56-aastane Marine Le Pen oli kohe kindlasti see naine, kes viis paremäärmuslikuks peetava Rahvarinde (RN nimi aastani 2018) mõjukuse riigis tippu. Ta kandideeris 2012, 2017 ja 2022 presidendiks. Viimasel korral jäi 13,3 miljoni häälega teiseks – Emmanuel Macron kogus 18,8 miljonit häält. 2024. aasta erakorralistel 577-liikmelise Rahvusassamblee valimistel sai RN 10,6 miljonit häält ja rekordilised 142 kohta, mis tegi temast kindla kaasarääkija kõigi oluliste otsuste tegemisel.
Äsjane kohtuotsus tähendab aga seda, et Marine Le Penil pole võimalik järgneva viie aasta jooksul poliitikas kaasa lüüa ja see välistab tema kandideerimise 2027. aasta presidendivalimistel. Kohtuotsuses kõlanud tõdemus – kanda vabaduses liikudes kaks aastat jalavõru tuletab meelde, et juba poolteist kuud käib (kui muidugi käib?) sealmail jalavõruga ringi Nicolas Sarkozy, kes oli Prantsuse president 2007-2017 ja keda samuti süüdistati finantsmahhinatsioonides, sealhulgas Liibüa diktaator Muammar Kaddafi rahade kasutamises 2007. aasta valimiskampaanias. Kohtupidamine Sarkozy üle kestis 2020.-2024. aastani.