Noh siin palju neid reforminoori kommenteerimas ja üles hääletamas teemasid….olge nüüd kasulikud ka ja jagage siis selgitusi kes/kus/miks/millal.
Nii ja naa. Kõigile ühe puuga lajatada oleks kahjulik. Noor kes on pärit vaesemast perest ei saa ennast vaesuse tsükklist välja murda ka siis kui tõesti õpib hoolikalt. Teisest küljest on küllaga neid kelle vanemad on riigi najal tasuta hariduse saanud ja nüüd võiks ju vanemad natukene ise ka panustada, et ka tema järglane saaks kõrghariduse.
Mõõdukalt teemaväline, miinused on teretulnud, aga äkki, lihtsalt *äkki* ei ole hea mõte noori juba varakult broileriteks kasvatada, selle asemel et oma kriitilise mõtlemise arendamist soosida?
Teisiti võib ka nii öelda, et nad nõuavad, et seda tasu maksaks teenuse tarbija ehk kasusaaja, mitte maksumaksja. Mitmed majandusteadlased sealhulgas Friedman on täheldanud, et riiklikult finantseeritud kõrgharidus on rahaülekanne töölisklassilt keskklassile, ehk siis kokkuvõttes need inimesed kes kunagi ülikooli ei lähe on kaotajad ning need kes lähevad on võitjad. Võib ka öelda, et tegemist on ebavõrdsust ning ebaõiglust süvendava meetmega. Mitte et mul midagi kõrghariduse vastu oleks, siiski kaks baka ja kaks magistri diplomit taskus, iseasi kui õiglane see siiski on, et Maxima poemüüjad on osaliselt need kinni plekkinud.
Kas saaks reforminoored tasuliseks muuta….. kõik need pisikeste mootorsaagidega reformierakonna wannabe Muskid, kes ettevõtete tulumaksu pooleks saevad.
Ei saa kuidagi poolt olla. Minul oleks tasulise korral õpingud ära jäänud. Kuigi ma isegi ei õppinud diplomini, sain ma ülikoolist vajaliku põhja, et omal käel edasi toimetada.
Enne kui keegi hakkab puid panema, et maksud blabla, siis olen nõus maksma rohkem, kui keegi garanteerib, et see ekstra osa päriselt haridusse läheb. Sama riigikaitsega.
Ei ole ei noor ega reformi pooldaja, aga kõrgharidus võiks tasuline küll olla. Kas siis kohe algusest kõigile v ainult neile, kel see pooleli jääb. Omal ajal nägin/kohtasin mitmeid, kes jätsid kooli pooleli v vahetasid erialasi, kuna lihtsalt sai ja mingit vastutust ei pidanud kandma. Tasuliseks tegemisega tekiks tudengitele suurem vastutus ja arusaam sellest, et ülikool ei ole tasuta lõuna, mida saab söömata jätta.
Vanasti toimis süsteem päris hästi. Riik nägi, mis alal vaja kohti luua ja tegi tasuta ja tasulised kohad vastavalt turunõudmisele. Need, kes õppisid ja väärisid tasuta kohta said oma tasuta kraadi kätte ja need, kes olid liiga rumalad või oligi töötuks õppimisele avatud 10 tasuta kohta ja 20 tasulist kohta aga hirmsalt taheti õppima minna seda ala siis maksid ise oma õpingud kinni. Praegu pumpab ülikool välja just neid alasid, mida on kerge ja väheste kuludega õpetada ja siis ongi käes olukord, kus meil mõnel alal kurdetakse, et omab magistri haridus aga palk alla keskmise.
Kuidas saab nii hälvik olla?
Laias plaanis ei poolda, sest see kasvatab ebavõrdsust ja halvendab kõrghariduse kättesaadavust. Süsteemi saab muuta efektiivsemaks. Näiteks tuua sisse omaosalus mitmenda kõrghariduse omandamisel, sest mis sa teed kahe magistrikraadiga. Või skeem, milles I aste on ülevälja tasuta ja II aste tasuliseks kui on eriala ületootmine ja pole tasakaalus tööturu väljavaadetega ja vajadustega. Haridus on kõige suurim võrdsustaja ja me ei saa seda ära unustada. Inimkapital on suurima tootlusega tootmissisend, mistõttu pole ratsionaalne halvendada inimkapitali kättesaadavust ja kasvatamist.
