Sirvisin Eurostati kodulehte ja avastasin, et rohkem kui pooled isikud vanuses 16+ on Eestis ülekaalulised. Ei teadnud, et seis on niivõrd hull. Kindlasti pole see ei nendele inimestele endile ega Eesti tervishoiusüsteemile (ja seega ka maksumaksjale) hea.

Kindlasti võiks aidata siin suhkrumaks vms, aga igasugu uued maksud tekitavad praegusel ajal mõistagi ainult trotsi.

Seega on tekkinud alternatiivne idee: hea küll, krõpsude-šokolaadi-pirukate-kookide hinda maksude abil ei tõstaks, aga äkki paneks sellise rämpstoidu pakenditele samasugused tervisealased hoiatused nagu on tubakatoodetel? Ainult kopsuvähi jms õõvastavate piltide asemel oleksid seal morbiidselt ülekaaluliste inimeste pildid/kolesterooli täis veresooned jms?

by EstonianLib

23 comments

  2. Mäkis olid juba ammu kandikutel mingid lehed kaloritega? Või mäletan ma valesti?

    Aga ma kardan, et see väga ei aita. Kas keegi lõpetas suitsetamise sest pakil on kole pilt? Pigem tulid hubbabubbamaitselised pulgad ja sigaret pole noortele enam lahe lihtsalt.

  3. Maksustamine seda olukorda küll ei päästa. Kui juba bürokraatiat rakendada, siis tuleks igasugu rämps lihtsalt ära keelata.
    Ja ei, ma ei mõtle, et hakkame konkreetselt koolasid ja krõpse keelama, aga pigem nende absurdseid koostiosi.
    200g kartuleid – 154 kalorit
    200g Lays kartulikrõpsu – 1050 kalorit
    … mida perset?

    Nüüd vaatame koostisosi:
    kartulid, taimsed õlid (päevalilleõli, rapsiõli varieeruvas suhtes), maitseainete segu [PIIMASAADUSTE permeaadid, sool, sibulapulber, suhkur, lõhna-ja maitsetugevdajad: naatriumglutamaat, dinaatrium-5′-ribonukleotiidid; lõhna- ja maitseained (sh PIIM), happesuse regulaatorid: sidrun- ja õunhape; küüslaugupulber, toiduvärv: annaato, paprikaekstrakt), JUUSTUPULBER (piimast), VADAKU- ja LÕSSIPULBER]

    16 koostiosa? Pole ime, et selline toit meid mürgitab. Tegelikkuses peaks olema lihtsalt kartul, rasv, maitseaine.

    EDIT: Uskumatu, et see kommentaar saab downvote. Ma arvan, et see jääb siin ka minu viimaseks Redditi postituseks. Toon näiteks kuidas töödeldud toit muudetakse kalori pommiks ja sisaldab absurdseid koostiosi ja inimesed arvavad, et mina ütlesin miskit valetsi? Või on probleem maksustamises? Tõesti r/Eesti tahab veel makse tõsta? Ma ei tea.
    Idiootsus.

  4. Minuarust oleks täiesti okei selliseid toite maksustada kõrgemalt, kui samal ajal baastoitudel maksusoodustust teha. Suhkrumaks peaks ammu juba olema. Palju töödeldud ja kõrge kalorsusega toitusid võibolla raskem maksustada, aga arvan, et ka see oleks tehtav. Samal ajal teeme puu- ja juurviljad maksuvabaks. Alandame makse riisil, pudruhelvestel, veel, piimal jne. Arvan, et maksutulu jääb samaks. Samal ajal rikkad ja paksud (ma ise kah) las maksavad. Väiksema sissetulekuga peredel saaks äkki ostukorvi kasvõi 5-10% odavamaks.
    Aastaid olen sellel arvamusel, aga miskipärast isegi ei arutata sellist võimalust.

  6. “The age group 16 to 24 years (20.3%) had the lowest share of overweight people in the EU in 2022, while those aged 65 to 74 years (63.6%) had the highest share.”

    Prantsusmaal näiteks on toitudel Nutri-Score mis minu meelest on suht eksitav: külmutatud friikartulid on ‘A’ ja Coke Zero ‘B’ mis viitab et need on toitainerikkad.
    Ja kas vanad inimesed tõesti söövad nii palju rämpstoitu või pigem nende ülekaalulisus on sedimentaalsest eluviisist?

  8. Minu arusaam on, et halvad toitumisharjumused tekkivad lapseeas. Ehk kui 16 käes, siis on juba pekkis. Pärast seda on väga raske harjumusi muuta.

