Otse pdf sunnib alla laadima seega link kõigi uuringute nimekirjale. Mõned punktid kokkuvõttest:
> Võrreldes eelmise uuringuvooruga on elanike ohutunne viiruse leviku suhtes oluliselt kasvanud – kui augustis hindas olukorda kriitiliseks 39% elanikest, siis nüüd juba 72 protsenti. Nende inimeste osakaal, kelle arvates on olukorrale üle reageeritud on jäänud samaks – 14%. Keskmisest sagedamini hindavad olukorda kriitiliseks naised, eakamad inimesed ja eestlased. Ohutunne on aga madalam Kirde-Eesti elanikel ja neil, kes end vaktsineerida ei soovi. Inimesed, kes end COVIDi vastu vaktsineerida ei soovi, arvavad ka keskmisest märksa sagedamini, et olukorrale on üle reageeritud (61%).
>
> Toetus piirangute karmistamisele on keskmisest kõrgem vanuserühmas 75+, eestlaste ning kindlasti vaktsineerida soovivate inimeste seas. Ootus piirangute leevendamiseks on kõige suurem inimeste seas, kes on kindlasti ei soovi lasta end vaktsineerida, samuti on see suurem vaktsineerimise suhtes kõhklejate seas.
>
> Koroonapiirangute vastaseid meeleavaldusi toetab 15% elanikest ning 70% on selliste meeleavalduste vastu. Olukord ei ole muutunud võrreldes mai algusega. Rohkem toetavad taolisi meeleavaldusi mehed, mitte-eestlased, madala haridusega inimesed või vanuserühm 25-34a.
>
> Võrreldes augustiga on elanike suhtumine koroonaviiruse-vastasesse vaktsineerimisse paranenud: positiivselt suhtub
vaktsineerimisse 86% (augustis 79%), vaktsineerimise vastasus on aga vähenenud – vastu on 14% elanikest (augustis 19%). Vaktsineerimisse positiivselt suhtuvatest inimestest on suurem osa tänaseks ka juba vaktsineeritud. Keskmisest sagedamini on vaktsineerimisele kindlalt vastu 25-34-aastased inimesed ning eestlased. Vastuargumentide seas on suurenenud arvamus, et vaktsiinid ei paku piisavalt tõhusat kaitset viiruse eest ning kardetakse ka vaktsiini kõrvaltoimeid.
>
> Võrreldes augustiga on elanike stressitase veidi suurenenud – 30 päeva jooksul on stressi kogenud 76% elanikest (augustis 69%), sealjuures suurel või väga suurel määral 28% (augustis 23%). Stressi kogemine on jätkuvalt keskmisest sagedasem nooremates vanuserühmades, sealjuures 15-34-aastastest on suurel määral stressi kogenud 44%.
>
> Inimesi, kes ei soovi vaktsineerida või kahtlevad, on kõigis elanikkonna gruppides. Siiski on nende seas kogu elanikkonna profiiliga võrreldes rohkem mehi, 35-49 ja eriti 25-34-aastaseid inimesi, keskmise ja madala haridusega, ametilt oskustöölisi, madala sissetulekuga, toimetulekuraskustes ning ilma kodakondsuseta või määratlemata kodakondsusega inimesi. Rohkem on selles rühmas ka neid, kes ei usalda valitsust ning lisaks inimesi, kes on olnud nakatunud koroonaviirusega.
1 comment
Otse pdf sunnib alla laadima seega link kõigi uuringute nimekirjale. Mõned punktid kokkuvõttest:
> Võrreldes eelmise uuringuvooruga on elanike ohutunne viiruse leviku suhtes oluliselt kasvanud – kui augustis hindas olukorda kriitiliseks 39% elanikest, siis nüüd juba 72 protsenti. Nende inimeste osakaal, kelle arvates on olukorrale üle reageeritud on jäänud samaks – 14%. Keskmisest sagedamini hindavad olukorda kriitiliseks naised, eakamad inimesed ja eestlased. Ohutunne on aga madalam Kirde-Eesti elanikel ja neil, kes end vaktsineerida ei soovi. Inimesed, kes end COVIDi vastu vaktsineerida ei soovi, arvavad ka keskmisest märksa sagedamini, et olukorrale on üle reageeritud (61%).
>
> Toetus piirangute karmistamisele on keskmisest kõrgem vanuserühmas 75+, eestlaste ning kindlasti vaktsineerida soovivate inimeste seas. Ootus piirangute leevendamiseks on kõige suurem inimeste seas, kes on kindlasti ei soovi lasta end vaktsineerida, samuti on see suurem vaktsineerimise suhtes kõhklejate seas.
>
> Koroonapiirangute vastaseid meeleavaldusi toetab 15% elanikest ning 70% on selliste meeleavalduste vastu. Olukord ei ole muutunud võrreldes mai algusega. Rohkem toetavad taolisi meeleavaldusi mehed, mitte-eestlased, madala haridusega inimesed või vanuserühm 25-34a.
>
> Võrreldes augustiga on elanike suhtumine koroonaviiruse-vastasesse vaktsineerimisse paranenud: positiivselt suhtub
vaktsineerimisse 86% (augustis 79%), vaktsineerimise vastasus on aga vähenenud – vastu on 14% elanikest (augustis 19%). Vaktsineerimisse positiivselt suhtuvatest inimestest on suurem osa tänaseks ka juba vaktsineeritud. Keskmisest sagedamini on vaktsineerimisele kindlalt vastu 25-34-aastased inimesed ning eestlased. Vastuargumentide seas on suurenenud arvamus, et vaktsiinid ei paku piisavalt tõhusat kaitset viiruse eest ning kardetakse ka vaktsiini kõrvaltoimeid.
>
> Võrreldes augustiga on elanike stressitase veidi suurenenud – 30 päeva jooksul on stressi kogenud 76% elanikest (augustis 69%), sealjuures suurel või väga suurel määral 28% (augustis 23%). Stressi kogemine on jätkuvalt keskmisest sagedasem nooremates vanuserühmades, sealjuures 15-34-aastastest on suurel määral stressi kogenud 44%.
>
> Inimesi, kes ei soovi vaktsineerida või kahtlevad, on kõigis elanikkonna gruppides. Siiski on nende seas kogu elanikkonna profiiliga võrreldes rohkem mehi, 35-49 ja eriti 25-34-aastaseid inimesi, keskmise ja madala haridusega, ametilt oskustöölisi, madala sissetulekuga, toimetulekuraskustes ning ilma kodakondsuseta või määratlemata kodakondsusega inimesi. Rohkem on selles rühmas ka neid, kes ei usalda valitsust ning lisaks inimesi, kes on olnud nakatunud koroonaviirusega.