Kõik natuke vanemad muidugi teavad, et enne Isamaa reformi oli olemas töötav süsteem. Riiklikud ülikoolid said teha tasulisi kohtasid aga samal ajal oli neil ka riiklik tellimus, mis oli tasuta. Siis otsustati aga, et riik maksab riiklikes koolides kõigile kohad kinni. Ja loomulikult riik oma lubadust ei täida sest raha on mujalegi vaja.
Ehk siis probleem on täiesti olemas ja raha on puudu. Selline pakutud lahendus aga kõigile lajatamisega on lihtsalt tobe. Miks selline avaldus pundilt, kellest pole midagi kuulda olnud ja miks just nüüd? Reform testib vett, et kuidas sellise ideega oleks?
Pole just kõige suurem poliitika jälgija aga see tundub nagu kõige sitem plaan mida olen viimasel ajal kuulnud ja mis ei oleks kasulik mitte kellelegi
Rikkaid tahetakse mõjuvõimsamateks teha niigi on ebavõrdsus kiirelt kasvamas
mitte keegi: reforminoored: see on tegelikult päris hea idee, mille poole püüelda
Ei tea, kas just tasuliseks mõtet teha, kuid vastutuskomponendi saaks sisse struktureerida küll. Nt. UK-s on nii, et kui teenid üle teatud summa pärast õpinguid, siis pead maksma. Kui ei teeni piisavalt, siis ei pea maksma. Selle mudeli pluss on kõigi huvide sidumine:
– kui tudeng teenib piisavalt, siis tal hea meel maksta
– ülikoolil omakorda mott õppekvaliteeti kõrgel hoida
– riigil oluline haridusvaldkonna kulusid läbi selle mudeli juhtida
16 comments
Here we go….
Noh siin palju neid reforminoori kommenteerimas ja üles hääletamas teemasid….olge nüüd kasulikud ka ja jagage siis selgitusi kes/kus/miks/millal.
Nii ja naa. Kõigile ühe puuga lajatada oleks kahjulik. Noor kes on pärit vaesemast perest ei saa ennast vaesuse tsükklist välja murda ka siis kui tõesti õpib hoolikalt. Teisest küljest on küllaga neid kelle vanemad on riigi najal tasuta hariduse saanud ja nüüd võiks ju vanemad natukene ise ka panustada, et ka tema järglane saaks kõrghariduse.
Mõõdukalt teemaväline, miinused on teretulnud, aga äkki, lihtsalt *äkki* ei ole hea mõte noori juba varakult broileriteks kasvatada, selle asemel et oma kriitilise mõtlemise arendamist soosida?
Teisiti võib ka nii öelda, et nad nõuavad, et seda tasu maksaks teenuse tarbija ehk kasusaaja, mitte maksumaksja. Mitmed majandusteadlased sealhulgas Friedman on täheldanud, et riiklikult finantseeritud kõrgharidus on rahaülekanne töölisklassilt keskklassile, ehk siis kokkuvõttes need inimesed kes kunagi ülikooli ei lähe on kaotajad ning need kes lähevad on võitjad. Võib ka öelda, et tegemist on ebavõrdsust ning ebaõiglust süvendava meetmega. Mitte et mul midagi kõrghariduse vastu oleks, siiski kaks baka ja kaks magistri diplomit taskus, iseasi kui õiglane see siiski on, et Maxima poemüüjad on osaliselt need kinni plekkinud.
Kas saaks reforminoored tasuliseks muuta….. kõik need pisikeste mootorsaagidega reformierakonna wannabe Muskid, kes ettevõtete tulumaksu pooleks saevad.
https://preview.redd.it/utlzjg8k9wpe1.png?width=576&format=png&auto=webp&s=e7139f984dbd4f3787c920dfb411058664a79613
Ei saa kuidagi poolt olla. Minul oleks tasulise korral õpingud ära jäänud. Kuigi ma isegi ei õppinud diplomini, sain ma ülikoolist vajaliku põhja, et omal käel edasi toimetada.