    Esimene prioriteet oleks paremini laste kasvatamine. Palju vähem rämpstoitu ning rohkem naturaalseid lihtsaid sööke. Mingi viimase tervisehoiuameti uuringu põhjal ei ole üldse põhjust anda suhkrut ja kommi alla 5 aastasele. Kui vaja siis las närib toorest õuna või porgantit.

    Teine prioriteet oleks inimeste parem harimine, et nad vähemalt teaks kui halb miski on. Näiteks Big Mac + friikad + jook on pea 1000kcal. Paljud inimesed istuvad päev otsa ja ei tee intensiivset trenni, seega nende päevane nõudlus on 1600kcal – 2000kcal. Ehk see üks eine oli vähemalt pool päevasest nõudlusest. Aga see eine ei tundu nagu 12h söök.

  9. Burger korra kuus süüa on väga ok, kui toitud muidu tervislikult.

    Ise teen endale süsisvesikute vaba toitu alati, liha ja juurikad ja ei mingit suhkrut.

    Portsjonid on väiksemad ja söömiste vahepeal jääb 8h.

    80% “ trenni” teed sa oma köögis tegelikult

  10. Keerame kella, saame 10 pügalat allapoole /s

    >Seega on tekkinud alternatiivne idee: hea küll, krõpsude-šokolaadi-pirukate-kookide hinda maksude abil ei tõstaks, aga äkki paneks sellise rämpstoidu pakenditele samasugused tervisealased hoiatused nagu on tubakatoodetel? Ainult kopsuvähi jms õõvastavate piltide asemel oleksid seal morbiidselt ülekaaluliste inimeste pildid/kolesterooli täis veresooned jms?

    Kahjuks ei ole nii hea mõte. Probleem ei ole ju selles, et keegi ei teaks. Lapsest saati õpetatud, et rämpstoit paha, palju kalorit, vähe toitainet, enamus suhkur ja rasv jne jne. Selline “hirmutamiskampaania” läheb põhimõtteliselt inimpsühholoogiaga vastuollu. Ainult väiksel osal tekib mõte “oioi, ma siis lõpetan!”. Aga enamusel mitte – mõnel tekib trots: “teen mis tahan!”; teisel tekib ahastus: “issand, enam ei saa midagi süüa”; kolmas leiab arusaamise, et kohe on surm saabumas ja pole mõtet midagi muuta, neljas tunneb ennast süüdi, aga selle leevendamiseks sööb veel rohkem jne.

    Ja kui inimene enda peas hakkab mõtlema, miks ta ei tee nii, nagu pakend käseb, siis leiab igasugu vabandusi – ma ei söö ju nii palju, see pilt on üle võlli, minuga ei juhtu, sõber Mari ka sööb nii ja tal ei ole nii, alati saan hiljem end muuta jne jne. Ühesõnaga inimene leiab endale õigustuse ja seeläbi ka põhjuse teha hoopis vastupidi sellele “käsule”.

    Lisaks, palju sa seda pakendit ikka vaatad. Korra on huvitav, pärast on lihtsalt müra, millesse isegi ei süvene.

    Hirmutamiskampaaniate ebaefektiivsust on näidatud ka tubakatoodete, alkoholi puhul ja ilmselt laieneb see ka teistesse valdkondadesse (liiklus, viisakusreeglid jne).

    Paremini toimib konkreetsus, väikeste sammudega alustamine, motiveerimine. Kas seda saab teha pakendiga, mina vastamiseks nii tark ei ole. Võib olla kui pakendid või reklaam ei tohiks olla üle võlli väljakutsuv ja peaks vastama reaalsusele (reklaampildi burger vs foto burgerist nagu see päriselt välja näeb), siis võib olla oleks efektiivsem lahendus. Siis äkki inimene ise mõtleb et “tegelt ma ei taha seda rasvamöksi” ja jätab omal soovil asja ostmata.

  11. Kalorsuse järgi toitu maksustada on ülim asjatundmatus ja lausa kahjulik.
    Maksustada on vaja nö töödeldut toitu, mis on täis igasugu emulgaatoreid ja säilitusaineid, looduslikult mitte esinevaid suhkruid, transrasvu, millest on eemaldatud kiudained, jne.
    Need on need toidud, mis on kahjulikud, mis rikuvad inimese mikrofloorat, tekitavad põletikke, tõstavad kehakaalu jne. Pähklid, chia-, linaseemned avokaado, jne on kõik kaloririkkad toidud. Ometi on need tervislikud toidud ning chia- ja linaseemned suurepärased omega 3 rasvhappe allikad, on põletikku alandavad, suure kiudainesisaldusega – mis on tähtis soolestiku tervise ja heade bakterite jaoks.

