“Tõde ja Õigus”, or in English, “Truth and Justice” is a famous novel series covering life from the late tsarist era into the early 1930s of Independent Estonia. Written by legacy Estonian writer A. H. Tammsaare. It’s an social and philosophy epic, five part series that covers Estonian life across this very important time and across different parts of society.
The first novel was made into a film in 2019 that is well respected in Estonia. I believe like the novel series, the films are going to be completed in five parts as well but I haven’t heard about about that recently. If someone happens to know more, please let me and others know. (Ma ei arvan et seal midagi eelarve sest seal on need Apteeker Melchior filmid ja nüüd selle Von Fock sari, kes olevad rohkem kallis kui selle esimene Tõde ja Õigus film)
Lugesin hiljuti kellegi mälestusi Tammsaarest. Kirjutas stiilis, et
*-Tammsaarel oli mure. See mure oli rahamure. Kultuurkapitalilt saadud toetusest jagus vaid üüri tasumiseks, aga Tammsaarel oli ju pere…*
*-Tammsaare käis pidevalt ringi ja kaapis kokku seda, mida sai, et materiaalselt ots otsaga kokku tulla*
*-süda sees valutas, kui nägin teda tänaval eemale kõndimas, õlad murest kühmas*
*-Tammsaare sajatas ikka, et needus on see väikerahva kirjanik olla. Vaesus ja raskused, vaesus ja raskused*
Siis mõni lehekülg edasi kirjutati, kuidas Tammsaare elas Kadriorus, sest mujal “punkrites” ei kõlvanud elada; suved veedeti perega Narva-Jõesuu kuurortis; naine ei töötanud, aga armastas seltskonnas ja kohvikus käia; kultuurkapitalilt saadud toetus ületas riigiametnike igakuist palka; Tammsaarel oli kodus teenijatüdruk.
Raske, raske
I admire your enthusiasm but i feel for anyone who decides to pick up and read one 🫢
I read the whole series. Once. Because it was the choice of either this or dropping off high school.
It is depressing and one of the most prominent examples of why i do not personally like critical realism.
Good books though.
Mu lemmik asi asi ‘Tõde ja Õigus’e puhul on Valdur Mikita tsitaat “Rahvas, kelle kõige kuulsam kirjandusteos on viieköiteline sookuivendamise käsiraamat, ei saa olla normaalne”, sest see lisab natukenegi huumorit olukorda.
Ma eeldan, et see on siiani keskkooli kohustuslik kirjandus, aga see oli nii masendav, kui ma seda 15 aastat tagasi lugesin ja see on masendav ka nüüd.
Äkki on neile emotsioon teine, kes seda täiskasvanult saavad lugeda. Võib ainult loota.
5 comments
“Tõde ja Õigus”, or in English, “Truth and Justice” is a famous novel series covering life from the late tsarist era into the early 1930s of Independent Estonia. Written by legacy Estonian writer A. H. Tammsaare. It’s an social and philosophy epic, five part series that covers Estonian life across this very important time and across different parts of society.
The first novel was made into a film in 2019 that is well respected in Estonia. I believe like the novel series, the films are going to be completed in five parts as well but I haven’t heard about about that recently. If someone happens to know more, please let me and others know. (Ma ei arvan et seal midagi eelarve sest seal on need Apteeker Melchior filmid ja nüüd selle Von Fock sari, kes olevad rohkem kallis kui selle esimene Tõde ja Õigus film)
Lugesin hiljuti kellegi mälestusi Tammsaarest. Kirjutas stiilis, et
*-Tammsaarel oli mure. See mure oli rahamure. Kultuurkapitalilt saadud toetusest jagus vaid üüri tasumiseks, aga Tammsaarel oli ju pere…*
*-Tammsaare käis pidevalt ringi ja kaapis kokku seda, mida sai, et materiaalselt ots otsaga kokku tulla*
*-süda sees valutas, kui nägin teda tänaval eemale kõndimas, õlad murest kühmas*
*-Tammsaare sajatas ikka, et needus on see väikerahva kirjanik olla. Vaesus ja raskused, vaesus ja raskused*
Siis mõni lehekülg edasi kirjutati, kuidas Tammsaare elas Kadriorus, sest mujal “punkrites” ei kõlvanud elada; suved veedeti perega Narva-Jõesuu kuurortis; naine ei töötanud, aga armastas seltskonnas ja kohvikus käia; kultuurkapitalilt saadud toetus ületas riigiametnike igakuist palka; Tammsaarel oli kodus teenijatüdruk.
Raske, raske
I admire your enthusiasm but i feel for anyone who decides to pick up and read one 🫢
I read the whole series. Once. Because it was the choice of either this or dropping off high school.
It is depressing and one of the most prominent examples of why i do not personally like critical realism.
Good books though.
Mu lemmik asi asi ‘Tõde ja Õigus’e puhul on Valdur Mikita tsitaat “Rahvas, kelle kõige kuulsam kirjandusteos on viieköiteline sookuivendamise käsiraamat, ei saa olla normaalne”, sest see lisab natukenegi huumorit olukorda.
Ma eeldan, et see on siiani keskkooli kohustuslik kirjandus, aga see oli nii masendav, kui ma seda 15 aastat tagasi lugesin ja see on masendav ka nüüd.
Äkki on neile emotsioon teine, kes seda täiskasvanult saavad lugeda. Võib ainult loota.
Comments are closed.