Enne kui keegi hakkab puid panema, et maksud blabla, siis olen nõus maksma rohkem, kui keegi garanteerib, et see ekstra osa päriselt haridusse läheb. Sama riigikaitsega.
Ei ole ei noor ega reformi pooldaja, aga kõrgharidus võiks tasuline küll olla. Kas siis kohe algusest kõigile v ainult neile, kel see pooleli jääb. Omal ajal nägin/kohtasin mitmeid, kes jätsid kooli pooleli v vahetasid erialasi, kuna lihtsalt sai ja mingit vastutust ei pidanud kandma. Tasuliseks tegemisega tekiks tudengitele suurem vastutus ja arusaam sellest, et ülikool ei ole tasuta lõuna, mida saab söömata jätta.
Vanasti toimis süsteem päris hästi. Riik nägi, mis alal vaja kohti luua ja tegi tasuta ja tasulised kohad vastavalt turunõudmisele. Need, kes õppisid ja väärisid tasuta kohta said oma tasuta kraadi kätte ja need, kes olid liiga rumalad või oligi töötuks õppimisele avatud 10 tasuta kohta ja 20 tasulist kohta aga hirmsalt taheti õppima minna seda ala siis maksid ise oma õpingud kinni. Praegu pumpab ülikool välja just neid alasid, mida on kerge ja väheste kuludega õpetada ja siis ongi käes olukord, kus meil mõnel alal kurdetakse, et omab magistri haridus aga palk alla keskmise.
Kuidas saab nii hälvik olla?
Laias plaanis ei poolda, sest see kasvatab ebavõrdsust ja halvendab kõrghariduse kättesaadavust. Süsteemi saab muuta efektiivsemaks. Näiteks tuua sisse omaosalus mitmenda kõrghariduse omandamisel, sest mis sa teed kahe magistrikraadiga. Või skeem, milles I aste on ülevälja tasuta ja II aste tasuliseks kui on eriala ületootmine ja pole tasakaalus tööturu väljavaadetega ja vajadustega. Haridus on kõige suurim võrdsustaja ja me ei saa seda ära unustada. Inimkapital on suurima tootlusega tootmissisend, mistõttu pole ratsionaalne halvendada inimkapitali kättesaadavust ja kasvatamist.
Kõik natuke vanemad muidugi teavad, et enne Isamaa reformi oli olemas töötav süsteem. Riiklikud ülikoolid said teha tasulisi kohtasid aga samal ajal oli neil ka riiklik tellimus, mis oli tasuta. Siis otsustati aga, et riik maksab riiklikes koolides kõigile kohad kinni. Ja loomulikult riik oma lubadust ei täida sest raha on mujalegi vaja.
Ehk siis probleem on täiesti olemas ja raha on puudu. Selline pakutud lahendus aga kõigile lajatamisega on lihtsalt tobe. Miks selline avaldus pundilt, kellest pole midagi kuulda olnud ja miks just nüüd? Reform testib vett, et kuidas sellise ideega oleks?
Pole just kõige suurem poliitika jälgija aga see tundub nagu kõige sitem plaan mida olen viimasel ajal kuulnud ja mis ei oleks kasulik mitte kellelegi
Rikkaid tahetakse mõjuvõimsamateks teha niigi on ebavõrdsus kiirelt kasvamas
mitte keegi: reforminoored: see on tegelikult päris hea idee, mille poole püüelda
https://preview.redd.it/pcv6yuhphwpe1.png?width=1080&format=png&auto=webp&s=eeed46a1a122fd62cba223b67238e6ba52801f52
Ei poolda – vähendab sotsiaalset liikuvust.
Ei tea, kas just tasuliseks mõtet teha, kuid vastutuskomponendi saaks sisse struktureerida küll. Nt. UK-s on nii, et kui teenid üle teatud summa pärast õpinguid, siis pead maksma. Kui ei teeni piisavalt, siis ei pea maksma. Selle mudeli pluss on kõigi huvide sidumine:
– kui tudeng teenib piisavalt, siis tal hea meel maksta
– ülikoolil omakorda mott õppekvaliteeti kõrgel hoida
– riigil oluline haridusvaldkonna kulusid läbi selle mudeli juhtida
Comments are closed.