
[https://arileht.delfi.ee/artikkel/96284055/soja-ajal-pilbasteks-pommitatud-kodu-eest-tuleb-laenu-edasi-maksta](https://arileht.delfi.ee/artikkel/96284055/soja-ajal-pilbasteks-pommitatud-kodu-eest-tuleb-laenu-edasi-maksta)
​
kellelgi täispikka artiklit jagada?
9 comments
Võib-olla on, võib-olla mitte. Kes teab? Mis on üldse täispikk artikkel?
>!https://pastebin.com/3zWqtdvM!<
Jamajutt. Sõda on force majure
Selle vastu kaitseks “viin [varemete] võtme tagasi” klausel. See teadagi tõstab laenuraha hinda. Meil seda reeglina üheski lepingus ei ole.
Ideaalis: laenuandja ja laenuvõtja on omadega solidaarselt piiksus, agressor maksab kunagi sõjakahju eest reparatsiooni.
Tegelikkuses: laenuandja on tõenäoliselt vähem piiksus kui laenuvõtja. Agressor võib pääseda maksmisest.
Irw, maja lastakse sodiks, kindlustus ei kata, lähed sõtta, tuled tagasi ühe jalaga, maja ei ole ja pead laenu ikka tagasi maksma
Samal ajal Rootsi pankur itsitab üle mere pihku
Aga mis nad siis teevad kui ma ei maksa? Võtavad mu pilbasteks lastud kodu mu käest ära ja panevad oktsjonile?
Loe oma kodukindlustuse üldtingimusi, seal on see ka öeldud.
Eeldan et selles olukorras on poliitiline motivatsioon riigi poolt midagi kompenseerida .
Riigi asi on öelda, et pommitatud majade laenud kirjutatakse korstnasse. Pank võib tahta mida iganes
Ma usun, et sõja ajal on juba poogen – hea, kui eluke alles jääb. Ja mis puutub hilisemasse laenu tagasimaksmisesse, siis (uue elamise) plekib kinni see, kes riiki uuesti üles ehitab (e. siis võidu korral ilmselt riik+mingi Lääne abiplaan) . Või, kui peaks langema idanaabri rüppe, siis on niiehknaa bardakk, pupu ja pole siin haisugi enam lääne pankadest, aga plusspoolena ka nende laenunõuetest.