  12. Mäletan, et kui 12. klassis tuli 1. klassi lapsi kooliaasta alguse puhul saata aulasse, siis ma imestasin, et kuidas seal nii palju ümmargusi rasvarulle oli. Minu talutatav oli ikka eriline orikas, kellel trepist ülesminek ajas ikka kopsu väga kokku. Aula oli kolmandal korrusel.

  13. Kes teadlikult toitub, see tunneb rämpsu ära nkn. Kes ei toitu, sellel hoiatusest poogen nkn.

  14. No aga u/Apprehensive_Host397 seda ju just kirjutaski 😉
    Lisaksin märkuse juurde, et (raskelt ja ebanormaalselt) töödeldud toidu kahjulikkus seisneb mitte ainult suures kalorsuses, vaid selles, et need keemiapommid on väga hävitava mõjuga meie mikrobioomi mitmekesisule, mis omakorda hakkab tõstma kehas põletike taset. Eriti hästi on seda näha inimeste puhul, kellel juba on autoimmuunhaigused ning kellel töödeldud toit põhjustab järgmisel päeval koheselt näiteks liigeste põletiku.

  15. Ma olen ka seal 56,4% seas. Ma arvan, et maksud ei muudaks minu puhul midagi. Asi on inimloomuses, toit tekitab hea enesetunde, nälg/toitainepuudus halva enesetunde ja kiusatusele on raske vastu panna. Kaloridefitsiiti on paganama raske taluda enamikel inimestel ja siinkohal saavad appi tulla kaalulangetusravimid. 

  16. Ma arvan, et enamik inimesi siiski teavad, et rämpstoit ja ebapiisav liikumine teeb paksuks, probleem pole teadmatus. Probleem on ebapiisav motivatsioon, ehk teisisõnu lihtsam on elada ebatervislikult kui tervislikult. Ma siiski paneks valgele suhkrule aktsiisi üks euro kilo kohta minimaalselt ja sealt saadav raha otse tervisekassa eelarvesse. Üldiselt hind on kõige konkreetsem nõudlust alandav meede ja lisaks saab raha tagajärgedega tegelemiseks.

  17. See on küll väike faktor, aga kas selline statistika mitte ei vôta arvesse ka rohke lihaamassiga inimesi kellel suurem kehakaal lihaate tõttu? Seega kui olla optimistlik siis on Eestis lihtsalt palju väga tugevaid 16+ aastaseid

  18. Prantsusmaal on igal tootel ‘nutriscore’ esiküljel – kas A B C või D. Väga mugav on šoppates tooteid valida – millised hommikukrõbinad on kõige vähema suhkruga, millistes on vähem rafineeritud õlisid jne. Seda kõike võib ka ise tagaküljelt lugeda aga palju kiirem on kohe näha mis reitinguga toode on. Mõtlesin kohe, et seda võiks ka mujal kasutada.

    Alguses mõtlesin, et raudselt on mingi lobimine seal taga, aga ei, Nestle poolt toodetud hommikukrõbinad on erineva nutriscoriga, ühel D, teisel B, jne.

  19. Meil võiks tulla Nutriscore, mis on teistes riikides juba levinud ja meil nt Lidl toodetel pea kõigil peal, aitaks lihtsalt paremaid valikuid teha. Kuigi jah, sel on ka omad probleemid (Nestle kuritarvitab seda sisuliselt, öeldes et nt hommikuhelbed on väga hea toit kuna seal on vitamiine) aitaks see ikkagi lihtsasti näidata, kui “tervislikud” tegelikult väga paljud keskmise eestlase igapäevalaual olevad toidud on.

  20. Harida on inimesi vaja, mitte kõike maksustada. Tore on näha, et koolides on toiduprojektid ja vitamiinipausid, nii et tegelikult harimine juba käib, aga perede toitumisharjumused muutuvad visalt.

  21. teeks ja oleks, sinu partei lasti justt allavett, ei võta keegi seda ülereguleerimist enam ette.

  22. Kalorivaba õlu on lihtsalt vaja, pooled mehed oleks vormis jälle.

  23. Ülekaalul ja rasvumisel on ka omajagu vahet. Aga need kes arvavad et trenni/liikumisega midagi muuta ei saa – saab küll. Tuleb lihtsalt mitu tundi päevas sellele pühendada, siis on automaatselt vähem aega suud täis toppida ja kahe tunniga saab nt. rulluiskudega 2Mcal põletada. Omast käes -7kg nii tehtud kahe kuuga.

Comments are closed.