lasnamäelt ära kolima, kui tal selleks võimalus on?
Palgad on erinevad *ainult* ühel põhjusel – paljud venelased ei ole eesti ühiskonda integreerunud. Integreerumisvastast poliitikat ajab aga väga tugevalt linna valitsev Keskerakond…
Eestile ongi iseloomulikud 3 protsessi:
– ääremaade maha jätmine (Tallinna kolimine)
– jõukamate tõugatav valglinnastumine (lähivaldadesse kolimine, kaasneb reeglina ka autostumine) ja gentrifikatsioon (edevamate alade kujunemine, v.t. Kalamaja fenomen)
– magalate, khm, mitte just päris getostumine, aga siiski hooletusse jäämine
Artikkel on sisuline ja kui muud ei jaksa lugeda, tasub lugeda vähemalt see osa:
> „Seevastu seal, kus sissetulekute erinevus ja ruumiline eraldatus on väiksem, on õnnelikkuse indikaatorid kõrgemad. Inimesed saavad kriisidega paremini hakkama, vaktsineerivad, usaldavad riiki,“ räägib Tammaru.
> Ruumiline eraldatus kasvab üldjuhul mõni aeg pärast seda, kui inimeste sissetulekud muutuvad ebavõrdsemaks. Eestis kasvasid palgaerinevused kiiresti 1990ndatel ja Tallinna tõi see kiire ruumilise eraldatuse kasvu aastatel 2000–2011. Viimasel viiel aastal on tempo langenud, kuid ruumiline eraldatus muudkui suureneb.
> /…/
> Esiteks, Tammaru ütleb, et linnavõim on elamumajanduse arengut lasknud dikteerida arendajail, sekkudes ise vähe.
> „See on olnud investor-led urbanism ja eriti on seda näha Ida-Euroopa riikides. Amsterdamis ei tule linnajuhil pähegi öelda: vabandust, me ei saa midagi teha, turg reguleerib end ise. See ei tähenda arendajate huvide ignoreerimist, vaid vaadatakse laiemalt, kujundatakse projekte ja vähemalt püütakse leida lahendusi ebavõrdsuse vähendamiseks,“ ütleb Tammaru.
> Tagajärjeks on Tallinna rahalisest kasust ajendatud linnaruum – uued kortermajad või terved linnaosad kerkivad vaid jõukamatele.
> /…/
> Sama meelt on ka Arhitektide Liidu juht Andro Mänd. Ta ütleb, et ehkki linnal on maad, mida võiks kasutada ka taskukohasemate korterite jaoks, on seda müüdud ärimeestele või pandud parklate alla.
Siinkohal meenub, kuidas sügisel anarhistidega sai “valimisprogrammi” (nõudmisi) kirjutatud. (“Sotsiaalmaju ei tohi rajada halva ligipääsu ja taristuga alale, nad peavad olema elurajoonidega integreeritud, mitte segregeeritud. Linnad peaks võitlema üüritõusuga, rajades linnaomandis maju. Linn ei tohiks vaba kinnisvara arendajatele müüa, vaid peaks seda ise arendama.”)
Üüriturg juba niigi puudulik, kui 100k põgenikke ka jõuab, siis on täiesti võimatu Tallinnas elukohta leida. Alla 5k€ kuupalgaga ei tundu reaalne siin enam elada. Kuna pool linna on idamaalased, kes räägivad enda keelt, siis neid plusse ei tekigi.
Mõte kisub juba põhja-Soome/Norra kolimisele.
5 comments
Kuidas siis motiveerida maasturiga sõitvat tippjuhti müüma oma maja Pirita-Kosel ja ostma korterit Lasnamäele?
Nii on ju kekski plaan olnud algusest saati. Lõhestada ja toota ohvreid. Ainult ebakindlad ja teisi oma hädades süüdistavad inimesed valivad neid. Tundub, et asjad hakkavad ikkagi tasapisi paremaks minema ja keski ainuvõim Tallinnas on jäädavalt läbi.
No aga öelge üks põhjus, miks inimene ei peaks Lasnamäelt ära kolima, kui tal selleks võimalus on?
Palgad on erinevad *ainult* ühel põhjusel – paljud venelased ei ole eesti ühiskonda integreerunud. Integreerumisvastast poliitikat ajab aga väga tugevalt linna valitsev Keskerakond…
Eestile ongi iseloomulikud 3 protsessi:
– ääremaade maha jätmine (Tallinna kolimine)
– jõukamate tõugatav valglinnastumine (lähivaldadesse kolimine, kaasneb reeglina ka autostumine) ja gentrifikatsioon (edevamate alade kujunemine, v.t. Kalamaja fenomen)
– magalate, khm, mitte just päris getostumine, aga siiski hooletusse jäämine
Artikkel on sisuline ja kui muud ei jaksa lugeda, tasub lugeda vähemalt see osa:
> „Seevastu seal, kus sissetulekute erinevus ja ruumiline eraldatus on väiksem, on õnnelikkuse indikaatorid kõrgemad. Inimesed saavad kriisidega paremini hakkama, vaktsineerivad, usaldavad riiki,“ räägib Tammaru.
> Ruumiline eraldatus kasvab üldjuhul mõni aeg pärast seda, kui inimeste sissetulekud muutuvad ebavõrdsemaks. Eestis kasvasid palgaerinevused kiiresti 1990ndatel ja Tallinna tõi see kiire ruumilise eraldatuse kasvu aastatel 2000–2011. Viimasel viiel aastal on tempo langenud, kuid ruumiline eraldatus muudkui suureneb.
> /…/
> Esiteks, Tammaru ütleb, et linnavõim on elamumajanduse arengut lasknud dikteerida arendajail, sekkudes ise vähe.
> „See on olnud investor-led urbanism ja eriti on seda näha Ida-Euroopa riikides. Amsterdamis ei tule linnajuhil pähegi öelda: vabandust, me ei saa midagi teha, turg reguleerib end ise. See ei tähenda arendajate huvide ignoreerimist, vaid vaadatakse laiemalt, kujundatakse projekte ja vähemalt püütakse leida lahendusi ebavõrdsuse vähendamiseks,“ ütleb Tammaru.
> Tagajärjeks on Tallinna rahalisest kasust ajendatud linnaruum – uued kortermajad või terved linnaosad kerkivad vaid jõukamatele.
> /…/
> Sama meelt on ka Arhitektide Liidu juht Andro Mänd. Ta ütleb, et ehkki linnal on maad, mida võiks kasutada ka taskukohasemate korterite jaoks, on seda müüdud ärimeestele või pandud parklate alla.
Siinkohal meenub, kuidas sügisel anarhistidega sai “valimisprogrammi” (nõudmisi) kirjutatud. (“Sotsiaalmaju ei tohi rajada halva ligipääsu ja taristuga alale, nad peavad olema elurajoonidega integreeritud, mitte segregeeritud. Linnad peaks võitlema üüritõusuga, rajades linnaomandis maju. Linn ei tohiks vaba kinnisvara arendajatele müüa, vaid peaks seda ise arendama.”)
Üüriturg juba niigi puudulik, kui 100k põgenikke ka jõuab, siis on täiesti võimatu Tallinnas elukohta leida. Alla 5k€ kuupalgaga ei tundu reaalne siin enam elada. Kuna pool linna on idamaalased, kes räägivad enda keelt, siis neid plusse ei tekigi.
Mõte kisub juba põhja-Soome/Norra kolimisele.